< Johannes 15 >
1 „Mina olen tõeline viinapuu ja mu isa on aednik.
[Ngah juuba amiisak anggut, eno seng Wah ah paachangte.
2 Ta lõikab ära iga mu oksa, mis vilja ei kanna. Ta kärbib iga oksa, mis vilja kannab, et see saaks veel rohkem vilja kanda.
Ngaaphaak ngaataang heh tiikmuh loong ah kheehaat eha, eno hetiik pan loong ah domjaan ih ah, enoobah singmoot choi nyia domjaan choi ang kano ehan ih dong tiik ah.
3 Teie olete juba kärbitud ja saanud puhtaks selle kaudu, mida ma olen teile rääkinud.
Sen loong abah ngah ih nyootsoot rum taha jun ih sa choi jen lang etan.
4 Jääge minusse, ja mina jään teisse. Just nagu oks ei saa vilja kanda, kui ta on viinapuust lahus, samamoodi on teiega: te ei saa vilja kanda, kui te minusse ei jää.
Sen loong ah nga damdoh roomtong han, ngah uh sen damdoh roomtong hang. Bangphaak ah hetiiktiik tami tiikka, heruh dowa phaakkah ah doba mi dongtiik ah. Erah likhiik sen uh nga damdoh lah angran bah sen tiik ah tami tiik kan.
5 Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab külluslikult vilja, sest ilma minuta ei suuda te midagi teha.
[Ngah juuba anggut ruh, sen loong ah hephaak. O mina nga damdoh angha nyia ngah hedamdoh angtang nooba, hetiik ah ehan ih dong tiik ah; ngah laje kangbah an ih tiim uh tami ih ko.
6 Kes ei jää minusse, on nagu oks, mis on välja visatud ja kuivab ära. Sellised oksad kogutakse kokku, visatakse tulle ja põletatakse ära.
O ang abah uh nga damdoh lah ang raabah, erah hephaak hook toom e ah ngeh ih dook haat ah likhiik ang ah; erah likhiik abah chatjoh ano we nah ba saanjotak ah.
7 Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida iganes tahate, ja see antakse teile.
Sen loong ah nga damdoh tonghan bah nyia ngah ih nyootsoot rumhala jengkhaap ah kap anbah, sen ih tiimsuk suh nooklan erah choh ih an.
8 Minu Isa on austatud, kui te kannate külluslikult vilja ja tõestate sellega, et olete minu jüngrid.
Seng Wah rangka ah sen tiik senlak jun ih jat ah; emah ang anno juuba sen loong ah nga liphante ang an.
9 Ma olen teid armastanud samamoodi, nagu Isa armastab mind. Jääge minu armastusse.
Seng Wah ih ngah minchan halang ah likhiik sen uh ngah ih emah minchan rumhala; erah raangtaan ih nga minchan doh tong an.
10 Kui te teete, mida ma ütlen, siis jääte minu armastusse, just nagu mina teen seda, mida mu Isa ütleb, ja jään tema armastusse.
Sen loong ih nga jengdang ah kap an nooba, nga minchan doh jen tong an, ngah ih seng Wah jengdang ah kap angno heh minchan di tonglang ah likhiik ah.
11 Olen seda teile selgitanud, et minu rõõm võiks olla teis ja teie rõõm võiks olla täielik.
[A baat rumhala ah langla, nga tonglang ah likhiik sen uh tenroon ih toomtong an ngeh ih baat rumhala, sen loong ah rapne ih eroon toom ih an.
12 See on minu käsk: armastage üksteist nii, nagu mina olen armastanud teid.
Nga jengdang ah langla arah: Ngah ih sen minchan rumhala ah likhiik sen uh emamah ih minchanmui an.
13 Ei ole suuremat armastust kui anda elu oma sõprade eest.
Elongthoon minchan ah langla maama joonte raang ih heh roidong jen koha rah.
14 Teie olete minu sõbrad, kui teete seda, mida ma teid käsin.
Eno sen loong ah nga jengkhaap adoh songtong anno juuba nga joonte ih hoon an.
15 Ma ei nimeta teid enam sulasteks, sest sulased ei ole oma isanda saladustesse pühendatud. Ma nimetan teid sõpradeks, sest olen selgitanud teile kõike, mida Isa mulle on öelnud.
Sen loong asuh ngah ih nga laksuh ngeh ih takah li rumra, tiimnge liidi heh laksuh ih bah heh changte ih tiim eha erah tajatka. Erah nang ebah sen suh nga joonte li rumhala, erah thoidi seng Wah jiin nawa tiimjih chaattang loong ah thoontang baat rumhala.
16 Teie ei valinud mind, vaid mina valisin teid. Olen andnud teile kohustuse minna ja kanda kestvat vilja. Nii annab Isa teile, mida iganes te minu nimel palute.
Ngah sen ih danje heerah tah angkang; ngah ih senba danje rumhala. Ngah ih sen tiik senlak ehanhan toom ih jaat an ngeh ih danje rumhala, hetiik saarookwet ih tong arah likhiik ah. Erah raangtaan ih nga mendoh seng Wah jiin nawa tiimjaat suh an erah ekot ehan.
17 See on minu käsk teile: armastage üksteist.
Erah raangtaan ih baat rumhala; sen loong ah wasiit ih wasiit minchanmui e an.
18 Kui maailm teid vihkab, siis meenutage, et enne teid vihkas ta mind.
[Arah mongrep ah ih miksuk ih hanbah, sen ih samthun ih an ngah phang miksuk rum tahang ah.
19 Kui te oleksite selle maailma osa, siis armastaks maailm teid nagu omi. Aga te ei ole selle maailma osa ja mina olen teid maailmast valinud − sellepärast maailm vihkab teid.
Sen arah mongrep mina angtan bah neng mina likhiik ih minchan theng tahan. Enoothong ngah ih sen loong ah arah hadaang dowa danje rum taha, neng mina tah angkan. Erah thoidi miksuh halan.
20 Pidage meeles, mida ma teile rääkisin: teenijad ei ole oma isandast tähtsamad. Kui nad kiusasid taga mind, kiusavad nad taga teidki. Kui nad oleksid teinud seda, mida mina käskisin, teeksid nad ka seda, mida teie neile ütlete.
Ngah ih baat rum taha ah samthun an; ‘dah ah mabah uh heh changte nang ih elong tah angka.’ Neng ih ngah siiwi ih rumtahang bah sen uh siiwi ehan; ngah ih nyootsoot rumtang ah kap rumta bah sen ih nyootsoot han ah uh kap etheng rumta.
21 Aga kõike seda teevad nad teile minu pärast, sest nad ei tunne seda, kes mu läkitas.
Eno sen loong nga mina angkan no siiwi ih han ang ah. Erah damdi ngah o ih daapkaat tahang warah neng ih tajat rumka.
22 Kui ma ei oleks tulnud ja neile rääkinud, ei oleks nad patus süüdi, aga nüüd ei ole neil oma patule ettekäänet.
Neng reenah ngah lakaat dobah nyia laroongwaan kaat dobah neng loong ah rangdah nah tamoong theng rumta; aadowa ebah, neng rangdah ah biin anaan takah chorumka.
23 Kes vihkab mind, see vihkab ka mu Isa.
O mina ih ngah miksuk halang seng Wah uh miksuk eha.
24 Kui ma ei oleks andnud neile selliseid tõendeid tegude kaudu, mida keegi ei olnud varem teinud, ei oleks nad patus süüdi, kuid vaatamata sellele, et nad nägid seda kõike, vihkasid nad mind ja mu Isa.
Neng loong ah rangdah tah angtheng rumta ngah ih o uh lathaak reeka ah neng dung nah lamok reetang bah ah; tiimnge liidi, neng ih nga mamah reetang loong ah tup ih rumha, eno neng ih sek Soowah wanyiinyi miksuk hali tih.
25 Aga just see täidab Pühakirja sõnad: „Nad vihkasid mind täiesti põhjuseta.“
Enoothong, erah elang jaatjaat etheng angta, neng Hootthe ni banraang thiinta ah amiisak doh ang etheng: ‘Ngah tiim lathih kangdi chiik haat rum halang.’
26 Kuid ma saadan teile Isa juurest Lohutaja. Kui tema tuleb, toob ta minu kohta tunnistuse. Ta on tõe Vaim, kes tuleb Isa juurest.
[Chosokte ah kaat eha—erah langla Chiiala, Rangte tiit ami ah wuubaat suh seng Wah reenawa raaha. Ngah ih seng Wah reenawa daapkaat hang, eno heh ih nga tiit ah baat han.
27 Ka teie annate minust tunnistust, sest te olete algusest peale minu juures olnud.
Eno, sen loong ah jaakhoh dowa ih nga damdi ang thoidoh sen ih uh nga tiit tumbaat an.