Johannes 12
1 Kuus päeva enne paasapüha läks Jeesus Betaaniasse Laatsaruse juurde, kes oli surnuist üles äratatud.
Len onkosr meet liki Kufwen Alukela, Jesus el som nu Bethany, acn sel Lazarus, mwet se el akmoulyauk liki misa.
2 Seal korraldati tema auks pidusöök. Marta aitas toitu serveerida, samal ajal istus Laatsarus koos Jeesuse ja teiste külalistega laua ääres.
Elos akoo mongo in eku se nu sel we, ac Martha el kasru in kulansap kac. Lazarus el sie selos su welul Jesus fungyang nu ke tepu uh.
3 Maarja tõi umbes pool liitrit puhast nardiõli, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Parfüümi lõhn täitis kogu maja.
Na Mary el use sie sufa in ono na yohk molo, ma orekla ke sak keng soko pangpang nard, ac ukuiya nu ke nial Jesus, ac eela ke aunsifal. Foulin ono keng sac fohlela in lohm sac nufon.
4 Aga üks jüngritest, Juudas Iskariot, kes hiljem Jeesuse ära andis, küsis:
Judas Iscariot — sie sin mwet tumal lutlut lun Jesus, el su ac fah tukakunulak — el fahk,
5 „Miks ei müüdud seda parfüümi ära ega antud raha vaestele? See oli väärt kolmsada denaari.“
“Efu ku ono soko inge tia kukakinyukla ke tolfoko ipin silver, ac itukyang nu sin mwet sukasrup uh?”
6 Ta ei öelnud seda sellepärast, et ta hoolis vaestest, vaid sellepärast, et ta oli varas. Tema oli see, kes hoolitses jüngrite raha eest ja ta võttis sageli sellest endale.
El tia fahk ma inge mweyen el nunku ke mwet sukasrup, a mweyen el mwet mutunpo koluk se. El pa sruok pak in mani uh, ac oasr na pacl el orekmakin nu ke mwe enenu lal sifacna.
7 „Ärge arvustage teda, “vastas Jeesus. „Ta tegi seda minu matusepäevaks valmistudes.
Tusruktu Jesus el fahk, “Nimet lusrongol! Lela elan esam lah ma el oru inge ma nu ke len in pukpuki luk.
8 Vaeseid on teie juures alati, kuid mind ei ole siin alati.“
Ac oasr mwet sukasrup yuruwos pacl nukewa, a nga ac tia muta yuruwos pacl nukewa.”
9 Suur hulk juute oli avastanud, et ta on seal. Nad tulid sinna mitte ainult Jeesust vaatama, vaid nad tahtsid näha ka Laatsarust, meest, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
Mwet puspis elos lohngak lah Jesus el oasr Bethany, na elos som nu we. Elos tia som in liyal Jesus mukena, a oayapa tuh elos in liyal Lazarus, su Jesus el akmoulyauk liki misa.
10 Niisiis kavatsesid ülempreestrid tappa ka Laatsaruse,
Ke ma inge mwet tol fulat elos pwapa tuh elos in oayapa unilya Lazarus,
11 kuna tema pärast ei järginud nii paljud enam juudi juhte, vaid hakkasid Jeesusesse uskuma.
mweyen ke sripal, mwet Jew puspis elos ngetla lukelos ac lulalfongi ke Jesus.
12 Järgmisel päeval kuulsid paasapühale tulnud rahvahulgad, et Jeesus on teel Jeruusalemma.
Ke len se tok ah, un mwet na lulap se ma tuku nu ke Kufwen Alukela elos lohng lah Jesus el ac tuku nu Jerusalem.
13 Nad lõikasid palmioksi ja läksid teda tervitama, hüüdes: „Hosanna! Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel. Õnnistatud on Iisraeli kuningas.“
Ke ma inge elos us lesak palm ac illa som in sonol. Elos sasa ac fahk, “Hosanna! Insewowo el su tuku Inen Leum! God Elan akinsewowoye Tokosra lun Israel!”
14 Jeesus leidis noore eesli ja ratsutas selle seljas, nagu öeldakse Pühakirjas:
Jesus el konauk donkey soko ac sroang muta fac, oana ke Ma Simusla fahk:
15 „Ära karda, Siioni tütar. Vaata, su kuningas tuleb, ratsutab eeslisälu seljas.“
“Siti Zion, nikmet sangeng! Liye, Tokosra lom el tuku, Ac el muta fin soko donkey fusr.”
16 Sel ajal Jeesuse jüngrid ei mõistnud, mida need asjad tähendavad. Alles pärast tema ülendamist nad mõistsid, et juhtunu oli prohvetite poolt ette kuulutatud ja käis tema kohta.
Mwet tumal lutlut tia kalem ke ma inge in pacl sac, tusruktu ke pacl se Jesus el akmoulyeyukyak in wolana, elos fah esamak lah Ma Simusla fahkak ma inge kacl, ac elos esamak pac lah elos tuh oru ma inge nu sel.
17 Paljud rahva seast olid näinud, kuidas Jeesus kutsus Laatsaruse hauast välja ja äratas ta surnuist üles ning nad jutustasid seda lugu.
Mwet ma tuh welul Jesus ke pacl se el pangnolma Lazarus liki inkulyuk uh ac akmoulyalak liki misa ah, elos tuh fahkak ke ma sikyak inge.
18 See oli põhjus, miks nii paljud läksid Jeesusega kohtuma − sest nad olid kuulnud sellest imeteost.
Pa inge sripa se oru un mwet uh tuku sonol — mweyen elos lohng lah el oru mwenmen se inge.
19 Variserid ütlesid üksteisele: „Vaadake, me ei jõua kuhugi. Kõik jooksevad tema järel.“
Na mwet Pharisee elos fahk nu sin sie sin sie, “Wanginna ma kut ku in oru! Ngetla liye, faclu nufon welul lac!”
20 Ka mõned kreeklased olid tulnud pühadele Jumalat teenima.
Oasr mwet Greek inmasrlon mwet ma som nu Jerusalem in wi alu ke pacl in kufwa uh.
21 Nad tulid Galilea Betsaidast pärit Filippuse juurde ja ütlesid: „Isand, me tahaksime Jeesust näha.“
Elos som nu yorol Philip ac fahk, “Leum se, kut kena liyal Jesus.” (Philip el mwet Bethsaida in Galilee.)
22 Filippus läks ja rääkis Andreasele. Siis läksid nad koos Jeesuse juurde ja rääkisid talle.
Na Philip el som fahk nu sel Andrew, ac eltal tukeni som fahk nu sin Jesus.
23 Jeesus vastas: „Inimese Pojal on tulnud aeg, et ta saaks austatud.
Jesus el topkolos ac fahk, “Sun pacl fal tuh Wen nutin Mwet in eis wolana lulap.
24 Ma räägin teile tõtt: kui nisutera ei külvata mulda ja ta ei sure, jääb ta lihtsalt üheks teraks. Aga kui ta sureb, annab ta veel palju nisuteri.
Nga fahk na pwaye nu suwos: fiten wheat se fin tia putatla nu in fohk uh ac misa, na tia ku in puseni, a ac nuna fita se na. A fin misa, na ac osweya fita pukanten.
25 Kui te armastate oma elu, siis te kaotate selle, aga kui te ei armasta oma elu selles maailmas, siis hoiate oma elu igavesti. (aiōnios g166)
El su seko moul lal, ac fah tuhlac lukel; a el su lafwekunla moul lal fin facl se inge, fah eis moul kawil. (aiōnios g166)
26 Kui tahate mind teenida, peate mind järgima. Minu teenijad on seal, kus olen mina, ja mu Isa austab igaüht, kes mind teenib.
El su lungse kulansupweyu el enenu in fahsr tukuk, tuh mwet kulansap luk fah wiyu yen nga oasr we. Ac Papa tumuk El fah akfulatyal su kulansupweyu.
27 Nüüd olen ma murelik. Mida peaksin ütlema? „Isa, säästa mind sellest tulevasest kannatuste ajast?“Ei, sest sellepärast ma tulingi − et minna läbi selle kannatuste aja.
“Inge insiuk toasrlana — mea nga ac fahk? Ya nga ac fahk mu, ‘Papa, nik kom lela ao in keok se inge in putati fuk’? Tusruktu pa inge sripen tuku luk uh — tuh nga in ku in mutangla ao in keok se inge.
28 Isa, näita mulle oma iseloomu au.“Taevast kostis hääl, mis ütles: „Ma olen juba selle au näidanud ja näitan seda veel.“
Papa, akkalemye wolana lun Inem!” Na pusra se kasla inkusrao me ac fahk, “Nga akkalemye tari wolana luk, ac nga fah sifilpa oru.”
29 Rahvas, kes seal seisis, kuulis seda. Mõned ütlesid, et see oli kõuemürin, teised ütlesid, et ingel rääkis temaga.
Un mwet se ma tu in acn sac elos lohng pusra sac, ac kutu selos fahk mu pusren pulahl, a kutu mu, “Lipufan se kaskas nu sel!”
30 Jeesus ütles neile: „See hääl ei kõnelenud minu, vaid teie pärast.
A Jesus el fahk nu selos, “Pusra sac tia kaskas ke sripuk, a ke sripowos.
31 Nüüd on selle maailma kohus; nüüd heidetakse selle maailma vürst välja.
Inge pacl in nununkeyuk faclu. Inge leum lun faclu fah sisila.
32 Aga kui mind maa pealt üles tõstetakse, tõmban ma kõik enda juurde.“
Pacl se nga ac sripsripyak liki faclu, nga fah kolma mwet nukewa nu yuruk.” (
33 (Ta ütles seda, et viidata, missugust surma pidi ta surema.)
Ke el fahk ma inge el akkalemye luman misa se su el ac keok kac.)
34 Rahvas vastas: „Seadus ütleb, et Messias elab igavesti, kuidas sa saad siis öelda, et inimese Poeg „tõstetakse üles“? Kes on „inimese Poeg“?“ (aiōn g165)
Un mwet sac topuk ac fahk, “Ma Sap lasr uh fahk mu Christ el ac moul ma pahtpat. Na efu ku kom fahk mu Wen nutin Mwet ac fah sripsripyak? Su Wen nutin Mwet se inge?” (aiōn g165)
35 Jeesus vastas: „Valgus on siin teie juures veidi aega. Kõndige, kuni teil on valgus, et pimedus ei tabaks teid ootamatult. Need, kes kõnnivad pimeduses, ei tea, kuhu nad lähevad.
Jesus el topuk ac fahk, “Ac fah oasr kalem inmasrlowos ke kitin pacl na. Oru orekma lowos ke srakna oasr kalem yuruwos, tuh lohsr uh in tia tuku nu fowos. Tuh el su fahsr in lohsr el tia etu acn el fahsr nu we.
36 Uskuge valgusesse, kuni see teil on, et te saaksite valguse lasteks.“Kui Jeesus oli neile seda öelnud, siis ta lahkus ja peitis end nende eest.
Kowos lulalfongi ke kalem ke srakna oasr yuruwos, tuh kowos fah mwet lun kalem.” Tukun Jesus el fahk ma inge, el som liki acn sac ac wikla lukelos.
37 Aga hoolimata kõigist imetegudest, mida Jeesus oli nende juuresolekul teinud, ei uskunud nad ikkagi Jeesusesse.
El nwe orala ma usrnguk puspis ye mutalos, elos tiana lulalfongi in el,
38 Nii läks täide prohvet Jesaja sõnum: „Issand, kes on uskunud seda, mida neile rääkisime? Kellele on Issanda vägi ilmutatud?“
tuh kas in palu lal Isaiah fah akpwayeiyuk: “Leum, su lulalfongi pweng ma kut srumun? Leum God El akkalemye ku lal nu sin su?”
39 Nad ei suutnud temasse uskuda ja nii täitsid nad selle, mida Jesaja on veel öelnud:
Ke ma inge elos koflana lulalfongi, mweyen Isaiah el oayapa fahk:
40 „Ta pimestas nende silmad ja tegi nende mõistuse nüriks, et nende silmad ei näeks ja mõistus ei mõtleks ja nad ei pöörduks minu poole, sest kui nad seda teeksid, siis ma tervendaksin nad.“
“God El konela mutalos Ac kaliya nunak lalos, Tuh mutalos fah tia liye, Ac nunak lalos fah tia kalem Ac elos fah tia forma nu sik, God El fahk, Tuh ngan akkeyalos liki mas lalos.”
41 Jesaja nägi Jeesuse au ja ütles seda temale viidates.
Isaiah el fahk ma inge mweyen el liye wolana lun Jesus, ac en kaskas kacl.
42 Isegi palju juhte uskus temasse. Kuid nad ei tunnistanud seda avalikult, sest ei tahtnud, et variserid nad sünagoogist välja heidaks,
In pacl sac, mwet fulat puspis sin mwet Jew lulalfongi ke Jesus Tusruktu ke sripen mwet Pharisee, elos tia sramsramkin lemtulauk, mweyen elos tia lungse in sisila elos liki iwen lolngok.
43 sest nad armastasid inimeste imetlust rohkem kui Jumala heakskiitu.
Elos lungse tuh mwet uh in kaksakunulos, liki elos in eis kaksak sin God.
44 Jeesus hüüdis: „Kui te usute minusse, siis ei usu te ainult minusse, vaid ka temasse, kes mu läkitas.
Jesus el fahk ke sie pusra lulap, “El su lulalfongiyu el tia lulalfongiyu mukena, a el oayapa lulalfongi ke El su supweyume.
45 Kui te näete mind, näete teda, kes mu läkitas.
El su liyeyu, el liyal pac El su supweyume.
46 Ma olen tulnud nagu valgus, mis paistab maailmas, nii et kui usute minusse, ei jää te pimedusse.
Nga tuku nu faclu oana kalem se, tuh elos nukewa su filiya lulalfongi lalos in nga, fah tia mutana in lohsr.
47 Ma ei mõista kohut kellegi üle, kes kuuleb mu sõnu, kuid ei tee nende järgi. Ma tulin maailma päästma, mitte selle üle kohut mõistma.
Kutena mwet fin lohng kas luk ac tia akos, nga fah tia nununkal. Nga tia tuku in nununku faclu, a in molela.
48 Kes mu tagasi lükkab ja kes ei võta mu sõnu vastu, selle üle mõistetakse kohut lõpuaja kohtus vastavalt sellele, mida ma olen öelnud.
El su tia eisyu ac tia eis kas luk, oasr sie su ac fah nununkal. Kas ma nga fahkak uh pa ac nununkal ke len safla!
49 Sest ma ei räägi enda nimel, vaid Isa nimel, kes mu läkitas. Tema on see, kes õpetab mind, mida ja kuidas öelda.
Mwe luti luk uh tia ma sik sifacna, a Papa su supweyume pa sapkin nu sik ma nga in fahk ac kaskaskin.
