< Johannes 5 >

1 Pärast seda oli juutide püha, nii et Jeesus läks Jeruusalemma.
To pacoengah Judahnawk ih poih to oh; to naah Jesu loe Jerusalem ah caeh tahang.
2 Jeruusalemmas Lambavärava lähedal on tiik, mida heebrea keeles nimetatakse Betsataks ja mille kõrval on viis sammaskoda.
Jerusalem vangpui ih tuu khongkha taengah, Hebru lok hoi Bethesda, tiah kawk ih tuili maeto oh, toah imphu kaom anghakhaih ahmuen pangato oh.
3 Haigete inimeste hulgad lamasid neis sammaskodades − pimedad, vigased ja halvatud.
To ahmuen ah mikmaeng, khokkhaem, kangoi hoi nganna kaminawk angsong o mangh moe, kangphui tui to a zing o.
4
Atue atue naah van kami to angzoh tathuk moe, tui to angphuisak: mi kawbaktih doeh tui angphui naah lungpung hmaloe loe a tawnh ih kawbaktih nathaih doeh hoih.
5 Üks mees, kes oli seal, oli kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud. Jeesus vaatas talle otsa, teades, et ta oli seal kaua aega lamanud, ja küsis talt:
To naah saning quithumto pacoeng, tazetto kangoi kami maeto tui taengah oh.
6 „Kas sa tahad terveks saada?“
Jesu mah to kami loe saning paroeai kasawk ah to ahmuen ah angsong boeh, tito panoek naah, anih mah to kami khaeah, Ngantui han na koeh maw? tiah a naa.
7 „Isand, “vastas haige mees, „mul ei ole kedagi, kes mind vette aitaks, kui vett segatakse. Sel ajal, kui ma sinna üritan minna, jõuab alati keegi minust ette.“
Nganna kami mah anih khaeah, Angraeng, tui angphui naah kai tui thungah va kami om ai: kang thawk moe, ka caeh li naah, kalah kaminawk ka hma ah lungpung o ving boeh, tiah a naa.
8 „Tõuse püsti, võta oma matt ja kõnni!“ütles Jeesus talle.
Jesu mah anih khaeah, Angthawk ah, nangmah ih nambaih to la ah loe, caeh laih, tiah a naa.
9 Kohe sai mees terveks. Ta võttis oma mati ja hakkas kõndima. Päev, mil see juhtus, oli hingamispäev.
Akra ai ah to kami to ngantui roep, angmah ih kahni to lak moe, a caeh: to na ni loe Sabbath ah oh.
10 Niisiis ütlesid juudid terveks saanud mehele: „Täna on hingamispäev! Seadus ei luba matti kanda!“
To naah Judahnawk mah ngantui kami khaeah, Vaihni loe Sabbath niah oh: kahni lak han daan na ai ni, tiah a naa o.
11 „Mees, kes mu terveks tegi, käskis mul mati võtta ja kõndida, “vastas ta.
Toe anih mah nihcae khaeah, Kai ngantuisak kami mah, kai khaeah, nangmah ih kahni to la ah loe, caeh laih, tiah ang naa, tiah pathim pae.
12 „Kes see inimene on, kes sul käskis mati võtta ja kõndida?“küsisid nad.
To naah nihcae mah anih khaeah, Nangmah ih kahni to la ah loe, caeh laih, tiah thui kami loe mi aa? tiah dueng o.
13 Kuid terveks saanud mees ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli ümbritseva rahvahulga sisse lipsanud.
Jesu loe toah kangpop paroeai kaminawk salakah caeh ving boeh pongah, ngantui kami mah anih loe mi kawbaktih maw, tito panoek ai boeh.
14 Hiljem leidis Jeesus mehe templist ja ütles talle: „Vaata, sa oled nüüd terveks saanud. Ära siis tee enam pattu, muidu võib sinuga midagi hullemat juhtuda.“
To pacoengah Jesu mah anih to tempul thungah hnuk, anih khaeah, Khenah, ngan na tui boeh: zaehaih sah let hmah lai ah, to tih ai nahaeloe kanung aep hmuen na nuiah pha tih, tiah a naa.
15 Mees läks juutide juurde ja ütles neile, et see oli Jeesus, kes oli ta terveks teinud.
To kami loe caeh moe, anih ngantuisak kami loe Jesu ni, tiah Judahnawk khaeah thuih pae.
16 Nii hakkasid juudid Jeesust kimbutama, sest ta tegi asju hingamispäeval.
Jesu mah Sabbath niah to baktih hmuennawk sak pongah, Judahnawk mah Jesu to pacaekthlaek moe, hum hanah pacaeng o.
17 Aga Jeesus ütles neile: „Minu isa tegutseb ikka veel ja nii ka mina.“
Toe Jesu mah nihcae khaeah, Kam Pa loe vaihi khoek to toksak vop, to pongah kai doeh tok ka sak toeng, tiah a naa.
18 Seetõttu üritasid juudid veel enam teda tappa, sest lisaks hingamispäeva rikkumisele nimetas ta Jumalat oma Isaks, tehes ennast Jumalaga võrdseks.
Anih loe Sabbath ni to zaa ai khue na ai ah, Sithaw loe Kam Pa ni, tiah thui moe, angmah hoi angmah to Sithaw hoi kangvan ah suek pongah, Judahnawk mah anih to hum hanah pacaeng o aep.
19 Niisiis selgitas Jeesus neile: „Ma räägin teile tõtt: Poeg ei saa iseenesest midagi teha; ta saab teha ainult seda, mida näeb Isa tegemas. Mida teeb Isa, seda teeb ka Poeg.
Jesu mah nihcae khaeah hae tiah lok pathim pae, Loktang to, loktang ah, Kang thuih o, Ampa mah sak ih hmuen hnu ai ah, Capa loe angmah koeh ah tidoeh sah thai ai: ampa mah sak ih hmuennawk baktih toengah ni, Capa mah doeh sak toeng.
20 Sest Isa armastab Poega ja ilmutab talle, mida ta teeb; ja Isa näitab talle veel uskumatumaid asju, mis teid täielikult hämmastavad.
Ampa mah Capa to palung pongah, a sak ih hmuennawk boih to anih hanah patuek: na dawnrai o hanah, hae hmuennawk pongah kalen kue anih han patuek vop tih.
21 Sest samamoodi nagu Isa annab elu neile, kelle ta surnuist üles äratab, annab ka Poeg elu neile, kellele tahab.
Ampa mah kadueh kaminawk to pathawk moe, nihcae han hinghaih paek baktih toengah, Capa mah doeh angmah koeh ih kaminawk khaeah hinghaih to paek.
22 Isa ei mõista kellegi üle kohut. Kõik õigused kohut mõista on ta andnud Pojale,
Ampa loe mi doeh lokcaek ai, lokcaekhaih to Capa khaeah paek boih boeh:
23 et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, ei austa Isa, kes on Poja läkitanud.
Ampa to saiqat o baktih toengah, Capa to kami boih mah saiqat o thai hanah to tiah paek. A Capa saiqat ai kami loe, anih patoehkung ampa doeh saiqat ai.
24 Ma räägin teile tõtt: neil, kes järgivad, mida ma ütlen, ja usuvad temasse, kes minu on läkitanud, on igavene elu. Neid ei mõisteta hukka, vaid nad on läinud surmast ellu. (aiōnios g166)
Loktang to, loktang ah, Kang thuih o, Ka lok hae tahngai moe, kai patoehkung Anih to tang kami loe, dungzan hinghaih to tawnh boeh pongah, lokcaekhaih tong mak ai; duekhaih thung hoiah a poeng boeh moe, hinghaih thungah akun boeh. (aiōnios g166)
25 Ma räägin teile tõtt: tuleb aeg − õigupoolest on see juba käes −, kui surnud kuulevad Jumala Poja häält, ja need, kes kuulevad, elavad!
Loktang to, loktang ah, Kang thuih o, Kadueh kaminawk mah Sithaw Capa ih lok to thai o tih: lok thaih kaminawk loe hing o tih, to baktih atue to angzo tih, vaihi doeh angzoh boeh.
26 Just nagu Isal on eluandev vägi iseeneses, on ta andnud sama eluandva väe Pojale.
Ampa loe angmah ah hinghaih to tawnh boeh, to baktih toengah Capa mah doeh angmah ah hinghaih tawnh hanah ampa mah paek boeh.
27 Isa on andnud talle ka õiguse kohut mõista, sest ta on inimese Poeg.
Anih loe Kami Capa ah oh pongah, lokcaek thaihaih doeh anih hanah paek boeh.
28 Ärge üllatuge sellest, sest tuleb aeg, mil kõik, kes on hauas, kuulevad tema häält
Hae pongah dawnrai o sak hmah: taprong thung kaom kaminawk boih mah anih ih lok thaihaih atue to pha tih,
29 ja tõusevad üles: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, ja need, kes on teinud kurja, hukkamõistmise ülestõusmiseks.
kahoih hmuen sah kaminawk loe, hinghaih to toep hanah, angthawk o let ueloe, kasae hmuen sah kaminawk doeh, lokcaekhaih hnuk hanah, angthawk o let tih.
30 Ma ei suuda iseenesest midagi teha. Ma mõistan kohut selle põhjal, mida on mulle öeldud, ja mu otsus on õige, sest ma ei täida enda tahet, vaid tema tahet, kes mu läkitas.
Kai loe kaimah koeh ah tidoeh sah thai ai: ka thaih ih baktih toengah lok ka caek: kaimah koehhaih to ka pakrong ai, kai patoehkung Pa koehhaih to ni ka pakrong, to pongah ka lokcaekhaih loe amsoem.
31 Kui ma väidaksin midagi enda kohta, ei oleks need väited kehtivad,
Kaimah hoi kaimah hnukung ah ka oh nahaeloe, hnukung ah ka ohhaih to amsoem mak ai.
32 vaid keegi teine tunnistab minust ja ma tean, et see, mida ta minu kohta ütleb, on õige.
Toe kai hnukung kalah maeto oh; anih mah kai hnukung ah ohhaih lok loe amsoem, tiah ka panoek.
33 Te küsisite Johanneselt minu kohta ja ta rääkis tõtt,
Anih loe loktang hnukung ah oh pongah, Johan khaeah kami na patoeh o.
34 kuid mul ei ole vaja inimeste heakskiitu. Ma selgitan seda teile, et te võiksite päästetud saada.
Toe kami mah thuih ih hnukung ah ohhaih to ka tapom ai: toe pahlonghaih na hnuk o thai han ih ni hae loknawk hae ka thuih.
35 Johannes oli nagu eredalt põlev lamp ja te olite valmis mõnda aega tema valgust nautima.
Johan loe kangqong, aanghaih paekkung hmai-im ah oh: nangcae loe anih aanghaih thungah nawnetta thung khue anghoe han ih ni na koeh o.
36 Aga tunnistus, mida mina annan, on suurem kui Johannese oma, sest ma teen tööd, mille Isa andis mulle teha,
Toe kai loe Johan pong kalen kue hnukung to ka tawnh: kai loe toksak pacoeng hanah Pa mah ang paek ih toknawk to ni ka sak, to toknawk loe Pa mah ang patoeh, tiah hnukung ah oh o.
37 ning see on tõend, et Isa läkitas mu. Isa, kes mu läkitas, räägib ise minu eest. Te ei ole kunagi tema häält kuulnud, te ei ole näinud, missugune ta välja näeb,
Kai patoehkung, Pa loe kai hnukung ah oh. Nangcae mah loe anih ih lok to na thaih o vai ai, anih ih krang doeh na hnu o vai ai.
38 ja te ei võta vastu, mida ta ütleb, sest te ei usu sellesse, kelle ta läkitas.
Nangcae thungah anih ih lok om ai pongah, anih mah patoeh ih kami to na tang o ai.
39 Te uurite pühi kirju, sest arvate, et saate nende abil igavese elu. Kuid need tunnistavad minu toetuseks! (aiōnios g166)
Nangcae dungzan hinghaih loe Cabu thungah oh, tiah na poek o pongah, Cabunawk to na khet o; to Cabunawk loe kai kawng thuikung ah ni oh o. (aiōnios g166)
40 Ja ometi ei taha te minu juurde tulla, et võiksite elada.
Toe hinghaih na hnuk o hanah, kai khaeah angzoh han na koeh o ai.
41 Ma ei taotle inimeste heakskiitu
Kai loe kaminawk pakoehhaih to tiah doeh ka poek ai.
42 − ma tunnen teid ja tean, et teie sees ei ole Jumala armastust.
Toe nangcae thungah Sithaw amlunghaih om ai, tito ka panoek.
43 Sest ma olen tulnud oma Isa esindama ja te ei võtnud mind vastu; aga kui tuleb keegi, kes esindab iseennast, siis võtate ta vastu!
Kai loe kam Pa ih ahmin hoiah ni kang zoh, toe kai to nang talawk o ai: angmah ih ahmin hoiah kalah kami to angzo nahaeloe, anih to na talawk o tih.
44 Kuidas te saate minusse uskuda, kui taotlete kiitust üksteiselt ega taotle kiitust ainsalt tõeliselt Jumalat?
Sithaw khae khue hoiah angzo pakoehhaih to pakrong ai ah, kami maeto hoi maeto pakoehhaih to na koeh o pongah, kawbangmaw na tang o thai tih?
45 Aga ärge arvake, et ma süüdistan teid Isa ees. Teid süüdistab Mooses, keda te nii väga usaldate.
Kai mah Pa hmaa ah nangcae zaehaih net tih, tiah poek o hmah: nangcae zaehaih net kami loe na oep o ih, Mosi ni.
46 Sest kui te tõesti usuksite Moosest, siis usuksite ka minusse, sest tema kirjutas minust.
Mosi na tang o nahaeloe, kai doeh nang tang o tih: anih loe kai kawng ni tarik.
47 Aga kuna te ei usu, mida ta on öelnud, miks peaksite uskuma seda, mida ütlen mina?“
Toe anih mah tarik ih loknawk to na tang o ai nahaeloe, kawbangmaw ka thuih ih loknawk to na tang o thai tih? tiah a naa.

< Johannes 5 >