Luuka 10
1 Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend jüngrit ja saatis nad paarides kõigisse linnadesse ja paikadesse, mida tal oli plaanis külastada.
Now after these things, the Lord appointed seventy others also, and sent them two by two ahead of Him to every town and place where He Himself was about to go.
2 „Lõikus on suur, aga tööliste arv on väike, “ütles ta neile. „Paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks välja töölisi oma põldudelt saaki koguma.
Then He said to them: “The harvest is indeed great, but the workers are few; therefore pray to the Lord of the harvest that He may send out workers into His harvest.
3 Nii et asuge teele: ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele.
“Go! Yes, I am sending you out like lambs among wolves.
4 Ärge võtke kaasa raha ega kotti ega lisasandaale ning ärge veetke aega lobisedes inimestega, keda kohtate.
Do not carry a purse, nor a knapsack, nor sandals; and greet no one along the road.
5 Kuhu majja te iganes astute, öelge kõigepealt: „Rahu olgu sellele majale.“
Into whatever house you enter, first say, ‘Peace to this house.’
6 Kui seal elab rahumeelne inimene, siis jääb teie rahu tema peale; kui mitte, tuleb see teie juurde tagasi.
If a son of peace is there, your peace will rest upon him; but if not, it will return to you.
7 Jääge sellesse majja, sööge ja jooge, mida teile antakse, sest tööline on tasu väärt. Ärge käige majast majja.
Remain in that same house, eating and drinking what they offer, because the worker is worthy of his wages. Do not move around from house to house.
8 Kui lähete linna ja sealsed elanikud võtavad teid vastu, siis sööge, mis teie ette pannakse,
“And into whatever town you enter, and they receive you, eat the things that are set before you.
9 ning tehke terveks need, kes on haiged. Öelge neile: „Jumala riik on teie juurde tulnud.“
Heal the sick therein and say to them, ‘The Kingdom of God has come near to you.’
10 Aga kui sisenete linna ja sealsed elanikud ei võta teid vastu, käige läbi linnatänavate ja öelge:
But into whatever town you enter, and they do not receive you, go out into its streets and say:
11 „Me pühime maha isegi tolmu, mis teie linnast on meie jalgade külge jäänud, et näidata teile oma hukkamõistu. Aga te peaksite ära tundma selle: Jumala riik on tulnud.“
‘Even the dust of your town that clings to us we wipe off against you. Nonetheless know this, that the Kingdom of God has come near to you.’
12 Ma ütlen teile, kohtupäeval on Soodoma põli parem kui sellisel linnal.
I say to you that it will be more tolerable in that Day for Sodom than for that town.
13 Häbi olgu sul, Korasin! Häbi olgu sul, Betsaida! Sest kui need imed, mida olete teie näinud, oleksid juhtunud Tüüroses ja Siidonis, oleksid nad juba ammu kahetsenud ning kotiriides ja tuhas istunud.
“Woe to you, Chorazin! Woe to you, Bethsaida! Because if the mighty works that were done in you had been done in Tyre and Sidon, they would have repented long ago, sitting in sackcloth and ashes.
14 Sellepärast on kohtus Tüürosel ja Siidonil parem kui teil.
Nevertheless it will be more tolerable for Tyre and Sidon at the Judgment than for you.
And you, Capernaum, who are ‘exalted to heaven’, will be brought down to Hades. (Hadēs g86)
16 Igaüks, kes teid kuuleb, see kuuleb mind, ja igaüks, kes teid põlgab, see põlgab mind. Aga igaüks, kes mind põlgab, see põlgab seda, kes mind läkitas.“
“He who listens to you listens to me, and he who rejects you rejects me; but he who rejects me rejects Him who sent me!”
17 Seitsekümmend jüngrit tulid tagasi suure vaimustusega ja rääkisid: „Issand, isegi kurjad vaimud teevad seda, mida me neid sinu nimel käsime!“
Then the seventy returned with joy, saying, “Lord, even the demons are subject to us in your name!”
18 Jeesus vastas: „Ma nägin Saatanat otsekui välku taevast alla langemas.
So He said to them: “I watched Satan fall like lightning out of heaven.
19 Jah, ma olen andnud teile võime astuda madude ja skorpionide peale ning võita kõik vaenlase väed ja miski ei tee teile kahju.
Take note, I am giving you the authority to trample on snakes and scorpions, and over all the power of the enemy, and nothing at all may harm you.
20 Kuid ärge rõõmustage selle üle, et vaimud teevad seda, mida käsite; olge lihtsalt rõõmsad, et teie nimed on taevas kirja pandud.“
However, do not rejoice in this, that the spirits are subject to you; rather rejoice because your names are written in heaven.”
21 Sel hetkel täitus Jeesus Püha Vaimu rõõmuga ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa varjad neid asju mõistlike ja tarkade eest ning avaldad need lastele! Jah, Isa, sa oled nii toiminud oma heameele järgi.
In that same hour Jesus exulted in His spirit and said: “I praise you, Father, Lord of heaven and earth, that you have hidden these things from the wise and intelligent, and have revealed them to ‘infants’. Yes, Father, because it pleased you to do so.”
22 Mu Isa on andnud minu kätte kõik. Keegi ei mõista Poega, välja arvatud Isa, ja keegi ei mõista Isa, välja arvatud Poeg ning need, kellele Poeg otsustab teda ilmutada.“
And turning to the disciples He said: “All things have been entrusted to me by my Father; also, no one knows who the Son is except the Father, and who the Father is except the Son, and to whomever the Son may choose to reveal Him.”
23 Kui nad olid omapead, pöördus Jeesus jüngrite poole ja ütles neile: „Need, kes näevad seda, mida teie näete, peaksid väga õnnelikud olema!
Then turning to His disciples privately He said: “Blessed are the eyes that are seeing the things that you see;
24 Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja kuningad on tahtnud näha seda, mida teie näete, kuid ei ole näinud, ning tahtnud kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei ole kuulnud.“
for I say to you that many prophets and kings have desired to see what you are seeing but did not, and to hear what you are hearing but did not.”
25 Kord tõusis püsti üks vaimuliku seaduse tundja ja üritas Jeesust lõksu püüda. „Õpetaja, “küsis ta, „mida ma pean tegema, et saada igavene elu?“ (aiōnios g166)
And then, a certain lawyer stood up to test Him, saying, “Teacher, what must I do to inherit eternal life?” (aiōnios g166)
26 „Mis on seaduses kirjas? Kuidas sa sealt loed?“küsis Jeesus.
So He said to him: “What is written in the Law? How do you read it?”
27 „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südame ja kogu oma vaimu ja kogu oma jõu ja kogu oma mõistusega ning armasta oma kaasinimest nagu iseennast, “vastas mees.
In answer he said: “You shall love the Lord your God with all your heart, and with all your soul, and with all your strength, and with all your mind, and, your neighbor as yourself.”
28 „Sul on õigus, “ütles Jeesus talle. „Tee seda ja sa elad.“
So He said to him, “You have answered correctly; do this and you will live!”
29 Kuid mees soovis end õigustada ja küsis seega Jeesuselt: „Ja kes on siis mu kaasinimene?“
But he, wanting to justify himself, said to Jesus, “And who is my neighbor?”
30 Jeesus vastas, öeldes: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse. Teda ründasid röövlid, kes varastasid ta paljaks ja peksid teda ning jätsid ta teda surnuks pidades maha.
By way of reply Jesus said: “A certain man was going down from Jerusalem to Jericho, and as it chanced he ran into robbers, who after having stripped and wounded him, departed, leaving him half dead.
31 Siis juhtus, et üks preester tuli sama teed pidi. Ta nägi meest, kuid möödus temast teist teeäärt pidi.
Now by coincidence a certain priest was going down that road, and when he saw him he passed by on the other side.
32 Seejärel tuli üks leviit. Aga kui ta jõudis sellesse kohta ja nägi meest, läks ka tema teist teeäärt pidi temast mööda.
So too, a Levite, when he arrived at the place, came and looked, and passed by on the other side.
33 Viimaks tuli üks samaarlane. Kui ta möödumas oli, nägi ta meest ja tal hakkas temast kahju.
But a certain Samaritan, as he traveled, came by there, and upon seeing him was moved with compassion;
34 Ta läks tema juurde, määris haavu õli ja veiniga ja sidus haavad kinni. Siis asetas ta mehe oma eesli selga ja viis ta võõrastemajja, kus hoolitses tema eest.
and going to him he bound up his wounds, applying oil and wine. Then he placed him on his own mount, brought him to an inn, and took care of him.
35 Järgmisel päeval andis ta võõrastemaja peremehele kaks denaari ja ütles: „Hoolitse tema eest ja kui kulutad sellest rohkem, siis tasun sulle selle tagasi tulles.“
On the next day, when he departed, he took out two denarii, gave them to the innkeeper, and said to him, ‘Take care of him; and should you spend more, I will repay you when I return.’
36 Kes neist kolmest oli sinu arvates selle mehe kaasinimene, keda röövlid ründasid?“
So which of these three, would you say, was ‘neighbor’ to him who ran into the robbers?”
37 „See, kes talle head tegi, “vastas mees. „Mine ja tee niisamuti, “ütles Jeesus talle.
He said, “The one who showed mercy on him.” So Jesus said to him, “Go and do likewise!”
38 Kui nad olid teel, jõudis Jeesus ühte külla ning naine nimega Marta kutsus ta enda koju.
Now it happened as they traveled that He entered a certain village; and a certain woman named Martha welcomed Him into her house.
39 Tal oli õde nimega Maarja, kes istus Issanda jalge ees ja kuulas tema õpetusi.
And she had a sister called Mary, who actually sat at Jesus' feet listening to His words.
40 Marta oli mures kõige selle pärast, mida oli vaja toidu valmistamiseks teha, seepärast tuli ta Jeesuse juurde ja ütles: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud mu kogu tööd üksi ära tegema? Käsi tal tulla ja mind aidata!“
Well Martha was distracted with much serving; so coming up she said: “Lord, don't you care that my sister has left me to serve alone? Do please tell her to help me!”
41 „Marta, Marta, “vastas Issand, „sa oled kõige selle pärast mures ja endast väljas.
But in answer Jesus said to her: “Martha, Martha, you are anxious and agitated about many things,
42 Aga tõeliselt vajalik on ainult üks asi. Maarja on selle õige valinud ja seda ei võeta temalt ära.“
but only one is needed. However, Mary has chosen the good part, which will not be taken away from her.”
