< Johannes 5 >
1 Pärast seda oli juutide püha, nii et Jeesus läks Jeruusalemma.
Erah lih adi, Jisu Jerusalem ni kuwaang raangtaan ih wangta.
2 Jeruusalemmas Lambavärava lähedal on tiik, mida heebrea keeles nimetatakse Betsataks ja mille kõrval on viis sammaskoda.
Jerusalem ni Saap Paakaawan reeni juutum esiit je ah erah di taapbulaang bangnga angta; Hebrew jengdi erah suh Bethjatha liiha.
3 Haigete inimeste hulgad lamasid neis sammaskodades − pimedad, vigased ja halvatud.
Erah taapbulaang khui adi khoisatte hantek jupthiin rumta erah di edook, ekoong, nyia huuimu nang angta.
Neng loong ah juutum lengphui ah bansok rumta, erah juutum ah Teesu rangsah ah kah ano ju ah kalengphui thukta, o mina tiimjaat khoisat ang abah uh erah juutum lengphui adi o jaakhoh temkata erah kadeeta.
5 Üks mees, kes oli seal, oli kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud. Jeesus vaatas talle otsa, teades, et ta oli seal kaua aega lamanud, ja küsis talt:
Erah di mih wasiit rookjom pang asat sat arah angta.
6 „Kas sa tahad terveks saada?“
Jisu ih erah di loongjupta mih ah japtup ano, sa hantek satla ngeh ih jat eta; erah thoidi chengta, [An de esuh enook nih ih lu?]
7 „Isand, “vastas haige mees, „mul ei ole kedagi, kes mind vette aitaks, kui vett segatakse. Sel ajal, kui ma sinna üritan minna, jõuab alati keegi minust ette.“
Khoisatte ah ih ngaakbaatta, [Chuupha, juutum ah lengphui adi nga datthiin kaatte o uh takajeeka; erah tokdi nopwang taatchung leh, jaakhoh wahoh kanop wang ah.]
8 „Tõuse püsti, võta oma matt ja kõnni!“ütles Jeesus talle.
Jisu ih heh suh liita, [toonchap uh, an dam ah toonpi uno, khoom uh.]
9 Kohe sai mees terveks. Ta võttis oma mati ja hakkas kõndima. Päev, mil see juhtus, oli hingamispäev.
Erah baat kano erah mih ah lakdamdam ih deeta; heh dam ah toonpi ano phang toonkhoomta. Erah sa ah Jehudi naangtongsa ja angta,
10 Niisiis ütlesid juudid terveks saanud mehele: „Täna on hingamispäev! Seadus ei luba matti kanda!“
erah thoidi Jehudi ngoong awang loong ih khoisat deeta warah suh li rumta, [Chiinnyah Jehudi naangtongsa, erah raangtaan ih an dam toonpi ah seng hootthe jun ih tapunka.]
11 „Mees, kes mu terveks tegi, käskis mul mati võtta ja kõndida, “vastas ta.
Heh ih ngaakbaat rumta, [Nga khoisat deesiitte warah ih dam ah toonpi thuk hangno khoom thuk tahang.]
12 „Kes see inimene on, kes sul käskis mati võtta ja kõndida?“küsisid nad.
Neng ih chengta, [An suh emah re thukte ah o ah?]
13 Kuid terveks saanud mees ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli ümbritseva rahvahulga sisse lipsanud.
Enoothong khoisat deeta warah ih Jisu ah o angta ah tajatta, erah di mih hantek angkano, Jisu ah erah dowa doksoon ih kata.
14 Hiljem leidis Jeesus mehe templist ja ütles talle: „Vaata, sa oled nüüd terveks saanud. Ära siis tee enam pattu, muidu võib sinuga midagi hullemat juhtuda.“
Lini, Jisu ih erah mih ah Rangteenook ni japtup ano baatta, [Boichaat uh, amadi an khoisat ah de etu; erah raangtaan ih rangdajih lakah reetheng erah khodoh ethih phomok cham uh.]
15 Mees läks juutide juurde ja ütles neile, et see oli Jeesus, kes oli ta terveks teinud.
Eno erah mih ah doksoon kah ano Jehudi ngoong awang loong asuh baatkaat rumta heh khoisat deesiitte ah Jisu angta ngeh ah.
16 Nii hakkasid juudid Jeesust kimbutama, sest ta tegi asju hingamispäeval.
Erah thoidi Jehudi naangtongsa di deesiit kano, Jehudi loong ah ih Jisu ah phang siikhaam rumta.
17 Aga Jeesus ütles neile: „Minu isa tegutseb ikka veel ja nii ka mina.“
Jisu ih ngaakbaat rumta, [Seng Wah ah saarookwet ih mokala, eno Ngah uh emamah ih mokah ang.]
18 Seetõttu üritasid juudid veel enam teda tappa, sest lisaks hingamispäeva rikkumisele nimetas ta Jumalat oma Isaks, tehes ennast Jumalaga võrdseks.
Heh jengkhaap ah ih Jehudi ngoong awang loong ah heh tek haat suh ehanhan ih samthun thuk rumta; naangtongsa hootthe luulu lathet hoom, Rangte asuh seng Wah ngeh ih li ano Rangte ah heteewah thanthan ih samthunha.
19 Niisiis selgitas Jeesus neile: „Ma räägin teile tõtt: Poeg ei saa iseenesest midagi teha; ta saab teha ainult seda, mida näeb Isa tegemas. Mida teeb Isa, seda teeb ka Poeg.
Erah thoidi Jisu ih ngaakbaat rumta, [Ngah ih amiisak baat rumhala; Hesah ah heh thungthung ih tiim uh tami reeka; Hewah tiim mokala erah sok ano reela. Hewah tiim reela, Hesah uh erah re ah.
20 Sest Isa armastab Poega ja ilmutab talle, mida ta teeb; ja Isa näitab talle veel uskumatumaid asju, mis teid täielikult hämmastavad.
Tiimnge liidi Hewah ih Hesah ah rapne ih minchanha eno heh tiimjih mokala erah ah noisok ha. Arah nang ih elong mootkaatjih uh noisok ih ah, eno sen loong erah suh paatja e an.
21 Sest samamoodi nagu Isa annab elu neile, kelle ta surnuist üles äratab, annab ka Poeg elu neile, kellele tahab.
Hewah ih tek nawa ngaaksaat thuk ano roidong koha, erah likhiik ih Hesah ih uh o suh kotthung ah erah suh roidong koh ah.
22 Isa ei mõista kellegi üle kohut. Kõik õigused kohut mõista on ta andnud Pojale,
Adoleh Hewah ih wasiit taan uh tadande ka. Hesah suh jen dande ih thuk ha,
23 et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, ei austa Isa, kes on Poja läkitanud.
tiimnge liidi Hesah ah Hewah likhiik ih toom choomjoh rum ah ngeh ah. O ih Hesah lasoomtu ka heh daapkaatte Hewah rah uh tasoomtu ka.
24 Ma räägin teile tõtt: neil, kes järgivad, mida ma ütlen, ja usuvad temasse, kes minu on läkitanud, on igavene elu. Neid ei mõisteta hukka, vaid nad on läinud surmast ellu. (aiōnios )
[Ngah ih amiisak baat rumhala; o mina ih nga jeng boichaat ano nga daapkaatte ah hanpi ha erah mina taang ni lathoonka roidong ah je ah. Heh abah tadande ka ang ah, heh tek lam dowa roidong ko jen nopwang eta. (aiōnios )
25 Ma räägin teile tõtt: tuleb aeg − õigupoolest on see juba käes −, kui surnud kuulevad Jumala Poja häält, ja need, kes kuulevad, elavad!
Ngah ih amiisak baat rumhala; saapoot ah thok e hala—jenthok ih taha—tekte loong ah ih Rangte Sah root japchaat adoh, boichaatte loong ah ih roidong choh ah.
26 Just nagu Isal on eluandev vägi iseeneses, on ta andnud sama eluandva väe Pojale.
Hewah heteteewah ah, roidong lampo angla likhiik, Hesah rah uh erah likhiikkhiik roidong lampo.
27 Isa on andnud talle ka õiguse kohut mõista, sest ta on inimese Poeg.
Eno Hesah asuh mi dande esuh chaan aphaan ah koha, tiimnge liidi heh ah Mina Sah.
28 Ärge üllatuge sellest, sest tuleb aeg, mil kõik, kes on hauas, kuulevad tema häält
Arah suh nak paatja an; tekte loong ah ih heh root boichaat saapoot ah ethok ehala
29 ja tõusevad üles: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, ja need, kes on teinud kurja, hukkamõistmise ülestõusmiseks.
eno neng loong ah mangbeng nawa dokkhoom eha; oh jaase ih mokata erah loong ah ngaaksaat ano ething tong ah, eno o ethih mokata erabah ngaaksaat ih adoh dut haat ih ah.
30 Ma ei suuda iseenesest midagi teha. Ma mõistan kohut selle põhjal, mida on mulle öeldud, ja mu otsus on õige, sest ma ei täida enda tahet, vaid tema tahet, kes mu läkitas.
[Nga chaan nawa ih ngah ih tiim uh tajen reekang; Rangte ih baat halang jun ih ba dande hang, erah raangtaan ih ngah ih dande hang ah epun ang ah, tiimnge liidi nga tenthun nawa ih tareekang, enoothong nga daapkaatte warah ih tiim thun ha erah mootkaatte.
31 Kui ma väidaksin midagi enda kohta, ei oleks need väited kehtivad,
[Mih suh nga teewah tiit ah mokbaat angbah, ngah ih marah baat hang erah elang ekah ngeh ih mih ih takapka ang ah.
32 vaid keegi teine tunnistab minust ja ma tean, et see, mida ta minu kohta ütleb, on õige.
Enoothong nga tiit baatte wahoh eje, eno ngah ih jat ehang nga tiit marah heh ih baat ha erah amiisak tiit ah baat ha.
33 Te küsisite Johanneselt minu kohta ja ta rääkis tõtt,
Sen ih Joon reeni heh jeng boichaat suh mih daap wantan, eno Joon ih ami tiit ah baatta.
34 kuid mul ei ole vaja inimeste heakskiitu. Ma selgitan seda teile, et te võiksite päästetud saada.
Ngah mina dowa haaki eje jaatjaat angtheng ngeh ih taliikang; arah jenglang abah sen khoh toompui an ngeh ih jenglang.
35 Johannes oli nagu eredalt põlev lamp ja te olite valmis mõnda aega tema valgust nautima.
Joon ah weetook phaakjaaja ih lu arah likhiik, eno sen loong ah heh weephaak asuh pootsiit eroon etan.
36 Aga tunnistus, mida mina annan, on suurem kui Johannese oma, sest ma teen tööd, mille Isa andis mulle teha,
Enoothong Joon ih haaki kotahan nang ih nga teeteewah ih haaki korumhala ah elong; ngah ih tiimjih mokalang, erah seng Wah ih mootkaat thuk halang, erah mokalang loong ah jun ih nga ah seng Wah ih kaatthuk halang ngeh ih jatthuk rumhala.
37 ning see on tõend, et Isa läkitas mu. Isa, kes mu läkitas, räägib ise minu eest. Te ei ole kunagi tema häält kuulnud, te ei ole näinud, missugune ta välja näeb,
Eno nga daapkaatte, seng Wah ih uh, nga teewah tiit ah ju jatthuk halan. Sen ih heh root uh maang taat chaatkan nyia hethe hekhoh uh maang thaak tupkan,
38 ja te ei võta vastu, mida ta ütleb, sest te ei usu sellesse, kelle ta läkitas.
eno heh tiitkhaap uh sen ten ni tathiin kan, tiimnge liidi heh daapkaatte warah ah tahanpi kan.
39 Te uurite pühi kirju, sest arvate, et saate nende abil igavese elu. Kuid need tunnistavad minu toetuseks! (aiōnios )
Sen ih Rangteele ah wet ehan, sen ih mokthun han erah doh lathoonka roidong ah choh e ih ngeh ah. Eno Rangteele adi nga tiit baat ha! (aiōnios )
40 Ja ometi ei taha te minu juurde tulla, et võiksite elada.
Rah bah uh lathoonka roidong chosuh nga reeni wangsuh o uh tanook kan.
41 Ma ei taotle inimeste heakskiitu
[Ngah ih mina ih phoongpha tajamkang.
42 − ma tunnen teid ja tean, et teie sees ei ole Jumala armastust.
Enoothong sen tiimjaat mina ah ngah ih jat ih rumhala, eno ngah ih jat ih rumhala sen ten ni Rangte minchan ah taje kan.
43 Sest ma olen tulnud oma Isa esindama ja te ei võtnud mind vastu; aga kui tuleb keegi, kes esindab iseennast, siis võtate ta vastu!
Seng Wah chaan ah kap angno ra halang, enoothong sen ih nga jeng ah tathang kan; erah thaknang eh, marah marah heh chaan nawa ih ra hala, erah jeng ah ba thang han.
44 Kuidas te saate minusse uskuda, kui taotlete kiitust üksteiselt ega taotle kiitust ainsalt tõeliselt Jumalat?
Sen ih sen jaachi ni phoongpha mui ah jamhan, enoothong Rangte taangnawa ra hala esiit luulu ah ih toom gu hang ngeh ih tasamthun kan; erah raangtaan ih sen ih mamah ma ih hanpi he?
45 Aga ärge arvake, et ma süüdistan teid Isa ees. Teid süüdistab Mooses, keda te nii väga usaldate.
Nakmok thun an, seng Wah suh ngah ih sen tiit thetbaatte ngeh ah. Sen thetbaatte abah, sen ih tuumaang han, Moses ah ba ang ah.
46 Sest kui te tõesti usuksite Moosest, siis usuksite ka minusse, sest tema kirjutas minust.
Sen ih Moses ah amiisak ih hanpi tanbah, sen ih ngah uh hanpi etheng ang tahe, tiimnge liidi Moses ih nga tiit ah raangta.
47 Aga kuna te ei usu, mida ta on öelnud, miks peaksite uskuma seda, mida ütlen mina?“
Enoothong heh ih tiim raangta erah lahanpi phiino, Ngah ih liihang ah batang ah mamah ma ih hanpi an?]