Johannes 13
1 Oli päev enne paasapüha; Jeesus teadis, et oli tulnud aeg lahkuda siit maailmast ja minna oma Isa juurde. Ta oli armastanud maailmas neid, kes olid tema omad, ning nüüd ilmutas ta täielikku armastust nende vastu.
Erah sa ah Khopui Kuwaang sa rangkhah ang ah liidoh angta. Jisu ih jat eta heh mongrep dowa Hewah reenah toon soonwang suh saapoot ah thok ehala. Jisu ih mongrep dowa heh mina loong ah saarookwet minchan rumta, eno rangkuh maang thoonthoon ih minchan rumta.
2 Oli õhtusöögi aeg ja kurat oli juba pannud Juuda, Siimon Iskarioti poja pähe mõtte Jeesus ära anda.
Jisu nyia heliphante loong ih rangja phaaksat sah rumta. Erah di dook Hakhoh juubaan ih Simon Iskariot sah Judas tenthun ni Jisu jootkot suh jen nop ih thukta.
3 Jeesus teadis, et Isa oli andnud kõik tema võimusesse ja et ta oli tulnud Jumala juurest ja pidi Jumala juurde tagasi minema.
Jisu ih jat eta Hewah ih jirep chaan aphaan ah heh suh koha, eno heh ih jat eta heh Rangte reenawa ra taha eno Rangte jiinnah we ngaakwang ah ngeh ah.
4 Niisiis tõusis Jeesus õhtusööki söömast üles, võttis ära oma kuue ja pani endale rätiku ümber vöö.
Erah raangtaan phaksat sah rumta teebun dowa Jisu toonchap ano rangkhoni kapta samsong ah khookthiin ano, nyusah ah heh room ni toondekta.
5 Ta valas vett kaussi, hakkas pesema oma jüngrite jalgu ja kuivatas neid enda ümber mähitud rätikuga.
Eno joong ah tek adi ke ano heliphante loong lah ah tiihatta eno heh room dowa nyusah rah ih hook hut rumta.
6 Ta tuli Siimon Peetruse juurde, kes küsis talt: „Issand, kas sa kavatsed mu jalgu pesta?“
Jisu ah Simon Pitar reeni kaat kano chengta, [Teesu, nga lah uh tiihaat nih ehang?]
7 Jeesus vastas: „Praegu ei saa sa aru, mida ma sinu heaks teen, aga ühel päeval sa mõistad.“
Jisu ih ngaakbaatta, [amadoh ngah ih tiim ehang tajatko, enoothong linah dongjat uh.]
8 „Ei!“protestis Peetrus. „Sa ei pese iial mu jalgu!“Jeesus kostis: „Kui ma sind ei pese, ei ole sul osa minuga.“ (aiōn g165)
Pitar ih liita, [Tiimtok doh uh nga lah bah nak tiihaat hang!] Jisu ih ngaak liita, [Ngah ih an lah ah latiihaat raabah,” [an nga liphante takah angko.] (aiōn g165)
9 „Issand, siis pese ka mu käsi ja pead, mitte ainult jalgu!“hüüatas Siimon Peetrus.
Simon Pitar ih ngaakbaatta, [Teesu, enoobah nga lah luulu nak tiihaat hang! Nga khoh nyia nga lak nep chotchaat hang!]
10 Jeesus vastas: „Neil, kes on end pesnud, on vaja ainult jalgu pesta ja siis on nad üleni puhtad. Te olete puhtad, aga mitte kõik teist.“
Jisu ih liita, [O mina ih heh sak saachot choi abah esa lakah chot theng, heh lah luulu ba tiihaat theng. Sen thoontang esa—wasiit ah ba.] (
11 Sest ta teadis, kes ta ära annab. Sellepärast ta ütleski: „Kõik teist ei ole puhtad.“
Jisu ih heh jootkotte ah jen jat eta; erah thoidi jengta, [Sen loongtang esa, wasiit ah ba.])
12 Pärast seda kui Jeesus oli nende jalad pesnud, pani ta uuesti kuue selga ja istus maha. „Kas te saate aru, mida ma teile tegin?“küsis ta neilt.
Jisu ih neng lah ah jen tiihaat rum ano heh samsong ah we toonsongta eno teebun adi ngaaktong wangta. Jisu ih cheng rumta, [Ngah ih sen raangtaan ih tiimjih etang jat tam ih tan?]
13 „Te nimetate mind õpetajaks ja Issandaks ning teete õigesti, sest see ma olen.
[Sen ih ngasuh nyootte nyia Teesu li hali, punjeng elan, tiimnge liidi ngah emah ju.
14 Kui nüüd mina, teie Õpetaja ja Issand, pesin teie jalgu, peaksite teiegi üksteise jalgu pesema.
Sen Teesu nyia Nyootte ang ang bah uh ngah ih sen lah tiihaat rumhala. Erah raangtaan ih sen uh sen lah ah emamah tiihaatmui theng.
15 Olen näidanud teile eeskuju, nii et te peaksite tegema sama mida mina.
Ngah ih sen loong asuh jengthaak nyootsoot rumhala, seng uh emamah angtheng ngeh ah.
16 Ma räägin teile tõtt: teenijad ei ole tähtsamad kui nende isand ja läkitatu ei ole suurem kui läkitaja.
Sen loong asuh amiisak tiit ah baat rumhala: Heh Teesu nang ih o dah uh elong tah angka, adoleh tiitkhaap baat kaatte ah heh daapkaat nang ih elong tami angka.
17 Nüüd, mil te seda mõistate, olete õnnistatud, kui te seda ka teete.
Amadi sen ih ami tiit ah jat ehan, emamah ih banreeraang anbah, sen tiimthan tenroon ang an!]
18 Ma ei räägi teist kõigist; ma tean neid, kelle ma olen valinud. Aga see on selleks, et täituks Pühakiri: „See, kes jagab minuga toitu, on minu vastu pöördunud.“
[Sen loongtang tiit ngah ih tabaat kang; o danje hang ah ngah ih jat ehang. Enoothong rangteele ni liiha ah thok jaatjaat eha, erah di emah liiha, o mina nga damdoh roong phaksah ha erah mih ah nga siikhaamte ih hoon ah.
19 Ma räägin seda teile praegu, enne kui see toimub, nii et kui see toimub, oleksite te veendunud, et ma olen see, kes ma olen.
Erah maang angkaadi sen loong asuh baat rumhala, rangthoon doh emah ang adoh sen ih hanpi ih an ‘Ngah Liiha ah Ngah’.
20 Ma räägin teile tõtt: kes iganes võtab vastu selle, kelle ma läkitan, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes mu läkitas.“
Ngah ih amiisak tiit ah baat rumhala; ngah ih daapkaat lang mih ah o ih lambanchoh ah erah nga lambanchoh halang, adoleh o ih nga lam bantho halang erah nga daapkaatte wah lam bantho ha.]
21 Kui Jeesus seda oli öelnud, oli ta sügavalt mures ja teatas: „Ma räägin teile tõtt: üks teist annab mu ära.“
Erah jeng lidi Jisu rapne ih mongsaam ano wuusaani dongjengta, [Ngah ih amiisak tiit baat rumhala; sen loong dung dowa wasiit ih ngah jokoh he.]
22 Jüngrid vaatasid üksteisele otsa ja nuputasid, kellest neist Jeesus räägib.
Heliphante loong ah neng neng sokmui rum ano paatti rumta, o suh liiha ngeh ah.
23 Jünger, keda Jeesus armastas, istus lauas Jeesuse kõrval ja nõjatus tema lähedale.
Heliphante dung dowa Jisu mongnook warah Jisu reeni tongta.
24 Siimon Peetrus andis talle märku, et ta küsiks Jeesuselt, kellest ta räägib.
Simon Pitar ih helak ah moot ano erah wah rah suh chengta, [Erah o asuh li hali chengthaak uh?]
25 Siis ta kallutas end Jeesuse poole ja küsis: „Issand, kes see on?“
Eno heliphante ah Jisu reeni tiittong ano chengta, [Teesu erah o ang weeli?]
26 Jeesus vastas: „See on tema, kellele ma annan sissekastetud leivatüki.“
Jisu ih ngaakbaatta, [Ngah ih baanlo ah khu adoh tem angno koh ang; erah mih ah ang ah.] Eno Jisu ih baanlo chep ah luptem ano Simon Iskariot sah, Judas suh kota.
27 Pärast leivatüki sissekastmist andis ta selle Juudale, Siimon Iskarioti pojale. Kui Juudas võttis leiva vastu, sisenes temasse Saatan. „Tee kiiresti seda, mida sa teha kavatsed, “ütles Jeesus talle.
Baanlo thaang damdam Soitaan ah Judas sak ni noptongta. Eno Jisu ih Judas suh baatta, an tiim reetheng ah kharok ih re uh!]
28 Mitte keegi lauas ei mõistnud, mida Jeesus sellega mõtles.
Teebun ni roongtongte heliphante wahoh loong ah ih o ih uh tajatta Jisu ih heh suh tiim esuh emah baatta ngeh ah.
29 Kuna Juudas vastutas raha eest, arvasid mõned, et Jeesus käskis tal minna ja osta midagi paasapühaks vajalikku või annetada midagi vaestele.
Heliphante loong ih mok samthun rumta, Judas ah ngun thiinte ang kano Kuwaang raang ih phaksat riikkaat hebaat ha erah lah angka changthih noodek suh kot hebaat ha ngeh ah.
30 Juudas lahkus kohe pärast seda, kui oli leivatüki võtnud, ning läks välja öhe.
Erah kota baanlo ah thaangpi ano Judas ah doksoon ekata. Erah tokdi rangnak angta.
31 Pärast tema lahkumist ütles Jeesus: „Nüüd on inimese Poeg austatud ja tema kaudu on austatud Jumal.
Judas ah doksoon kaat kano Jisu ih liita, [Amadi Mina Sah rangka ah dongjat thuk ha, Rangte rangka ah heh jun ih dongjat thuk ha.
32 Kui Jumal on tema kaudu austatud, siis austab Jumal Poega ennast ja ta austab teda kohe.
Eno Rangte rangka ah Hesah jun ih choh abah, Mina Sah heh ih rangka ha ah dongjat thuk ah, eno erah kharok ih choomjoh ah.
33 Mu lapsed, olen teiega ainult veidi aega veel. Te otsite mind, aga ma ütlen teile sama, mida ma ütlesin juutidele: te ei saa tulla sinna, kuhu mina lähen.
Ngaasuh ngaasah loong, ngah sen damdoh saatang tah roongtong rang. Sen ih ngah jamboi ih he, enoothong Jehudi nok hah ngoong awang loong suh baattang ah likhiik, ‘Ngah maako wanglang erah doh sen tami wangran.’
34 Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Armastage üksteist samamoodi, naga mina olen teid armastanud.
Eno ngah ih sen suh jengdang ena koh rumhala; sen loong jaachi nah minchanmui etheng. Ngah ih sen loong minchan rumhala ah likhiik sen uh minchanmui etheng.
35 Kui te armastate üksteist, tõestate kõigile, et olete minu jüngrid.“
Sen jaachi nah minchanmui ih anbah warep ih erah doh jat ah, sen loong ah nga liphante ngeh ah.]
36 Siimon Peetrus küsis talt: „Kuhu sa lähed, Issand?“Jeesus vastas: „Praegu ei saa sa tulla sinna, kuhu ma lähen. Sa järgned mulle hiljem.“
[An manah wang uh, Teesu?] Simon Pitar ih chengta. Jisu ih ngaakbaatta, [Amadoh an ih nga lih tajen phanrang, ] enoothong liwang nah nga lih jen phan ehang.]
37 „Issand, miks ma ei saa praegu sulle järgneda?“küsis Peetrus. „Ma jätan oma elu sinu eest.“
[Teesu, amadoh tiimnge ih an lih lajen phan ah?] Pitar ih ngaak chengta, [Ngabah an raangtaan ih tek suh banban ih tonglang!]
38 „Kas sa tõesti oled valmis minu pärast surema? Ma räägin sulle tõtt: enne kui kukk kireb, salgad sa mind kolm korda, “vastas Jeesus.
Jisu ih ngaak liita, [Amiisak nga raang ih teksuh banban tam tonglu? Ngah ih amiisak tiit baat hala; woh maang weeka doh an jaajom leek uh tajatkang ngeh ah.
