Johannes 11
1 Üks mees nimega Laatsarus oli haige. Ta elas Betaanias koos oma õdede Maarja ja Martaga.
Vaba mutu wumosi wuba mbevo, dizina diandi Lazale. Niandi wuba muisi Betani, buala buba mvuandanga Maliya ayi khombꞌandi Malata.
2 Maarja oli see, kes oli Issandat lõhnaainega võidnud ja tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oli haige.
Maliya, niandi nketo wudukudila Pfumu Yesu malasi ma tsudi mu malu ayi wufiona mawu mu zitsuki ziandi. Lazale wuba kimbevo, wuba khomba yi bakala yi Maliya.
3 Õed saatsid siis Jeesusele sõnumi: „Issand, su lähedane sõber on haige.“
Buna bakhomba bandi babaketo zituma mutu kuidi Yesu mu kunkamba: —Pfumu, tala mutu wowo weta zola wulembo bedi.
4 Kui Jeesus uudist kuulis, ütles ta: „Selle haiguse lõpptulemus ei ole surm. Selle kaudu ilmneb Jumala au, et Jumala Poeg saaks austatud.“
Vayi Yesu bu kawa bobo, wutuba: —Kimbevo kioki kilendi kumvonda ko, vayi kidi mu diambu di nkembo wu Nzambi muingi Muana Nzambi kakemboso mu kimbevo kioki.
5 Kuigi Jeesus armastas Martat, Maarjat ja Laatsarust
Muaki Yesu wuzola buwombo Malata, khombꞌandi yi nketo ayi Lazale.
6 ning oli kuulnud, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
Vayi bu kawa ti Lazale wulembo bedi, wubuela vuanda bilumbu biodi va buangu kioki kaba.
7 Siis ütles ta jüngritele: „Lähme tagasi Juudamaale.“
Bosi wukamba minlonguki miandi: —Tuvutukanu ku Yuda.
8 Jüngrid vastasid: „Rabi, alles mõne päeva eest üritasid juudid sind kividega surnuks visata. Kas sa tõesti tahad praegu sinna tagasi minna?“
Vayi minlonguki miandi minkamba: —A Labi, keti ndambu kuandi yi bilumbu biviokidi, Bayuda bazola kuzuba matadi vayi buabu tidi kuaku buela vutuka ku Yuda!
9 „Eks ole päevas kaksteist tundi?“vastas Jeesus.
Yesu wuba vutudila: —Muisi ko kumi zithangu zizole mu muini e? Enati mutu dieti va muini kalendi bumina thutu ko bila wulembo moni kiezila ki nza.
10 „Kui kõnnid päeval, siis sa ei komista, sest sa näed selle maailma valguses, kuhu sa lähed. Aga kui sa kõnnid öösel, siis sa komistad, sest sul ei ole valgust.“
Vayi enati mutu wulembo diati va builu, buna maka bumina thutu, kiezila kisi ko mu niandi.
11 Pärast selle rääkimist ütles ta: „Meie sõber Laatsarus on magama jäänud, aga ma lähen sinna ja äratan ta üles!“
Bu kamanisa tuba mambu momo, buna wubuela diaka: —Nkundi eto lazale wulembo leki tulu vayi ndiedi mu kuenda nkotula.
12 Jüngrid ütlesid: „Issand, kui ta magab, siis hakkab tal parem.“
Minlonguki mimvutudila: —Pfumu, enati lekidi tulu buna wela beluka.
13 Jeesus oli vihjanud Laatsaruse surmale, kuid jüngrid arvasid, et ta mõtleb tegelikku magamist.
Muaki Yesu wuyolukila lufua luandi vayi bawu babanzila ti Yesu wuyolukila tulu toto tunlekongo.
14 Niisiis ütles Jeesus neile otse: „Laatsarus on surnud.
Buna Yesu wuba sudikisa ti: —Lazale fuidi.
15 Teie pärast olen ma rõõmus, et mind polnud seal, sest nüüd saate minusse uskuda. Lähme teda vaatama.“
Vayi khini ndimmona mu diambu dieno bu ndikambu ba vawu muingi luwilukila. Vayi tuendano buabu ku kadi.
16 Kaksik Toomas ütles oma kaasjüngritele: „Lähme ka, et võiksime koos temaga surra.“
Tona mutu wowo baba ntedilanga Didime, wukamba bakhomba bandi minlonguki: —Tuendano kuna mu diambu beto mamveto tufua yandi va kimosi.
17 Kui Jeesus kohale jõudis, sai ta teada, et Laatsarus oli nelja päeva eest hauda pandud.
Yesu bu katula, wuyenda bata buna Lazale weka bilumbu biya ku tsi ntoto.
18 Betaania asus Jeruusalemmast ainult kolme kilomeetri kaugusel
Betani diba divula difikama ayi Yelusalemi, nduka-nduka bikilometele bitatu,
19 ja paljud juudid olid tulnud Maarjat ja Martat venna kaotuse pärast lohutama.
ayi Bayuda bawombo bayiza kuidi Malata ayi Maliya mu kuba bomba mu diambu di khombꞌawu wu bakala.
20 Kui Marta sai teada, et Jeesus tuleb, läks ta välja temaga kohtuma, kuid Maarja jäi majja.
Malata bu kawa ti Yesu lembu yizi, wuyenda kundengana vayi Maiya wuba wuvuanda ku nzo.
21 Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui sa oleksid siin olnud, siis mu vend ei oleks surnud.
Malata wukamba Yesu: —Pfumu, enati wubedi vava nganu khombꞌama kasi fua ko.
22 Aga ma olen kindel, et isegi nüüd annab Jumal sulle, mida iganes sa palud.“
Vayi buabu nzebi kuama ti dioso kuandi diambu di wela lomba kuidi Nzambi, Nzambi wela kuvana diawu.
23 Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb surnuist üles.“
Yesu wunkamba: —Khombꞌaku wela fuluka.
24 „Ma tean, et ta tõuseb surnuist üles viimsepäeva ülestõusmisel, “vastas Marta.
Malata wumvutudila: —Nzebi ti wela fuluka mu lumbu kitsuka, batu bu bela fuluka.
25 Jeesus ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.
Vayi yesu wunkamba: —Minu ndidi mfulukulu ayi luzingu. Woso wukunguilukila, ka diambu ko wufua, wela zinga.
Woso wunzinga ayi wukunguilukila kalendi fua nkutu ko. Wilukidi mawu e? (aiōn g165)
27 „Jah, Issand, “vastas Marta, „ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, see, kes pidi siia maailma tulema.“
Malata wumvutudila: —Nyinga Pfumu, minu nguilukidi ti ngeyo Klisto, Muana Nzambi, wunkuiza va nza.
28 Kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja ütles oma õele Maarjale salaja: „Õpetaja on siin ja tahab sind näha.“
Bu kamana tuba mambu momo, Malata wuyenda tela mu kinsueki Maliya, khombꞌandi yinketo, mu kunkamba: —Maliya, Nlongi wizidingi, ngeyo kantela!
29 Kohe kui Maarja seda kuulis, tõusis ta kiiresti ja läks Jeesusele vastu.
Maliya bu katumbu wa Malata; wutelama mu nsualu ayi wuyenda kuidi Yesu.
30 Jeesus ei olnud veel külasse jõudnud. Ta oli ikka veel selles kohas, kus Marta temaga oli kohtunud.
Muaki buna Yesu kakikotidi ko mu buala, wuba kaka va buangu kioki Malata kayiza kundenginina.
31 Juudid, kes olid olnud Maarjat majas lohutamas, nägid, kuidas ta kiiresti tõusis ja lahkus. Nad järgnesid talle, arvates, et ta läheb haua juurde nutma.
Bayuda bobo baba ayi Maliya mu nzo ayi bobo baba kumbomba, bu bamona ti Maliya wutumbu telama mu nsualu ayi wutotuka, buna banlandakana bila babanizla ti wedi ku biziami ku dila.
32 Kui Maarja jõudis paika, kus Jeesus oli, ja ta nägi Jeesust, langes ta tema jalge ette ja ütles: „Issand, kui sa siin oleksid olnud, siis mu vend ei oleks surnud.“
Vayi Maliya wutula vaba Yesu, bu kammona buna wubua va malu mandi ayi wunkamba: —Pfumu, enati wubedi vava nganu khombꞌama kasi fua ko!
33 Kui Jeesus nägi teda nutmas ja juute, kes tulid samuti temaga koos nutma, läks ta endast välja.
Yesu bu kamona ti Maliya wulembo didi va kimosi ayi bayuda bobo babayandi, buna kiadi kingolo kimbuila mu ntima.
34 „Kuhu te ta panite?“küsis ta. Nad vastasid: „Issand, tule ja vaata.“
Buna wuyuvula: —Kuevi luntudidi e? Bamvutudila: —Pfumu Yiza tadi.
35 Siis nuttis ka Jeesus.
Yesu wudila.
36 „Näete, kui väga ta teda armastas, “ütlesid juudid.
Bayuda batuba: —A beno…, Tala phila yikanzodila!
37 Aga mõned neist ütlesid: „Kui ta suutis pimeda mehe silmad avada, kas ta ei oleks suutnud hoida Laatsarust suremast?“
Vayi bankaka mu bawu batuba: —Mutu wawu niandi wuzibula meso ma phofo, nganu kasi vanga ko diambumuingi mutu wawu kabika fua e?
38 Endast väljas olles läks Jeesus haua juurde. See oli koobas, mille suu ette oli pandud suur kivi.
Yesu wuluta buela mona kiadi kiwombo mu ntima. Wuyenda ku biziami. Ziami beni kiba kisokolo mu ditadi. Va muelo vawu batula ditadi dinneni.
39 „Eemaldage kivi, “käskis Jeesus. Kuid Marta, surnud mehe õde, ütles: „Issand, seal on nüüd kohutav hais, sest ta on neli päeva surnud olnud.“
Yesu wuba kamba: —Botulanu ditadi diodi. Malata, khomba yi mutu wufua, wunkamba: —Pfumu, weka kuiza tsudi bila kiaki kieka lumbu kinya tona kazikulu.
40 „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid minusse, näeksid sa Jumala au?“vastas Jeesus.
Yesu wunkamba: —Ndisi kukambanga ko ti mawumona nkembo wu Nzambi enati wilukidi e?
41 Niisiis eemaldasid nad kivi. Jeesus vaatas taeva poole ja ütles: „Isa, ma tänan sind, et sa mind kuuled.
Babotula ditadi. Yesu wuvumbula meso mandi ku diyilu, wutuba: —Tata, ndivutudidi matondo bila wukunguilanga.
42 Ma tean, et sa kuuled mind alati. Ütlen seda siin seisva rahva pärast, et nad usuksid, et sina läkitasid mu.“
Nzebi ti weta kunguila mu zithangu zioso, vayi enati ndintubila bobo mu diambu di nkangu wawu wunzungididi muingi bakikinina ti ngeyo wuthuma.
43 Pärast neid sõnu hüüdis Jeesus: „Laatsarus, tule välja!“
Bu kamana tuba mambu momo, Yesu wuyamikina mau mbembo yingolo: —Lazale, totuka!
44 Surnud mees tuli välja, käed ja jalad linaste ribadega kinni seotud ning riie näo ümber. „Siduge ta lahti ja laske ta vabaks, “käskis Jeesus.
Mutu wufua wutotuka, wuzingu bitendi-bitendi bi minledi mu mioko ayimu malu; zizi kiandi kifuku ku tsi nledi. Yesu wuba kamba: —Lunnianguna, lumbika kenda kuandi.
45 Selle tulemusena hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarjat lohutama ja nägid, mida Jeesus tegi.
Bawombo mu Bayuda bobo bayiza kuidi Maliya, bu bamona mambu momo mavanga Yesu, banwilukila.
46 Kuid teised läksid variseride juurde ja jutustasid neile, mida Jeesus oli teinud.
Vayi bankaka mu bawu bayenda bata Bafalisi ayi baba kamba mamo mavanga Yesu.
47 Seejärel kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku valitseva nõukogu koosoleku. „Mida me peame tegema?“küsisid nad. „See mees teeb palju imetegusid.
Buna bapfumu zi zinganga Nzambi ayi Bafalisi bakutakana mu lukutukunu lunneni ayi bakamba: —Mbi tufueti vanga e? Bila mutu wawu wulembo vangi bikumu biwombo.
48 Kui me laseme tal jätkata, hakkavad kõik temasse uskuma ning siis hävitavad roomlased nii templi kui ka meie rahva.“
Beto kumbika ti kalembo kavanganga bobo, buna batu babo mabanwilukila. Buna basi Loma bela kuiza, bela tulula nzuꞌeto Nzambi ayi tsi eto.
49 „Te ei saa millestki aru!“ütles Kaifas, kes oli tol aastal ülempreester.
Vayi wumosi mu bawu, dizina diandi Kayife, niandi wuba pfumu yi zinganga Nzambi mu mvu beni, wuba kamba: —A buna lusi zaba kadi kiasa ko e?
50 „Kas te ei mõista, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, nii et kogu rahvast ei hävitataks?“
Luisi zaba ko ti bulutidi mboti mutu wumosi kafua mu diambu di batu boso ayi tsi yoso yibika bungu!
51 Ta ei öelnud seda iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas ta prohvetlikult, et Jeesus sureb rahva eest.
Kasia tuba mambu momo mu luzolo luandi veka ko. Vayi bu kaba pfumu yi zinganga Nzambi mu mvu beni, buna wubikula ti Yesu kafueti fua mu diambu di tsi andi.
52 Ja mitte ainult juudi rahva eest, vaid kõigi hajutatud Jumala laste eest, et nad saaksid kokku kogutud ja üheks.
Bika sia ti mu diambu di tsi kaka, vayi mu diambu di kutikisabana babo ba Nzambi bamana sasakana muingi bakituka mutu wumosi.
53 Sellest ajast peale tegid nad plaane, kuidas nad saaksid Jeesust tappa.
Tona lumbu kina, bawizana va kimosi mu diambu bamvondisa.
54 Seega ei rännanud Jeesus avalikult juutide hulgas, vaid läks kõrbelähedases piirkonnas asuvasse Efraimi linna ja jäi oma jüngritega sinna.
Diawu, Yesu kasi buela kukimonikisa ko va meso ma bayuda. Wubotuka kuna, wuyenda ku zunga kifikimini ayi dikanga, ku divuladibeti tedilanga Efalayimi. Wuvuanda kuna ayi minlonguki miandi.
55 Oli peaaegu juutide paasapüha aeg ja palju rahvast läks maalt Jeruusalemma, et end paasapüha jaoks puhastada.
Pasika yi Bayuda yifikama batu bawombo baba mu mala bayenda ku Yeluzalemi tuamina Pasika yiba mu diambu di bakivedisa.
56 Inimesed otsisid Jeesust ja rääkisid temast, kui nad templis seisid. „Mida te arvate?“küsisid nad üksteiselt. „Kas ta tuleb pühadele?“
Batomba Yesu. Ayi bu baba mu Nzo Nzambi bayuvasana bawu na bawu: —Buevi lumbanza e? Lummuena ti kalendi kuiza ko ku nyengo e?
57 Ülempreestrid ja variserid olid andnud korralduse, et igaüks, kes teab, kus Jeesus on, peab sellest teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.
Bapfumu zi zinganga Nzambi ayi Bafalisi bavana lutumunu muidi batu ti woso kuandi wunzaba kuidi Yesu, buna kafueti samuna muingi bankanga.
