Johannes 15
1 „Mina olen tõeline viinapuu ja mu isa on aednik.
– Zı hək'ena tayang vor, Yizda Dekkır bağban.
2 Ta lõikab ära iga mu oksa, mis vilja ei kanna. Ta kärbib iga oksa, mis vilja kannab, et see saaks veel rohkem vilja kanda.
Zal alyadıyn şagav hidelen gırgın bıtağbı Dekkee gyadaxanbı. Şagav helen bıtağbıme sık'ıldad geed şagav helecenva Mang'vee mətta'anbı.
3 Teie olete juba kärbitud ja saanud puhtaks selle kaudu, mida ma olen teile rääkinud.
Zı uvhuyne cuvabıncab şu məttav'uynbı.
4 Jääge minusse, ja mina jään teisse. Just nagu oks ei saa vilja kanda, kui ta on viinapuust lahus, samamoodi on teiega: te ei saa vilja kanda, kui te minusse ei jää.
Yizde ab aaxve, Zınar vuşde ar axvas. Bıtağ tayangıl idyaxveene, mançisse çiled-alqa şagav heles əxə deş. Şunab Yizde ab idyavxvee, şossed şagav heles əxəs deş.
5 Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab külluslikult vilja, sest ilma minuta ei suuda te midagi teha.
Tayang Zı vorna, şumee bıtağbı vobunbı. Vuşuyiy Yizde ar, Zınar mang'une ar axu, məxrıng'vee geed şagav heles. Şosse Zı dena vuççud ha'as əxəs deş.
6 Kes ei jää minusse, on nagu oks, mis on välja visatud ja kuivab ära. Sellised oksad kogutakse kokku, visatakse tulle ja põletatakse ära.
Vuşuyiy Yizde ar idyaxu, qotxu dağeççuyn bıtağ xhinne qeqqvasda. Məxdın bıtağbı sı'ı, ts'ayeeqa dağa'a, manbıd yı'qqı'lqa siyk'al.
7 Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida iganes tahate, ja see antakse teile.
Şu Yizde ab axveene, Zı eyhenbıd vuşde ad axveene, şos ıkkanan heqqe, man şos helesın.
8 Minu Isa on austatud, kui te kannate külluslikult vilja ja tõestate sellega, et olete minu jüngrid.
Şu geed şagav huveene, Yizın telebabı vuxheene, məxür Yizda Dekkır axtı qa'as.
9 Ma olen teid armastanud samamoodi, nagu Isa armastab mind. Jääge minu armastusse.
Dekkıs Zı nəxüriy ıkkan, Zasıb şu həməxüb vukkan. Yizde mühübee aaxve.
10 Kui te teete, mida ma ütlen, siis jääte minu armastusse, just nagu mina teen seda, mida mu Isa ütleb, ja jään tema armastusse.
Nəxüdiy Zı Dekkın əmırbı ha'a, Mang'une mühübee axva, şunad Yizın əmırbı he'eene, Yizde mühübee aaxvas.
11 Olen seda teile selgitanud, et minu rõõm võiks olla teis ja teie rõõm võiks olla täielik.
Yizda şadvalla şoqab vuxhecenva in Zı şok'le uvhu. Məxüb şunab şadvalin gyavts'ecen.
12 See on minu käsk: armastage üksteist nii, nagu mina olen armastanud teid.
Yizda əmr ina vob: Zas şu vukkanan xhinne, şosıb sana-sanbı vukkiykne.
13 Ei ole suuremat armastust kui anda elu oma sõprade eest.
Cuna ı'mı'r hambazaaşinemee huvuyng'ule geeb, şavussecab vukkiykanas vəəxəs deş.
14 Teie olete minu sõbrad, kui teete seda, mida ma teid käsin.
Şu Yizın əmırbı he'eene, manke şu Yizın hambazar vob.
15 Ma ei nimeta teid enam sulasteks, sest sulased ei ole oma isanda saladustesse pühendatud. Ma nimetan teid sõpradeks, sest olen selgitanud teile kõike, mida Isa mulle on öelnud.
Zı şok'le həmbalarva eyhe deş. Həmbalık'le cune iyesee hucoo ha'a ıxhaycad ats'a deş. Zı şok'le hambazarva eyhe, Dekkıke g'ayxhiyn gırgın Zı şok'le uvhuyn.
16 Teie ei valinud mind, vaid mina valisin teid. Olen andnud teile kohustuse minna ja kanda kestvat vilja. Nii annab Isa teile, mida iganes te minu nimel palute.
Şu Zı g'əyxı' deş, Zı şu g'əvxü gyuvxhu, şu yugun şagav helecenva, vuşun şagav geed axvecenva. Manke şu Yizde doyule Dekkıke hucoo heqqee, Mang'vee şos helesın.
17 See on minu käsk teile: armastage üksteist.
Zı şos ina əmr hoole: sana-sang'us vukkiykne.
18 Kui maailm teid vihkab, siis meenutage, et enne teid vihkas ta mind.
– Dyunyeys şu g'ımeebace qeepxhee, şu manke yik'el qale'e, mançile ögiylir Zıniy g'ımece qıxhava.
19 Kui te oleksite selle maailma osa, siis armastaks maailm teid nagu omi. Aga te ei ole selle maailma osa ja mina olen teid maailmast valinud − sellepärast maailm vihkab teid.
Şu ine dyunyeynbı vuxhaynbıxhiy, dyunyeys şu çinbıva vukkiykanasınbıniy. Şume ine dyunyeynbı deş vob. Zı şu dyunyeyke g'əvxü. Mançil-allab dyunyeys şu g'ımeebace qeepxha.
20 Pidage meeles, mida ma teile rääkisin: teenijad ei ole oma isandast tähtsamad. Kui nad kiusasid taga mind, kiusavad nad taga teidki. Kui nad oleksid teinud seda, mida mina käskisin, teeksid nad ka seda, mida teie neile ütlete.
Zı şok'le uvhuyn cuvab həşde yik'el qale'e: «Həmbal iyesiyle xərna deş vor». Zalqa yiğbı alli'ıxhee, şolqad allya'asınbı. Zı uvhuyn hı'iynxhiy, şu uvhuynıd ha'asınniy.
21 Aga kõike seda teevad nad teile minu pärast, sest nad ei tunne seda, kes mu läkitas.
Manbışik'le Zı G'axuvuna dyats'ava, man gırgın şok Zal-alla ha'as.
22 Kui ma ei oleks tulnud ja neile rääkinud, ei oleks nad patus süüdi, aga nüüd ei ole neil oma patule ettekäänet.
Zı arı manbışik'le ittevhuynxhiy, manbışil bınah vuxhes deşdiy. Həşdeme manbışiqa bınahbışike heepxasın ghal deşin.
23 Kes vihkab mind, see vihkab ka mu Isa.
Şavuk'leyiy Zı g'ımece, mang'uk'le Yizda Dekkır g'ımece vor.
24 Kui ma ei oleks andnud neile selliseid tõendeid tegude kaudu, mida keegi ei olnud varem teinud, ei oleks nad patus süüdi, kuid vaatamata sellele, et nad nägid seda kõike, vihkasid nad mind ja mu Isa.
Zı, mankilqamee manbışde yı'q'nee hı'iyn əlaamatbı hidi'iynxhiy, manbışiqa bınah vuxhes deşdiy. Həşdemee manbışik'le Zı hı'iyn g'acu, Zınar, Yizda Dekkır manbışik'le g'ımeebace qeepxha.
25 Aga just see täidab Pühakirja sõnad: „Nad vihkasid mind täiesti põhjuseta.“
Məxüd cone Q'aanune otk'un: «Manbışis Zı nişilycar-alla g'ımece qıxha». Məxüdud ıxhayn.
26 Kuid ma saadan teile Isa juurest Lohutaja. Kui tema tuleb, toob ta minu kohta tunnistuse. Ta on tõe Vaim, kes tuleb Isa juurest.
Şosqa vuşun sura Aqqasda qales. Zı Mana Dekkısse g'axıles. Man Dekkıke qöön, hək'en xət qa'an Rı'h vod. Mançin Yizde hək'ee şahaadat haa'as.
27 Ka teie annate minust tunnistust, sest te olete algusest peale minu juures olnud.
Şu q'omançecab Zaka vuxhal-alla, şunab şahaadat ha'as.
