Johannes 11
1 Üks mees nimega Laatsarus oli haige. Ta elas Betaanias koos oma õdede Maarja ja Martaga.
And a certaine man was sicke, named Lazarus of Bethania, the towne of Marie, and her sister Martha.
2 Maarja oli see, kes oli Issandat lõhnaainega võidnud ja tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oli haige.
(And it was that Mary which anointed the Lord with oyntment, and wiped his feete with her heare, whose brother Lazarus was sicke.)
3 Õed saatsid siis Jeesusele sõnumi: „Issand, su lähedane sõber on haige.“
Therefore his sisters sent vnto him, saying, Lord, beholde, he whome thou louest, is sicke.
4 Kui Jeesus uudist kuulis, ütles ta: „Selle haiguse lõpptulemus ei ole surm. Selle kaudu ilmneb Jumala au, et Jumala Poeg saaks austatud.“
When Iesus heard it, he saide, This sickenes is not vnto death, but for the glorie of God, that the Sonne of God might be glorified thereby.
5 Kuigi Jeesus armastas Martat, Maarjat ja Laatsarust
Nowe Iesus loued Martha and her sister, and Lazarus.
6 ning oli kuulnud, et Laatsarus on haige, jäi ta veel kaheks päevaks sinna, kus ta oli.
And after he had heard that he was sicke, yet abode hee two dayes still in the same place where he was.
7 Siis ütles ta jüngritele: „Lähme tagasi Juudamaale.“
Then after that, said he to his disciples, Let vs goe into Iudea againe.
8 Jüngrid vastasid: „Rabi, alles mõne päeva eest üritasid juudid sind kividega surnuks visata. Kas sa tõesti tahad praegu sinna tagasi minna?“
The disciples saide vnto him, Master, the Iewes lately sought to stone thee, and doest thou goe thither againe?
9 „Eks ole päevas kaksteist tundi?“vastas Jeesus.
Iesus answered, Are there not twelue houres in the day? If a man walke in the day, hee stumbleth not, because he seeth the light of this world.
10 „Kui kõnnid päeval, siis sa ei komista, sest sa näed selle maailma valguses, kuhu sa lähed. Aga kui sa kõnnid öösel, siis sa komistad, sest sul ei ole valgust.“
But if a man walke in the night, hee stumbleth, because there is no light in him.
11 Pärast selle rääkimist ütles ta: „Meie sõber Laatsarus on magama jäänud, aga ma lähen sinna ja äratan ta üles!“
These things spake he, and after, he said vnto them, Our friend Lazarus sleepeth: but I goe to wake him vp.
12 Jüngrid ütlesid: „Issand, kui ta magab, siis hakkab tal parem.“
Then said his disciples, Lord, if he sleepe, he shalbe safe.
13 Jeesus oli vihjanud Laatsaruse surmale, kuid jüngrid arvasid, et ta mõtleb tegelikku magamist.
Howbeit, Iesus spake of his death: but they thought that he had spoken of the naturall sleepe.
14 Niisiis ütles Jeesus neile otse: „Laatsarus on surnud.
Then saide Iesus vnto them plainely, Lazarus is dead.
15 Teie pärast olen ma rõõmus, et mind polnud seal, sest nüüd saate minusse uskuda. Lähme teda vaatama.“
And I am glad for your sakes, that I was not there, that ye may beleeue: but let vs go vnto him.
16 Kaksik Toomas ütles oma kaasjüngritele: „Lähme ka, et võiksime koos temaga surra.“
Then saide Thomas (which is called Didymus) vnto his felow disciples, Let vs also goe, that we may die with him.
17 Kui Jeesus kohale jõudis, sai ta teada, et Laatsarus oli nelja päeva eest hauda pandud.
Then came Iesus, and found that he had lien in the graue foure dayes alreadie.
18 Betaania asus Jeruusalemmast ainult kolme kilomeetri kaugusel
(Nowe Bethania was neere vnto Hierusalem, about fifteene furlongs off.)
19 ja paljud juudid olid tulnud Maarjat ja Martat venna kaotuse pärast lohutama.
And many of ye Iewes were come to Martha and Marie to comfort them for their brother.
20 Kui Marta sai teada, et Jeesus tuleb, läks ta välja temaga kohtuma, kuid Maarja jäi majja.
Then Martha, when shee heard that Iesus was comming, went to meete him: but Mary sate still in the house.
21 Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui sa oleksid siin olnud, siis mu vend ei oleks surnud.
Then said Martha vnto Iesus, Lord, if thou hadst bene here, my brother had not bene dead.
22 Aga ma olen kindel, et isegi nüüd annab Jumal sulle, mida iganes sa palud.“
But now I know also, that whatsoeuer thou askest of God, God will giue it thee.
23 Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb surnuist üles.“
Iesus said vnto her, Thy brother shall rise againe.
24 „Ma tean, et ta tõuseb surnuist üles viimsepäeva ülestõusmisel, “vastas Marta.
Martha said vnto him, I know that he shall rise againe in the resurrection at the last day.
25 Jeesus ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.
Iesus saide vnto her, I am the resurrection and the life: he that beleeueth in me, though he were dead, yet shall he liue.
And whosoeuer liueth, and beleeueth in me, shall neuer die: Beleeuest thou this? (aiōn g165)
27 „Jah, Issand, “vastas Marta, „ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, see, kes pidi siia maailma tulema.“
She said vnto him, Yea, Lord, I beleeue that thou art that Christ that Sonne of God, which should come into the world.
28 Kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja ütles oma õele Maarjale salaja: „Õpetaja on siin ja tahab sind näha.“
And when she had so saide, she went her way, and called Mary her sister secretly, saying, The Master is come, and calleth for thee.
29 Kohe kui Maarja seda kuulis, tõusis ta kiiresti ja läks Jeesusele vastu.
And when she heard it, shee arose quickly, and came vnto him.
30 Jeesus ei olnud veel külasse jõudnud. Ta oli ikka veel selles kohas, kus Marta temaga oli kohtunud.
For Iesus was not yet come into the towne, but was in the place where Martha met him.
31 Juudid, kes olid olnud Maarjat majas lohutamas, nägid, kuidas ta kiiresti tõusis ja lahkus. Nad järgnesid talle, arvates, et ta läheb haua juurde nutma.
The Iewes then which were with her in the house, and comforted her, when they sawe Marie, that she rose vp hastily, and went out, folowed her, saying, She goeth vnto the graue, to weepe there.
32 Kui Maarja jõudis paika, kus Jeesus oli, ja ta nägi Jeesust, langes ta tema jalge ette ja ütles: „Issand, kui sa siin oleksid olnud, siis mu vend ei oleks surnud.“
Then when Mary was come where Iesus was, and sawe him, she fell downe at his feete, saying vnto him, Lord, if thou haddest bene here, my brother had not bene dead.
33 Kui Jeesus nägi teda nutmas ja juute, kes tulid samuti temaga koos nutma, läks ta endast välja.
When Iesus therefore saw her weepe, and the Iewes also weepe which came with her, hee groned in the spirit, and was troubled in himselfe,
34 „Kuhu te ta panite?“küsis ta. Nad vastasid: „Issand, tule ja vaata.“
And saide, Where haue ye layde him? They said vnto him, Lord, come and see.
35 Siis nuttis ka Jeesus.
And Iesus wept.
36 „Näete, kui väga ta teda armastas, “ütlesid juudid.
Then saide the Iewes, Beholde, how he loued him.
37 Aga mõned neist ütlesid: „Kui ta suutis pimeda mehe silmad avada, kas ta ei oleks suutnud hoida Laatsarust suremast?“
And some of them saide, Coulde not he, which opened the eyes of the blinde, haue made also, that this man should not haue died?
38 Endast väljas olles läks Jeesus haua juurde. See oli koobas, mille suu ette oli pandud suur kivi.
Iesus therefore againe groned in himselfe, and came to the graue. And it was a caue, and a stone was layde vpon it.
39 „Eemaldage kivi, “käskis Jeesus. Kuid Marta, surnud mehe õde, ütles: „Issand, seal on nüüd kohutav hais, sest ta on neli päeva surnud olnud.“
Iesus saide, Take ye away the stone. Martha the sister of him that was dead, said vnto him, Lord, he stinketh alreadie: for he hath bene dead foure dayes.
40 „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid minusse, näeksid sa Jumala au?“vastas Jeesus.
Iesus saide vnto her, Saide I not vnto thee, that if thou diddest beleeue, thou shouldest see the glorie of God?
41 Niisiis eemaldasid nad kivi. Jeesus vaatas taeva poole ja ütles: „Isa, ma tänan sind, et sa mind kuuled.
Then they tooke away the stone from the place where the dead was layde. And Iesus lift vp his eyes, and saide, Father, I thanke thee, because thou hast heard me.
42 Ma tean, et sa kuuled mind alati. Ütlen seda siin seisva rahva pärast, et nad usuksid, et sina läkitasid mu.“
I knowe that thou hearest me alwayes, but because of the people that stand by, I said it, that they may beleeue, that thou hast sent me.
43 Pärast neid sõnu hüüdis Jeesus: „Laatsarus, tule välja!“
As hee had spoken these things, hee cried with a loude voyce, Lazarus, come foorth.
44 Surnud mees tuli välja, käed ja jalad linaste ribadega kinni seotud ning riie näo ümber. „Siduge ta lahti ja laske ta vabaks, “käskis Jeesus.
Then he that was dead, came forth, bound hande and foote with bandes, and his face was bound with a napkin. Iesus said vnto them, Loose him, and let him goe.
45 Selle tulemusena hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarjat lohutama ja nägid, mida Jeesus tegi.
Then many of the Iewes, which came to Mary, and had seene the thinges, which Iesus did, beleeued in him.
46 Kuid teised läksid variseride juurde ja jutustasid neile, mida Jeesus oli teinud.
But some of them went their way to the Pharises, and told them what things Iesus had done.
47 Seejärel kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku valitseva nõukogu koosoleku. „Mida me peame tegema?“küsisid nad. „See mees teeb palju imetegusid.
Then gathered the hie Priests, and the Pharises a councill, and said, What shall we doe? For this man doeth many miracles.
48 Kui me laseme tal jätkata, hakkavad kõik temasse uskuma ning siis hävitavad roomlased nii templi kui ka meie rahva.“
If we let him thus alone, all men will beleeue in him, and the Romanes will come and take away both our place, and the nation.
49 „Te ei saa millestki aru!“ütles Kaifas, kes oli tol aastal ülempreester.
Then one of them named Caiaphas, which was the hie Priest that same yere, said vnto them, Ye perceiue nothing at all,
50 „Kas te ei mõista, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest, nii et kogu rahvast ei hävitataks?“
Nor yet doe you consider that it is expedient for vs, that one man die for the people, and that the whole nation perish not.
51 Ta ei öelnud seda iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas ta prohvetlikult, et Jeesus sureb rahva eest.
This spake hee not of himselfe: but being hie Priest that same yere, he prophecied that Iesus should die for that nation:
52 Ja mitte ainult juudi rahva eest, vaid kõigi hajutatud Jumala laste eest, et nad saaksid kokku kogutud ja üheks.
And not for that nation onely, but that he shoulde gather together in one the children of God, which were scattered.
53 Sellest ajast peale tegid nad plaane, kuidas nad saaksid Jeesust tappa.
Then from that day foorth they consulted together, to put him to death.
54 Seega ei rännanud Jeesus avalikult juutide hulgas, vaid läks kõrbelähedases piirkonnas asuvasse Efraimi linna ja jäi oma jüngritega sinna.
Iesus therefore walked no more openly among the Iewes, but went thence vnto a countrey neere to the wildernes, into a citie called Ephraim, and there continued with his disciples.
55 Oli peaaegu juutide paasapüha aeg ja palju rahvast läks maalt Jeruusalemma, et end paasapüha jaoks puhastada.
And the Iewes Passeouer was at hande, and many went out of the countrey vp to Hierusalem before the Passeouer, to purifie themselues.
56 Inimesed otsisid Jeesust ja rääkisid temast, kui nad templis seisid. „Mida te arvate?“küsisid nad üksteiselt. „Kas ta tuleb pühadele?“
Then sought they for Iesus, and spake among themselues, as they stoode in the Temple, What thinke ye, that he cometh not to the feast?
57 Ülempreestrid ja variserid olid andnud korralduse, et igaüks, kes teab, kus Jeesus on, peab sellest teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.
Now both the high Priestes and the Pharises had giuen a commandement, that if any man knew where he were, he should shew it, that they might take him.
