Johannes 21
1 Hiljem ilmus Jeesus jüngritele veel Galilea järve ääres. See juhtus nõnda.
Mgbe ihe ndị a gasịrị, Jisọs gosiri ndị na-eso ụzọ ya onwe ya ọzọ. O mere nke a nʼakụkụ osimiri nke Tiberịas, lee otu o si mee.
2 Siimon Peetrus, Kaksik Toomas, Galilea Kaanast pärit Naatanael, Sebedeuse pojad ja veel kaks jüngrit olid koos.
Ụfọdụ nʼime ndị na-eso ụzọ ya nọkọrọ otu ebe. Ndị a bụ Saimọn Pita na Tọmọs (onye a na-akpọ Didimọs), na Nataniel, onye Kena nke Galili na ụmụ Zebedi, na mmadụ abụọ ndị ọzọ bụkwa ndị ozi ya.
3 „Ma lähen kalale, “ütles Siimon Peetrus neile. „Me tuleme sinuga kaasa, “vastasid nad. Nii läksid nad välja paati, kuid kogu öö ei püüdnud nad midagi.
Saimọn Pita sịrị ha, “Ana m aga igbu azụ.” Ha sịrị, “Anyị ga-eso gị.” Ha biliri gaa, banye nʼime ụgbọ mmiri. Ma nʼabalị ahụ niile ha egbuteghị ihe ọbụla.
4 Kui koidik saabus, seisis kaldal Jeesus, kuid jüngrid ei teadnud, et see on tema.
Mgbe chi na-abọ Jisọs guzoro nʼakụkụ mmiri. Ma ndị na-eso ụzọ ya amataghị na ọ bụ Jisọs.
5 Jeesus hüüdis neile: „Sõbrad, kas olete midagi püüdnud?“„Ei, “vastasid nad.
Jisọs sịrị ha, “Ụmụntakịrị, unu gbutere azụ ọbụla?” Ha zara ya, “Mba.”
6 „Heitke võrk välja paadist paremale ja te leiate kala, “ütles ta neile. Nõnda nad heitsid võrgu välja ega suutnud seda vedada, sest selles oli nii palju kalu.
Ọ gwara ha, “Wụnyenụ ụgbụ unu nʼakụkụ aka nri nke ụgbọ. Unu ga-egbutekwa azụ.” Mgbe ha mere nke a, ha enwekwaghị ike ịdọpụta ụgbụ ha, nʼihi ọtụtụ azụ nke dị nʼime ya.
7 Jünger, keda Jeesus armastas, ütles Peetrusele: „See on Issand.“Kui Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta mõned riided selga, kuna ta oli alasti, ja hüppas järve.
Mgbe ahụ onye ahụ na-eso ụzọ ya Jisọs hụrụ nʼanya gwara Pita, “Ọ bụ Onyenwe anyị!” Ngwangwa Saimọn Pita nụrụ na “ọ bụ Onyenwe anyị,” ọ yiiri uwe ya (nʼihi na ọ gba ọtọ), wụba nʼime mmiri ahụ.
8 Teised jüngrid järgnesid paadis, vedades kalu täis võrku, sest nad ei olnud kaldast kaugel, ainult umbes sada meetrit.
Ndị ọzọ ndị na-eso ụzọ ya bịara nʼụgbọ mmiri nta ahụ, na-adọpụta ụgbụ ha nke azụ juru nʼime ya, nʼihi na ha nọ nso nʼala ihe dị ka narị nzọ ụkwụ na ise.
9 Kui nad randusid, nägid nad tuld, mille peal küpses kala, ja leiba.
Mgbe ha pụtara nʼelu ala, ha hụrụ ọkụ a kwanyere, nke a hụkwasịrị azụ nʼelu ya na ogbe achịcha.
10 Jeesus ütles neile: „Tooge mõni kala, mille te just püüdsite.“
Jisọs gwara ha, “Wetanụ ụfọdụ nʼime azụ ndị ahụ unu gbutere ugbu a.”
11 Siimon Peetrus läks paati ja tõmbas kalu täis võrgu kaldale. Seal oli 153 suurt kala, kuid võrk ei olnud siiski rebenenud.
Saimọn Pita pụrụ gaa dọgota ụgbụ azụ ahụ nʼelu ala. Ihe juru ya bụ azụ ndị ukwuu nke ọnụọgụgụ ya dị narị na iri ise na atọ. Ma ụgbụ ahụ adọwaghị nʼagbanyeghị na azụ juru nʼime ya.
12 „Tulge ja sööge hommikusööki, “ütles Jeesus neile. Keegi jüngritest ei julgenud talt küsida: „Kes sa oled?“Nad teadsid, et see on Issand.
Jisọs sịrị ha, “Bịanụ rie nri ụtụtụ.” Ọ dịghị onye ọbụla nʼime ndị ahụ na-eso ụzọ ya jụrụ ya, “Ị bụ onye?” Nʼihi na ha maara na ọ bụ Onyenwe anyị.
13 Jeesus võttis leiva ja andis selle neile ja ka kala.
Jisọs bịara were achịcha ahụ nye ha. Otu ahụ ka o mekwara azụ ahụ.
14 See oli kolmas kord, mil Jeesus oli pärast surnuist ülesäratamist jüngritele ilmunud.
Nke a bụ ugboro atọ Jisọs gosiri ndị na-eso ụzọ ya onwe ya mgbe e mere ka o si nʼọnwụ bilie.
15 Pärast hommikusööki küsis Jeesus Siimon Peetruselt: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui neid?“„Jah, Issand, “vastas ta, „sa tead, et ma armastan sind.“
Mgbe ha risiri nri ụtụtụ, Jisọs sịrị Saimọn Pita, “Saimọn nwa Jọn, ị hụrụ m nʼanya karịa ndị a niile?” Ọ sịrị ya, “E, Onyenwe anyị, ị maara na m hụrụ gị nʼanya.” Jisọs sịrị ya, “Na-azụ ụmụ atụrụ m.”
16 „Hoolitse mu tallede eest, “ütles Jeesus talle. „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?“küsis ta teist korda. „Jah, Issand, “vastas ta, „sa tead, et ma armastan sind.“
Jisọs sịrị ya nke ugboro abụọ, “Saimọn nwa Jọn, ị hụrụ m nʼanya?” Ọ sịrị, “E, Onyenwe anyị, ị maara na m hụrụ gị nʼanya.” Ọ sịrị ya, “Na-elekọta atụrụ m.”
17 „Kanna hoolt mu lammaste eest, “ütles Jeesus talle. „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?“küsis ta kolmandat korda. Peetrus kurvastas, et Jeesus küsis talt kolmandat korda, kas ta armastab teda. „Issand, sina tead kõike. Sa tead, et ma armastan sind, “vastas Peetrus talle. „Hoolitse mu lammaste eest, “ütles Jeesus.
Ọ sịrị ya nke ugboro atọ, “Saimọn nwa Jọn, ị hụrụ m nʼanya?” O wutere Pita na ọ sịrị ya nke ugboro atọ, “ị hụrụ m nʼanya?” Ọ sịrị ya, “Onyenwe anyị, ị mazuru ihe niile, ị makwaara na m hụrụ gị nʼanya.” Jisọs sịrị ya, “Na-azụ atụrụ m.
18 „Ma räägin sulle tõtt, “ütles Jeesus, „kui sa olid noor, riietasid sa end ise ja läksid sinna, kuhu tahtsid. Aga kui oled vana, sirutad sa käed ja keegi teine riietab sind, ning viib sind sinna, kuhu sa ei taha minna.“
Nʼezie, nʼezie asị m gị, mgbe ị bụ okorobịa ị na-eke ajị nʼukwu, gaa ebe ị chọrọ ịga. Ma mgbe ị ghọrọ agadi, ị ga-esetipụ aka gị, onye ọzọ ga-ekee gị ihe okike nʼukwu ma duru gị gaa ebe ị na-achọghị ịga.”
19 Jeesus ütles seda, et selgitada, missuguse surmaga pidi ta Jumalat austama. Siis ütles ta Peetrusele: „Järgne mulle.“
O kwuru nke a iji gosi ụdị ọnwụ ọ ga-anwụ iji nye Chineke otuto. Mgbe nke a mesịrị, ọ sịrị ya, “Soro m.”
20 Kui Peetrus ümber pööras, nägi ta neile järgnemas jüngrit, keda Jeesus armastas, seda, kes oli õhtusöögi ajal end Jeesuse poole kallutanud ja küsinud: „Issand, kes su ära annab?“
Pita chigharịrị hụ onye ahụ na-eso ụzọ ya nke Jisọs hụrụ nʼanya ka ọ na-esokwa ha nʼazụ. (Ọ bụ onyeozi ahụ dabeere ya nʼobi na nri anyasị, nke sịrị, “Onyenwe anyị, onye ga-arara gị nye?”)
21 Peetrus küsis Jeesuselt: „Aga mis temast saab, Issand?“
Mgbe Pita hụrụ ya, ọ sịrị Jisọs, “Onyenwe anyị kedụ maka onye a?”
22 Jeesus ütles talle: „Kui ma tahan, et ta jääks siia elama kuni mu tagasitulekuni, miks on see sinu mure? Sina järgne mulle!“
Jisọs sịrị ya, “Ọ bụrụ na m achọọ ka ọ nọgide ruo mgbe m ga-alọghachi gịnị ka nke a bụ nye gị? Soro m.”
23 Sellepärast levis usklike hulgas ütlus, et see jünger ei sure. Aga Jeesus ei öelnud talle, et ta ei sure, vaid lihtsalt: „Kui ma tahan, et ta jääks siia elama kuni mu tagasitulekuni, miks on see sinu mure?“
Ya mere, akụkọ a gbasara nʼetiti ụmụnna na onye a na-eso ụzọ ya agaghị anwụ. Ma Jisọs asịghị ya na ọ gaghị anwụ anwụ, kama, “Ọ bụrụ na m chọrọ ka ọ nọgide ruo mgbe m ga-abịa, ọ gbasara gị?”
24 See jünger kinnitab juhtunut ja kirjutas selle kõik üles. Me teame, et tema sõnad on õiged.
Nke a bụ onye ahụ na-eso ụzọ ya onye na-agba ama ihe ndị a niile, ma deekwa ha nʼakwụkwọ. Anyị makwaara na ama ya bụ eziokwu.
25 Jeesus tegi veel palju asju, ja kui kõik see üles kirjutada, siis ma kahtlen, kas kogu maailm mahutaks ära kõik raamatud, mis tuleks kirjutada.
Ma ọ dị ọtụtụ ihe ndị ọzọ Jisọs mere. Ọ bụrụ na e dee ha niile nʼakwụkwọ, ọ dịghị m ka ụwa niile ọ ga-aba akwụkwọ a ga-ede banyere ha.
