< Luuka 1 >
1 Nagu sa tead, on paljud teised üritanud kirja panna seda, mis on täide läinud ja puudutab ka meid.
2 Nende jutustused põhinesid esimeste pealtnägijate ja Sõna kuulutajate tõenditel
3 ja ka mina otsustasin, et kuna olen kõike seda algusest peale väga hoolikalt jälginud, oleks hea mõte kõigest toimunust kirja panna täpne jutustus.
4 Tegin seda, kallis Teofilos, et sa võiksid olla kindel, et see, mida sulle õpetati, on täiesti usaldusväärne.
5 Sel ajal kui Heroodes oli Juudamaa kuningas, oli üks preester nimega Sakarias, kes oli pärit Abija preesterlikust rühmast. Ta oli abielus Eliisabetiga, kes põlvnes samuti preester Aaronist.
6 Nad mõlemad tegid, mis oli Jumala ees õige, ning järgisid hoolikalt kõiki Issanda käske ja määrusi.
7 Neil ei olnud lapsi, sest Eliisabet ei olnud selleks suuteline, ja nad mõlemad olid juba vanad.
8 Kui Sakarias teenis preestrina Jumala ees oma preesterlikus rühmas,
9 valiti ta vastavalt preestrite tavale liisu heitmisega Issanda templisse sisenema ja suitsutusrohtu põletama.
10 Suitsutusohvri toomise ajal palvetas väljas suur hulk rahvast.
11 Issanda ingel ilmus Sakariasele ja seisis suitsutusohvrialtari kõrval paremal pool.
12 Kui Sakarias nägi inglit, oli ta rabatud ja hakkas kartma.
13 Aga ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias! Sinu palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet sünnitab sulle poja ja sa pead talle nimeks panema Johannes.
14 Ta toob sulle rõõmu ja heameelt ning tema sünd rõõmustab paljusid.
15 Ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei joo veini ega muid alkohoolseid jooke. Teda täidab Püha Vaim juba enne sündimist.
16 Ta pöörab paljud iisraellased tagasi Issanda, nende Jumala juurde.
17 Ta läheb Issanda eel Eelija vaimus ja väes, et panna isad taas oma laste peale mõtlema, ning tuua need, kes on mässumeelsed, tagasi õige arusaamise juurde, et valmistada rahvas ette Issanda jaoks.“
18 „Kuidas ma saan selles kindel olla?“küsis Sakarias inglilt. „Ma olen vana mees ja ka mu naine on eakas.“
19 „Mina olen Gabriel, “vastas ingel. „Ma seisan Jumala juures ning mind saadeti sinuga rääkima ja sulle seda head uudist tooma.
20 Aga kuna sa ei uskunud seda, mida ma sulle rääkisin, jääd sa tummaks ega saa kõneleda kuni määratud hetkeni, mil mu sõnad täide lähevad.“
21 Väljas ootas rahvas Sakariast ja imestas, miks tal templis nii kaua aega läheb.
22 Kui ta lõpuks välja tuli, ei saanud ta nendega rääkida. Nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust, sest kuigi ta suutis teha žeste, ei suutnud ta üldse rääkida.
23 Pärast seda, kui ta oma teenistusaja oli lõpetanud, läks ta koju tagasi.
24 Mõne aja pärast jäi tema naine Eliisabet lapseootele. Ta jäi koju viieks kuuks.
25 „Issand on seda mulle teinud, “ütles ta. „Nüüd on ta võtnud ära mu häbi teiste silmis.“
26 Eliisabeti lapseootuse kuuendal kuul saatis Jumal ingel Gabrieli noore neiu juurde, kelle nimi oli Maarja ja kes elas Galileas Naatsareti linnas.
27 Ta oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega.
28 Ingel tervitas teda. „Sul on eriline eesõigus, “ütles ta neiule. „Issand on sinuga.“
29 Maarja oli neist sõnadest hämmelduses ja juurdles, mida selline tervitus tähendab.
30 „Ära karda, Maarja, “jätkas ingel, „sest Jumal on osutanud sinu suhtes armulikkust.
31 Sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja. Sa pead talle nimeks panema Jeesus.
32 Ta saab väga tähtsaks ja teda nimetatakse Kõigekõrgema Pojaks. Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni
33 ja ta valitseb igavesti Jaakobi järeltulijate üle. Tema kuningriik ei lõpe iial.“ (aiōn )
34 „Kuidas see võimalik on?“küsis Maarja. „Ma olen alles neitsi.“
35 Ingel vastas: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind. Laps, kes sünnib, on püha, ja teda hüütakse Jumala pojaks.
36 Ja su sugulane Eliisabet on oma vanas eas samuti lapseootel. Naine, kelle kohta öeldi, et ta ei ole võimeline lapsi saama, on kuuendat kuud lapseootel.
37 Jumala jaoks ei ole miski võimatu.“
38 „Siin ma olen, valmis olema Issanda teenija, “ütles Maarja. „Sündigu minuga just nii, nagu sa ütlesid.“Seejärel ingel lahkus tema juurest.
39 Veidi aja pärast pani Maarja end valmis ja kiirustas Juudamaa mägedesse, linna, kus oli
40 Sakariase maja. Sisse astudes hõikas ta Eliisabetti.
41 Kohe kui Eliisabet kuulis Maarja häält, hüppas laps tema ihus rõõmu pärast. Püha Vaim täitis Eliisabeti
42 ja ta hüüdis valju häälega: „Kui õnnistatud oled sina naiste hulgas ja kui õnnistatud on laps, kes sinust sünnib!
43 Miks mind nõnda austatakse, et mu Issanda ema mind külastab?
44 Kui ma kuulsin sind tervitust hüüdmas, hüppas laps mu ihus rõõmu pärast.
45 Kui õnnelik sa oled, sest sa oled veendunud, et Issand teeb seda, mida ta sulle tõotas!“
46 Maarja vastas: „Kuidas ma ülistan Issandat!
47 Olen väga õnnelik Jumalas, mu Päästjas,
48 sest ta otsustas, et mina, tema teenija, olen oma tagasihoidlikust taustast hoolimata tema silmis väärtuslik. Nüüdsest peale ütlevad kõik põlvkonnad, et ma olen õnnistatud.
49 Kõigeväeline Jumal on teinud mulle suuri asju, tema nimi on püha.
50 Tema halastus kestab põlvest põlve nendele, kes teda austavad.
51 Oma suure jõuga on ta lõhkunud tükkideks need, kes ülbelt ennast targaks peavad.
52 Ta kisub mõjukad nende troonidelt maha ja ülendab need, kes on alandlikud.
53 Ta annab näljastele häid asju süüa ja saadab rikkad tühje käsi minema.
54 Ta on aidanud oma sulast Iisraeli ja pidanud teda halastuses meeles,
55 just nagu ta meie isadele, Aabrahamile ja tema järeltulijatele, igaveseks ajaks tõotas.“ (aiōn )
56 Maarja jäi Eliisabeti juurde kolmeks kuus ja naasis siis koju.
57 Eliisabetil jõudis sünnitamise aeg kätte ja ta tõi ilmale poja.
58 Naabrid ja sugulased kuulsid, kuidas Issand oli talle oma suurt headust osutanud, ning nad tähistasid seda koos temaga.
59 Kaheksa päeva pärast tulid nad poissi ümber lõikama. Nad kavatsesid talle isa järgi nimeks panna Sakarias.
60 „Ei, “ütles Eliisabet. „Tema nimeks peab saama Johannes.“
61 „Aga teie sugulaste hulgas pole kedagi, kellel see nimi oleks, “ütlesid nad talle.
62 Žestide abil küsisid nad Sakariaselt, poisi isalt, mis nime tahaks ta oma pojale panna.
63 Sakarias andis märku, et talle antaks midagi, mille peale kirjutada. Kõigi üllatuseks kirjutas ta: „Tema nimi on Johannes.“
64 Kohe suutis ta jälle rääkida ja hakkas Jumalat ülistama.
65 Kõiki läheduses elavaid inimesi täitis juhtunu tõttu aukartus ning kuuldus sellest levis kogu Juuda mägismaal.
66 Igaüks, kes seda kuulis, mõtles, mida see peaks tähendama. „Kes sellest poisist saab?“küsisid nad, sest oli selge, et ta oli Jumala jaoks väga eriline.
67 Tema isa Sakarias täitus Püha Vaimuga ja kuulutas prohvetlikult:
68 „Issand, Iisraeli Jumal, on imeline, sest ta on tulnud oma rahva juurde ja nad vabastanud.
69 Ta on andnud meile suure Päästja oma sulase Taaveti järglaste hulgast,
70 nagu ta tõotas ammu aega tagasi oma pühade prohvetite kaudu. (aiōn )
71 Ta tõotas päästa meid meie vaenlaste käest, nende käest, kes meid vihkavad.
72 Ta halastas meie isade peale ja pidas meeles oma püha lepingut −
73 tõotust, mille ta oli andnud meie isale Aabrahamile.
74 Ta vabastab meid hirmust ja päästab meid meie vaenlaste käest,
75 et saaksime teda teenida ning teha kogu oma elu seda, mis on hea ja õige.
76 Kuigi sa oled alles väike laps, hüütakse sind Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel valmistama talle teed ja
77 kuulutama tema rahvale teadmisi päästest pattude andestuse kaudu.
78 Tänu Jumala hoolitsevale headusele laseb taevas meile koiduvalgust paista,
79 et see säraks neile, kes elavad pimeduses ja surma varjus, ning juhiks meid rahu teel.“
80 Poiss Johannes kasvas ja sai vaimulikult tugevaks. Ta elas kõrbes, kuni jõudis kätte aeg avalikult Iisraeli teenida.
