Johannes 21
1 Hiljem ilmus Jeesus jüngritele veel Galilea järve ääres. See juhtus nõnda.
tataḥ paraṁ tibiriyājaladhestaṭe yīśuḥ punarapi śiṣyebhyo darśanaṁ dattavān darśanasyākhyānamidam|
2 Siimon Peetrus, Kaksik Toomas, Galilea Kaanast pärit Naatanael, Sebedeuse pojad ja veel kaks jüngrit olid koos.
śimonpitaraḥ yamajathomā gālīlīyakānnānagaranivāsī nithanel sivadeḥ putrāvanyau dvau śiṣyau caiteṣvekatra militeṣu śimonpitaro'kathayat matsyān dhartuṁ yāmi|
3 „Ma lähen kalale, “ütles Siimon Peetrus neile. „Me tuleme sinuga kaasa, “vastasid nad. Nii läksid nad välja paati, kuid kogu öö ei püüdnud nad midagi.
tataste vyāharan tarhi vayamapi tvayā sārddhaṁ yāmaḥ tadā te bahirgatāḥ santaḥ kṣipraṁ nāvam ārohan kintu tasyāṁ rajanyām ekamapi na prāpnuvan|
4 Kui koidik saabus, seisis kaldal Jeesus, kuid jüngrid ei teadnud, et see on tema.
prabhāte sati yīśustaṭe sthitavān kintu sa yīśuriti śiṣyā jñātuṁ nāśaknuvan|
5 Jeesus hüüdis neile: „Sõbrad, kas olete midagi püüdnud?“„Ei, “vastasid nad.
tadā yīśurapṛcchat, he vatsā sannidhau kiñcit khādyadravyam āste? te'vadan kimapi nāsti|
6 „Heitke võrk välja paadist paremale ja te leiate kala, “ütles ta neile. Nõnda nad heitsid võrgu välja ega suutnud seda vedada, sest selles oli nii palju kalu.
tadā so'vadat naukāyā dakṣiṇapārśve jālaṁ nikṣipata tato lapsyadhve, tasmāt tai rnikṣipte jāle matsyā etāvanto'patan yena te jālamākṛṣya nottolayituṁ śaktāḥ|
7 Jünger, keda Jeesus armastas, ütles Peetrusele: „See on Issand.“Kui Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta mõned riided selga, kuna ta oli alasti, ja hüppas järve.
tasmād yīśoḥ priyatamaśiṣyaḥ pitarāyākathayat eṣa prabhu rbhavet, eṣa prabhuriti vācaṁ śrutvaiva śimon nagnatāheto rmatsyadhāriṇa uttarīyavastraṁ paridhāya hradaṁ pratyudalamphayat|
8 Teised jüngrid järgnesid paadis, vedades kalu täis võrku, sest nad ei olnud kaldast kaugel, ainult umbes sada meetrit.
apare śiṣyā matsyaiḥ sārddhaṁ jālam ākarṣantaḥ kṣudranaukāṁ vāhayitvā kūlamānayan te kūlād atidūre nāsan dviśatahastebhyo dūra āsan ityanumīyate|
9 Kui nad randusid, nägid nad tuld, mille peal küpses kala, ja leiba.
tīraṁ prāptaistaistatra prajvalitāgnistadupari matsyāḥ pūpāśca dṛṣṭāḥ|
10 Jeesus ütles neile: „Tooge mõni kala, mille te just püüdsite.“
tato yīśurakathayad yān matsyān adharata teṣāṁ katipayān ānayata|
11 Siimon Peetrus läks paati ja tõmbas kalu täis võrgu kaldale. Seal oli 153 suurt kala, kuid võrk ei olnud siiski rebenenud.
ataḥ śimonpitaraḥ parāvṛtya gatvā bṛhadbhistripañcāśadadhikaśatamatsyaiḥ paripūrṇaṁ tajjālam ākṛṣyodatolayat kintvetāvadbhi rmatsyairapi jālaṁ nāchidyata|
12 „Tulge ja sööge hommikusööki, “ütles Jeesus neile. Keegi jüngritest ei julgenud talt küsida: „Kes sa oled?“Nad teadsid, et see on Issand.
anantaraṁ yīśustān avādīt yūyamāgatya bhuṁgdhvaṁ; tadā saeva prabhuriti jñātatvāt tvaṁ kaḥ? iti praṣṭuṁ śiṣyāṇāṁ kasyāpi pragalbhatā nābhavat|
13 Jeesus võttis leiva ja andis selle neile ja ka kala.
tato yīśurāgatya pūpān matsyāṁśca gṛhītvā tebhyaḥ paryyaveṣayat|
14 See oli kolmas kord, mil Jeesus oli pärast surnuist ülesäratamist jüngritele ilmunud.
itthaṁ śmaśānādutthānāt paraṁ yīśuḥ śiṣyebhyastṛtīyavāraṁ darśanaṁ dattavān|
15 Pärast hommikusööki küsis Jeesus Siimon Peetruselt: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui neid?“„Jah, Issand, “vastas ta, „sa tead, et ma armastan sind.“
bhojane samāpte sati yīśuḥ śimonpitaraṁ pṛṣṭavān, he yūnasaḥ putra śimon tvaṁ kim etebhyodhikaṁ mayi prīyase? tataḥ sa uditavān satyaṁ prabho tvayi prīye'haṁ tad bhavān jānāti; tadā yīśurakathayat tarhi mama meṣaśāvakagaṇaṁ pālaya|
16 „Hoolitse mu tallede eest, “ütles Jeesus talle. „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?“küsis ta teist korda. „Jah, Issand, “vastas ta, „sa tead, et ma armastan sind.“
tataḥ sa dvitīyavāraṁ pṛṣṭavān he yūnasaḥ putra śimon tvaṁ kiṁ mayi prīyase? tataḥ sa uktavān satyaṁ prabho tvayi prīye'haṁ tad bhavān jānāti; tadā yīśurakathayata tarhi mama meṣagaṇaṁ pālaya|
17 „Kanna hoolt mu lammaste eest, “ütles Jeesus talle. „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?“küsis ta kolmandat korda. Peetrus kurvastas, et Jeesus küsis talt kolmandat korda, kas ta armastab teda. „Issand, sina tead kõike. Sa tead, et ma armastan sind, “vastas Peetrus talle. „Hoolitse mu lammaste eest, “ütles Jeesus.
paścāt sa tṛtīyavāraṁ pṛṣṭavān, he yūnasaḥ putra śimon tvaṁ kiṁ mayi prīyase? etadvākyaṁ tṛtīyavāraṁ pṛṣṭavān tasmāt pitaro duḥkhito bhūtvā'kathayat he prabho bhavataḥ kimapyagocaraṁ nāsti tvayyahaṁ prīye tad bhavān jānāti; tato yīśuravadat tarhi mama meṣagaṇaṁ pālaya|
18 „Ma räägin sulle tõtt, “ütles Jeesus, „kui sa olid noor, riietasid sa end ise ja läksid sinna, kuhu tahtsid. Aga kui oled vana, sirutad sa käed ja keegi teine riietab sind, ning viib sind sinna, kuhu sa ei taha minna.“
ahaṁ tubhyaṁ yathārthaṁ kathayāmi yauvanakāle svayaṁ baddhakaṭi ryatrecchā tatra yātavān kintvitaḥ paraṁ vṛddhe vayasi hastaṁ vistārayiṣyasi, anyajanastvāṁ baddhvā yatra gantuṁ tavecchā na bhavati tvāṁ dhṛtvā tatra neṣyati|
19 Jeesus ütles seda, et selgitada, missuguse surmaga pidi ta Jumalat austama. Siis ütles ta Peetrusele: „Järgne mulle.“
phalataḥ kīdṛśena maraṇena sa īśvarasya mahimānaṁ prakāśayiṣyati tad bodhayituṁ sa iti vākyaṁ proktavān| ityukte sati sa tamavocat mama paścād āgaccha|
20 Kui Peetrus ümber pööras, nägi ta neile järgnemas jüngrit, keda Jeesus armastas, seda, kes oli õhtusöögi ajal end Jeesuse poole kallutanud ja küsinud: „Issand, kes su ära annab?“
yo jano rātrikāle yīśo rvakṣo'valambya, he prabho ko bhavantaṁ parakareṣu samarpayiṣyatīti vākyaṁ pṛṣṭavān, taṁ yīśoḥ priyatamaśiṣyaṁ paścād āgacchantaṁ
21 Peetrus küsis Jeesuselt: „Aga mis temast saab, Issand?“
pitaro mukhaṁ parāvarttya vilokya yīśuṁ pṛṣṭavān, he prabho etasya mānavasya kīdṛśī gati rbhaviṣyati?
22 Jeesus ütles talle: „Kui ma tahan, et ta jääks siia elama kuni mu tagasitulekuni, miks on see sinu mure? Sina järgne mulle!“
sa pratyavadat, mama punarāgamanaparyyantaṁ yadi taṁ sthāpayitum icchāmi tatra tava kiṁ? tvaṁ mama paścād āgaccha|
23 Sellepärast levis usklike hulgas ütlus, et see jünger ei sure. Aga Jeesus ei öelnud talle, et ta ei sure, vaid lihtsalt: „Kui ma tahan, et ta jääks siia elama kuni mu tagasitulekuni, miks on see sinu mure?“
tasmāt sa śiṣyo na mariṣyatīti bhrātṛgaṇamadhye kiṁvadantī jātā kintu sa na mariṣyatīti vākyaṁ yīśu rnāvadat kevalaṁ mama punarāgamanaparyyantaṁ yadi taṁ sthāpayitum icchāmi tatra tava kiṁ? iti vākyam uktavān|
24 See jünger kinnitab juhtunut ja kirjutas selle kõik üles. Me teame, et tema sõnad on õiged.
yo jana etāni sarvvāṇi likhitavān atra sākṣyañca dattavān saeva sa śiṣyaḥ, tasya sākṣyaṁ pramāṇamiti vayaṁ jānīmaḥ|
25 Jeesus tegi veel palju asju, ja kui kõik see üles kirjutada, siis ma kahtlen, kas kogu maailm mahutaks ära kõik raamatud, mis tuleks kirjutada.
yīśuretebhyo'parāṇyapi bahūni karmmāṇi kṛtavān tāni sarvvāṇi yadyekaikaṁ kṛtvā likhyante tarhi granthā etāvanto bhavanti teṣāṁ dhāraṇe pṛthivyāṁ sthānaṁ na bhavati| iti||
