Johannes 17
1 Kui Jeesus need sõnad oli öelnud, vaatas ta üles taeva poole ja ütles: „Isa, aeg on käes. Austa oma Poega, et Poeg võiks austada sind.
Yesu bu katuba mambu momo, wuvumbula meso mandi ku diyilu ayi wutuba: —Tata, thangu yifueni, kembisa Muanꞌaku muingi muanꞌaku kakembisa;
2 Sest sina andsid talle mõjuvõimu kõigi inimeste üle, et ta võiks anda igavese elu kõigile neile, kelle sa oled temale andnud. (aiōnios g166)
bu didi ti ngeyo wumvana lulendo mu batu boso mu diambu kavana luzingulukalumani kuidi babo bobo wumvana. (aiōnios g166)
3 Igavene elu on see: tunda sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sa läkitasid. (aiōnios g166)
Muaki luzingu lukalumani luidi mu kuzaba ngeyo Nzambi yimosi kakayi kiedika ayi mu zaba Yesu Klisto mutu wowo wutuma. (aiōnios g166)
4 Olen austanud sind siin maa peal ja lõpetanud töö, mille sa andsid mulle teha.
Minu ndikembisidi va ntoto; ndimanisini kisalu kioki wuphana mu sala.
5 Nüüd, Isa, austa mind oma ligiolus auga, mis mul oli sinu juures enne maailma algust.
Buabu Tata bika wukhembisa va ntualꞌaku mu nkembo wowo wubayama bu ndiba yaku va kimosi, tuamina nza yivangama.
6 Ma olen ilmutanud sinu iseloomu neile, kelle sa mulle maailmast andsid. Nad kuulusid sulle; sina andsid nad mulle, ja nad on teinud, mida sa ütlesid.
—Ndizabikisidi dizina diaku kuidi batu bobo wuphana, bobowubonga mu nza. Baba batu baku ayi wuphana bawu ayi balunda mambu maku.
7 Nüüd nad teavad, et kõik, mille sa oled mulle andnud, on sinult pärit.
Buabu bazebi ti mambu moso momo wuphana, kuidi ngeyo maba.
8 Olen andnud neile sõnumi, mille sina mulle andsid. Nad võtsid selle vastu, nad veendusid täielikult, et ma olen sinu juurest tulnud, ning nad usuvad, et sina läkitasid mu.
Bila ndiba veni mambu momo wuphana. Batambula mawu; bukiedikabazaba ti kuidi ngeyo ndiba. Bawilukila ti ngeyo wuthuma.
9 Ma palvetan nende pärast; mitte maailma pärast, vaid nende pärast, kelle sa mulle andsid, sest nad on sinu omad.
Ndinsambila mu diambu diawu. Ndisi nsambila ko mu diambu di nza, vayi mu diambu di batu bobo wuphana bila batu baku.
10 Kõik, kes kuuluvad mulle, on sinu omad, ja need, kes kuuluvad sulle, on minu omad, ning ma olen nende kaudu austatud.
Ayi bibioso biobi phuidi ngeyo kuandi vuidi biawu; bibioso biobi vuidi minu kuandi phuidi biawu ayi ndilembo kemboso mu bawu.
11 Ma lahkun maailmast, kuid nemad jäävad maailma; ma tulen sinu juurde. Püha Isa, kaitse neid enda nimel, mille sa mulle andsid, et nad võiksid olla üks, nagu meie oleme üks.
Ndisiedi diaka va nza ko, vayi baba badi va nza, minu ndieka kuizakuidi ngeyo. Tata di Nlongo, bika wuba keba mu lulendo lu dizina diaku, dizina diodi wuphana, muingi baba mutu wumosi, banga beto butuididi mutu wumosi.
12 Sel ajal, kui ma olin nende juures, kaitsesin ma neid sinu nimel, mille sa mulle andsid. Ma valvasin nende üle, nii et ükski neist ei läinud kaotsi, välja arvatud hukule määratu, nii et Pühakiri läks täide.
Bu ndibedi yawu va kimosi ndibakebidi mu dizina diaku diodiwuphana. Ndibalundidi, kadi mutu wumosi mu bawu kasia zimbala ko; botula kaka wumosi: muana wu bulungi muingi masonuku madedakana.
13 Nüüd ma tulen sinu juurde; ma räägin seda kõike ajal, mil olen veel siin maailmas, et nad võiksid täielikult minu rõõmust osa saada.
Buabu minu ndieka kuiza kuidi ngeyo. Ndilembo tubi mambu mama bundikidi va nza muingi khini ama yoyo yiduka yiba mu bawu.
14 Ma andsin neile sinu sõnumi ja maailm vihkab neid sellepärast, et nad ei ole maailmast, nagu minagi ei ole maailmast.
Ndibaveni mambu maku; nza yiba lendidi bila basiko basi nza bangaminu ndisiko muisi nza.
15 Ma ei palu, et sa võtaksid nad maailmast ära, vaid et sa kaitseksid neid kurja eest.
Ndikadi kulomba ti wuba botula va nza vayi wuba keba mu nkua wumbi.
16 Nad ei ole maailmast, nagu minagi ei ole maailmast.
Basiko basi nza banga minu ndisiko muisi nza.
17 Pühitse neid tões − sinu sõna on tõde.
Wuba bieka mu kiedika bila mambu maku madi makiedika.
18 Samamoodi nagu sina läkitasid mu maailma, läkitan mina nemad maailma.
Sumbu didi ti ngeyo wuthuma va nza, minu mamvama ndiba tuma va nza.
19 Ma pühitsen end nende eest, et ka nemad võiksid olla tõeliselt pühad.
Ndikivedisidi minu veka mu diambu diawu, muingi mamvawu kiedika ki bavedisa.
20 Ma ei palveta üksnes nende eest, vaid ma palun ka nende eest, kes nende kuulutuse tõttu minusse usuvad.
Ndikadi sambila mu diambu diawu kaka vayi mu diambu di batu bobo bela kunguilukila mu diambu di mambu mawu.
21 Ma palun, et nad kõik võiksid olla üks, just nagu sina, Isa, elad minus, ja mina elan sinus, et ka nemad võiksid meis elada, nii et maailma usuks, et sina läkitasid mu.
Ndinlomba muingi babo baba mutu wumosi banga ngeyo Tata widi mu minu, minu mu ngeyo muingi bawu mamvawu baba mu beto; mu diambu di nza yiwilukila ti ngeyo wuthuma.
22 Olen andnud neile au, mille sa andsid mulle, et nad võiksid olla üks, nagu meie oleme üks.
Ndibavana nkembo wowo wuphana muingi baba mutu wumosi, banga beto bu tuididi mutu wumosi.
23 Mina elan neis ja sina elad minus. Et nad võiksid olla täielikult üks, nii et kogu maailm teaks, et sina läkitasid mu, ja et sa armastad neid, nagu sa armastad mind.
Minu mu bawu, ngeyo mu minu muingi mu kiedika baba mutu wumosi, mu diambu di nza yizaba ti ngeyo wuthuma, ayi yizaba ti wuba zola banga bu wunzodila.
24 Isa, ma tahan, et need, kelle sa oled mulle andnud, oleksid koos minuga seal, kus olen mina, et nad näeksid au, mille sa oled mulle andnud, sest sa armastasid mind enne maailma loomist.
Tata, thidi ti batu bobo wuphana baba vovo minu ndiela ba muingi bamona nkemboꞌama, nkembo wowo wuphana bila ngeyo wunzola tuamina nza yivangama.
25 Hea Isa, maailm ei tunne sind, aga mina tunnen sind, ja nemad siin minu juures teavad, et sina mu läkitasid.
A Tata di busonga, nza yisi kuzaba ko; vayi minu ndizaba ayi baba bazaba ti ngeyo wuthuma.
26 Ma olen ilmutanud neile sinu iseloomu ja näitan seda jätkuvalt, et armastus, mis sul on minu vastu, oleks neis, ja mina elaksin neis.“
Minu ndiba zabikisa dizina diaku ayi ndiela buela kuba zabikisadiawu muingi luzolo lolo wunzodila luba mu bawu ayi minu ndiba mu bawu.
