Johannes 11
1 Üks mees nimega Laatsarus oli haige. Ta elas Betaanias koos oma õdede Maarja ja Martaga.
Lazar donana sa insan ık'iyk'arna. Mana, Mayramiy cena yiçu Marta yeexhene Bet-Anya eyhene xiveençe ıxha.
2 Maarja oli see, kes oli Issandat lõhnaainega võidnud ja tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oli haige.
Yişde Xərıng'ulqa yugun evanan q'ış qadğu, Mang'un g'elybı ç'ərbışika qeqqu'una, mana Mayram yic yixha. Məng'ı'na çoc Lazar ık'ar ıxha.
3 Õed saatsid siis Jeesusele sõnumi: „Issand, su lähedane sõber on haige.“
Mançil-alla q'öne yiçvee «Xərna, Vas ıkkanna insan ık'ar vorva» I'salqa xabar g'uxoole.
4 Kui Jeesus uudist kuulis, ütles ta: „Selle haiguse lõpptulemus ei ole surm. Selle kaudu ilmneb Jumala au, et Jumala Poeg saaks austatud.“
I'sayk'le man g'ayxhı, eyhen: – Mane ık'arın hapt'ıy deş heles. Allahna axtıvallayiy Allahne Dixena axtıvalla mane ık'aarıle ğana geeb qaa'as.
5 Kuigi Jeesus armastas Martat, Maarjat ja Laatsarust
I'says Martar, cena yiçur Mayramır, Lazarır geeb vukkan vuxha.
6 ning oli kuulnud, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
Lazar ık'arva g'ayxhımee, Mana maqa hayk'an deş. I'sa Vuc arıyne cigee q'ölle yiğnar axvana.
7 Siis ütles ta jüngritele: „Lähme tagasi Juudamaale.“
Qiyğa Mang'vee Cune telebabışik'le eyhen: – Meeb yı'q'əlqa Yahudeyayeeqa əlyhəəs.
8 Jüngrid vastasid: „Rabi, alles mõne päeva eest üritasid juudid sind kividega surnuks visata. Kas sa tõesti tahad praegu sinna tagasi minna?“
Telebabışe Mang'uk'le eyhen: – Mə'əllim, şaane Yahudeeşin ç'akı'nbışis Ğu sık'ırra ögil g'ayeqqa helesiy ıkkan. Vas maqa sak'alasne ıkkan?
9 „Eks ole päevas kaksteist tundi?“vastas Jeesus.
I'see alidghıniy qele: – Yiğ yits'ıq'vəble sə'ətna dişde eyxhe? Yiğniyiğın iykarna qaçayxar deş, mang'uk'le ine dyunyeyn işix g'ece.
10 „Kui kõnnid päeval, siis sa ei komista, sest sa näed selle maailma valguses, kuhu sa lähed. Aga kui sa kõnnid öösel, siis sa komistad, sest sul ei ole valgust.“
Xəmde iykarname, miç'axdava qaçayxarna.
11 Pärast selle rääkimist ütles ta: „Meie sõber Laatsarus on magama jäänud, aga ma lähen sinna ja äratan ta üles!“
Man uvhu ç'əvxhayle qiyğa, I'see manbışik'le eyhen: – Yişda hambaz Lazar nik'ee vor ark'ın. Zı mana oza qa'as ı'qqə.
12 Jüngrid ütlesid: „Issand, kui ta magab, siis hakkab tal parem.“
Manke telebabışe Mang'uk'le eyhen: – Xərna, mana nik'eexheene, yug qixhesda.
13 Jeesus oli vihjanud Laatsaruse surmale, kuid jüngrid arvasid, et ta mõtleb tegelikku magamist.
I'see mana qik'u ıxhay uvheeyid, manbışisqa həməxüd qayle, mana nik'eeqa ark'ınvaniyxan uvhu.
14 Niisiis ütles Jeesus neile otse: „Laatsarus on surnud.
I'see manbışike vuççud dyugul hidi'ı eyhen: – Lazar qik'una.
15 Teie pärast olen ma rõõmus, et mind polnud seal, sest nüüd saate minusse uskuda. Lähme teda vaatama.“
Vuşdemeeyiy, şu inyam hı'iynemee, Zı şadra vor, maa dexhava. Qudora, mang'usqa vüqqəs.
16 Kaksik Toomas ütles oma kaasjüngritele: „Lähme ka, et võiksime koos temaga surra.“
Q'ömkale donane Tomasee mansa telebabışik'le eyhen: – Vüqqəs, şinab yişde Mə'əlimıka hapt'as.
17 Kui Jeesus kohale jõudis, sai ta teada, et Laatsarus oli nelja päeva eest hauda pandud.
Maqa arımee, I'sayk'le Lazar nyuq'vneerın yoq'ulle yiğva ats'axhxhe.
18 Betaania asus Jeruusalemmast ainult kolme kilomeetri kaugusel
(Bet-Anya İyerusalimıs k'ane vuxha. Mane şaharbışde yı'q'nee xhebne kilometırılqa ələəna yəq vuxha.)
19 ja paljud juudid olid tulnud Maarjat ja Martat venna kaotuse pärast lohutama.
Geeb Yahuder Martaysiy Mayramıs çoc qik'uva baş-sağlığıyvalla hevles abayle.
20 Kui Marta sai teada, et Jeesus tuleb, läks ta välja temaga kohtuma, kuid Maarja jäi majja.
Martayk'le I'sa arıva g'ayxhımee, Mang'une ögilqa qığeeç'e. Mayramme xaa eexva.
21 Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui sa oleksid siin olnud, siis mu vend ei oleks surnud.
Martee I'sayk'le eyhen: – Xərna, Ğu inyaa ıxhanaxhiy, yizda çoc qik'as deşdiy.
22 Aga ma olen kindel, et isegi nüüd annab Jumal sulle, mida iganes sa palud.“
Zak'le həşded ats'an, Ğu Allahıke hucoo heqqiy, Mang'vee Vas helesın.
23 Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb surnuist üles.“
I'see məng'ı'k'le eyhen: – Yiğna çoc üç'ür qixhesda.
24 „Ma tean, et ta tõuseb surnuist üles viimsepäeva ülestõusmisel, “vastas Marta.
Martee Mang'uk'le eyhen: – Zak'le ats'an, üç'üb qeebaxhene gahıl, nekke qiyğiyne yiğıl manar üç'ür qixhesda.
25 Jeesus ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.
I'see məng'ı'k'le eyhen: – Üç'üb qeepxhayiy I'mı'r Zı vorna. Zalqa inyam hı'ına qik'veeyir, üç'ür qixhesda.
Gırgın üç'übınbı, Zalqa inyam ha'anbı mısacab hapt'as deş. Ğu mançilqa inyam ha'anne? (aiōn g165)
27 „Jah, Issand, “vastas Marta, „ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, see, kes pidi siia maailma tulema.“
Martee Mang'us alidghıniy qele: – Ho'o, Xərna, zı inyam ha'an, dyunyelqa qalesda Allahna Dix, Masixh Ğu vorna.
28 Kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja ütles oma õele Maarjale salaja: „Õpetaja on siin ja tahab sind näha.“
Martee manva uvhuyle qiyğa, ark'ın dyugulenra yiçu Mayram qort'ul, eyhen: – Mə'əllim inyaa vor, ğu vor qeet'al.
29 Kohe kui Maarja seda kuulis, tõusis ta kiiresti ja läks Jeesusele vastu.
Mayramık'le man g'ayxhımee, zaara oza qiyxha, I'sayne k'anyaqa qiyeele.
30 Jeesus ei olnud veel külasse jõudnud. Ta oli ikka veel selles kohas, kus Marta temaga oli kohtunud.
I'sa xiveeqa ikkideç'u, Marta Cune ögilqa arıyne cigee axva.
31 Juudid, kes olid olnud Maarjat majas lohutamas, nägid, kuidas ta kiiresti tõusis ja lahkus. Nad järgnesid talle, arvates, et ta läheb haua juurde nutma.
Mayramıka sacıgeene xaane məng'ı's baş-sağlığıyvalla hoolene Yahudeeşik'le mana zaara g'aqa qı'ğəə g'aycumee, manbışik'le məxüd ats'axhxhe mana geeşesva nyuq'vnesqa yı'qqə yixhes. Mançil-allab manbı məng'ı'qab qihna avayk'an.
32 Kui Maarja jõudis paika, kus Jeesus oli, ja ta nägi Jeesust, langes ta tema jalge ette ja ütles: „Issand, kui sa siin oleksid olnud, siis mu vend ei oleks surnud.“
Mayram I'sanane cigeeqa qarı, Mana g'acu, g'elybışeeqa qık'york'ul, eyhen: – Xərna, Ğu inyaa ıxhanaxhiy, yizda çoc qik'as deşdiy.
33 Kui Jeesus nägi teda nutmas ja juute, kes tulid samuti temaga koos nutma, läks ta endast välja.
I'sayk'le manayiy məng'ı'ka abıyn Yahuder gyaaşe g'avcumee, Mang'vee it'umda aq'va qa'a.
34 „Kuhu te ta panite?“küsis ta. Nad vastasid: „Issand, tule ja vaata.“
I'see manbışike qiyghanan: – Qik'una nyaqane gixhxhı? Manbışe eyhen: – Xərna, qora ilekke.
35 Siis nuttis ka Jeesus.
I'sa geşşena.
36 „Näete, kui väga ta teda armastas, “ütlesid juudid.
Manke Yahudeeşe eyhen: – İlyaakende, Mang'us mana nimeeyiy ıkkan ıxha!
37 Aga mõned neist ütlesid: „Kui ta suutis pimeda mehe silmad avada, kas ta ei oleks suutnud hoida Laatsarust suremast?“
Manbışde sassang'vee eyhen: – Mang'vee bı'rq'ı'ng'un uleppı qı'ı. Nya'a, Mang'usse mana insan qidek'asın kar ha'as dəxəyee?
38 Endast väljas olles läks Jeesus haua juurde. See oli koobas, mille suu ette oli pandud suur kivi.
Mane gahıl I'see meed aq'va qı'ı, nyuq'vnene k'anyaqa ayk'an. Lazarna nyaq'v mağaree vuxha. Mançine ghaleeqab g'aye gyuvxhu vuxha.
39 „Eemaldage kivi, “käskis Jeesus. Kuid Marta, surnud mehe õde, ütles: „Issand, seal on nüüd kohutav hais, sest ta on neli päeva surnud olnud.“
I'see eyhen: – G'aye g'avşe. Qik'uyng'une yiçvee Martee Mang'uk'le eyhen: – Xərna, eva ıxha ixhes, mana qik'uyn yoq'ulle yiğ vod.
40 „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid minusse, näeksid sa Jumala au?“vastas Jeesus.
I'see eyhen: – Nya'a Zı vak'le uvhu dişde, inyam he'ee, Allahna axtıvalla g'avcesda?
41 Niisiis eemaldasid nad kivi. Jeesus vaatas taeva poole ja ütles: „Isa, ma tänan sind, et sa mind kuuled.
Məxüb g'aye g'ooşena. I'sa xəəqə ilyaakı, eyhen: – Dek, Zı uvhuyn Vak'le g'ayxhıva, Zı Vas şukur haa'a.
42 Ma tean, et sa kuuled mind alati. Ütlen seda siin seisva rahva pärast, et nad usuksid, et sina läkitasid mu.“
Zak'le ats'an, Vak'le gırgıne gahbışilycad Zı uvhuyn g'iyxhen. Zı man uvhuyn, Yizde hiqiy-allane milletın Ğu Zı g'axuvuva inyam he'ecenva.
43 Pärast neid sõnu hüüdis Jeesus: „Laatsarus, tule välja!“
Manıd uvhu, I'see axtıda eyhen: – Lazar, g'aqa qığeç'e!
44 Surnud mees tuli välja, käed ja jalad linaste ribadega kinni seotud ning riie näo ümber. „Siduge ta lahti ja laske ta vabaks, “käskis Jeesus.
Qik'unar g'aqa qığeç'ena. Mang'une g'elybışil xıleppışil kafan alipk'ır, aq'vad desmalee hitk'ır eyxhe. I'see manbışik'le eyhen: – Mang'un g'elybı-xıleppı eeqe, hooracen.
45 Selle tulemusena hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarjat lohutama ja nägid, mida Jeesus tegi.
Mayramne k'anyaqa abıyne, I'see ha'an g'acuyne Yahudeeşine geebınbışe Mang'ulqa inyam ha'a.
46 Kuid teised läksid variseride juurde ja jutustasid neile, mida Jeesus oli teinud.
Manbışin sabarabı fariseyaaşisqa hapk'ın, I'see hı'iyn manbışis yuşan ha'a.
47 Seejärel kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku valitseva nõukogu koosoleku. „Mida me peame tegema?“küsisid nad. „See mees teeb palju imetegusid.
Manke kaahinaaşin ç'ak'ınbışeyiy fariseyaaşe Aali Şuura sav'u, eyhen: – Hucoona ha'as? İng'vee geed əlaamat hagva.
48 Kui me laseme tal jätkata, hakkavad kõik temasse uskuma ning siis hävitavad roomlased nii templi kui ka meie rahva.“
Şi Mang'usqa man ha'as hassıree, gırgıng'vee Mang'ulqa inyam ha'as. Romeençen g'oşunbı adı, Allahne Xaakıniy yişde milletıkın ha'asın.
49 „Te ei saa millestki aru!“ütles Kaifas, kes oli tol aastal ülempreester.
Maane sang'vee, mane seniyne xərne kaahinee Kayafee manbışik'le eyhen: – Şok'le vuççud ats'a deş.
50 „Kas te ei mõista, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, nii et kogu rahvast ei hävitataks?“
Şolqa hiyxhar dişde? Gırgıne ine milletıkın ixhesse, sa İnsanın ine milletnemee qik'uy, vuşdemee nimeexheeyid yugda eyxhe.
51 Ta ei öelnud seda iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas ta prohvetlikult, et Jeesus sureb rahva eest.
Mang'vee man cuvab culed-alqa deş uvhu. Mane seniyna xərna kaahin ıxhayke peyğambariyvalla hav'u eyhen, I'sa ine milletnemee qik'as.
52 Ja mitte ainult juudi rahva eest, vaid kõigi hajutatud Jumala laste eest, et nad saaksid kokku kogutud ja üheks.
Mana saccu ine milletnemeecar deş, Allahın gırgınəəng'ə ehevkuyn uşaxar sacigeeqa saa'asdemee qik'as.
53 Sellest ajast peale tegid nad plaane, kuidas nad saaksid Jeesust tappa.
Mane yiğıle manbışe fıkır ooxhan giviyğal I'sa nəxüriy gik'asva.
54 Seega ei rännanud Jeesus avalikult juutide hulgas, vaid läks kõrbelähedases piirkonnas asuvasse Efraimi linna ja jäi oma jüngritega sinna.
Mançil-allar I'sa Yahudeeşine yı'q'nee şenbışik'le g'acesın xhinne iykar ıxha deş. Mançer sahrays k'anene cigeeqa, Efrayim eyhene şahareeqa ark'ın, telebabışika maa'ar axva.
55 Oli peaaegu juutide paasapüha aeg ja palju rahvast läks maalt Jeruusalemma, et end paasapüha jaoks puhastada.
Yahudeeşin Peesax bayram k'ane qıxha eyxhe. Gellesın insanar məttepxhesva Peesaxıle ögil xivaaşençe İyerusalimeeqa avayk'an.
56 Inimesed otsisid Jeesust ja rääkisid temast, kui nad templis seisid. „Mida te arvate?“küsisid nad üksteiselt. „Kas ta tuleb pühadele?“
Manbışe I'sa t'abal ha'a, Allahne Xaasne ulyobzur sana-sang'uk'le eyhen: – Şosqa nəxüdiy qöö? Mana bayrameeqa ayrescar dişdiyxan?
57 Ülempreestrid ja variserid olid andnud korralduse, et igaüks, kes teab, kus Jeesus on, peab sellest teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.
Kaahinaaşin ç'ak'ınbışeyiy fariseyaaşe Mana aqqasva «Nyaa ıxhay şavuk'leyiy ats'a, hagvecenva» əmr huvu vuxha.
