< Johannes 10 >

1 „Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes ei tule lambatarasse värava kaudu, vaid ronib sisse muul moel, on varas ja röövel.
“En verdad, en verdad, os digo, quien no entra por la puerta en el aprisco de las ovejas, sino que sube por otra parte, ese es un ladrón y un salteador.
2 See, kes tuleb sisse värava kaudu, on lammaste karjane.
Mas el que entra por la puerta, es el pastor de las ovejas.
3 Väravavaht avab talle ja lambad vastavad tema häälele. Ta hüüab oma lambaid nimepidi ja juhib nad välja.
A este le abre el portero, y las ovejas oyen su voz, y él llama por su nombre a las ovejas propias, y las saca fuera.
4 Kui ta on nad välja viinud, kõnnib ta nende ees ja lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
Cuando ha hecho salir todas las suyas, va delante de ellas, y las ovejas le siguen porque conocen su voz.
5 Võõrale nad ei järgneks. Õigupoolest põgenevad nad võõra eest, sest nad ei tunne võõraste häält.“
Mas al extraño no le seguirán, antes huirán de él, porque no conocen la voz de los extraños”.
6 Kui Jeesus esitas selle illustratsiooni, siis kuulajad ei mõistnud, mida ta sellega mõtles.
Tal es la parábola, que les dijo Jesús, pero ellos no comprendieron de qué les hablaba.
7 Niisiis selgitas Jeesus uuesti: „Ma räägin teile tõtt: mina olen lammaste värav.
Entonces Jesús prosiguió: “En verdad, en verdad, os digo, Yo soy la puerta de las ovejas.
8 Kõik, kes tulid enne mind, olid vargad ja röövlid, kuid lambad ei kuulanud neid.
Todos cuantos han venido antes que Yo son ladrones y salteadores, mas las ovejas no los escucharon.
9 Mina olen värav. Igaüks, kes tuleb sisse minu kaudu, saab tervendatud. Nad saavad tulla ja minna ning vajalikku toidust leida.
Yo soy la puerta, si alguno entra por Mí, será salvo; podrá ir y venir y hallará pastos.
10 Varas tuleb ainult varastama, tapma ja hävitama. Mina olen tulnud teile tooma elu – elu, mis on pilgeni täis.
El ladrón no viene sino para robar, para degollar, para destruir. Yo he venido para que tengan vida y vida sobreabundante.
11 Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.
Yo soy el pastor, el Bueno. El buen pastor pone su vida por las ovejas.
12 Lambaid valvama palgatud inimene ei ole karjane ja ta põgeneb, kui näeb hunti tulemas. Ta jätab lambad maha, sest nad pole tema omad, ning hunt ründab karja ja pillutab selle laiali,
Mas el mercenario, el que no es el pastor, de quien no son propias las ovejas, viendo venir al lobo, abandona las ovejas y huye, y el lobo las arrebata y las dispersa;
13 sest mees töötab üksnes palga pärast ega hooli lammastest.
porque es mercenario y no tiene interés en las ovejas.
14 Mina olen hea karjane. Mina tunnen omi ja nemad tunnevad mind,
Yo soy el pastor bueno, y conozco las mías, y las mías me conocen,
15 just nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen teda. Ma jätan oma elu lammaste eest.
—así como el Padre me conoce y Yo conozco al Padre— y pongo mi vida por mis ovejas.
16 Mul on teisi lambaid, kes ei ole selles taras. Ma pean nemadki siia tooma. Nad kuulavad mu häält ja siis on üks kari ühe karjasega.
Y tengo otras ovejas que no son de este aprisco. A esas también tengo que traer; ellas oirán mi voz, y habrá un solo rebaño y un solo pastor.
17 Sellepärast Isa armastab mind, et ma jätan oma elu, et saaksin selle jälle võtta.
Por esto me ama el Padre, porque Yo pongo mi vida para volver a tomarla.
18 Keegi ei võta seda minult; mina otsustasin selle jätta. Mul on õigus see jätta ja õigus see tagasi võtta. See on käsk, mille mu Isa mulle andis.“
Nadie me la puede quitar, sino que Yo mismo la pongo. Tengo el poder de ponerla, y tengo el poder de recobrarla. Tal es el mandamiento que recibí de mi Padre”.
19 Nende sõnade pärast olid juudid taas Jeesuse suhtes lahkarvamusel.
Y de nuevo los judíos se dividieron a causa de estas palabras.
20 Paljud neist ütlesid: „Ta on kurjast vaimust vaevatud! Ta on hullumeelne! Miks te teda kuulate?“
Muchos decían: “Es un endemoniado, está loco. ¿Por qué lo escucháis?”
21 Teised ütlesid: „Kurjast vaimust vaevatu ei räägi selliseid sõnu. Pealegi, kuri vaim ei suuda pimedate silmi avada.“
Otros decían: “Estas palabras no son de un endemoniado. ¿Puede acaso un demonio abrir los ojos de los ciegos?”
22 Oli talv ja Jeruusalemmas templi pühitsemise püha aeg.
Llegó entre tanto la fiesta de la Dedicación en Jerusalén. Era invierno,
23 Jeesus kõndis templis Saalomoni sammaskäigus. Juudid ümbritsesid teda ja küsisid:
y Jesús se paseaba en el Templo, bajo el pórtico de Salomón.
24 „Kui kaua sa hoiad meid teadmatuses? Kui sa oled Messias, siis ütle meile otse!“
Lo rodearon, entonces, y le dijeron: “¿Hasta cuándo tendrás nuestros espíritus en suspenso? Si Tú eres el Mesías, dínoslo claramente”.
25 Jeesus vastas: „Ma juba ütlesin teile, aga te keeldute uskumast. Imeteod, mida ma oma Isa nimel teen, tõendavad, kes ma olen.
Jesús les replicó: “Os lo he dicho, y no creéis. Las obras que Yo hago en el nombre de mi Padre, esas son las que dan testimonio de Mí.
26 Te ei usu mind, sest te pole minu lambad.
Pero vosotros no creéis porque no sois de mis ovejas.
27 Minu lambad tunnevad mu häält; ma tunnen neid ja nad järgnevad mulle.
Mis ovejas oyen mi voz, Yo las conozco y ellas me siguen.
28 Ma annan neile igavese elu; nad ei lähe eales kaotsi ja keegi ei saa neid minult ära kahmata. (aiōn g165, aiōnios g166)
Y Yo les daré vida eterna, y no perecerán jamás, y nadie las arrebatará de mi mano. (aiōn g165, aiōnios g166)
29 Minu Isa, kes nad mulle andis, on kõigist suurem; keegi ei saa neid temalt ära kahmata.
Lo que mi Padre me dio es mayor que todo, y nadie lo puede arrebatar de la mano de mi Padre.
30 Mina ja Isa oleme üks.“
Yo y mi Padre somos uno”.
31 Taaskord haarasid juudid kivid, et ta kividega surnuks visata.
De nuevo los judíos recogieron piedras para lapidarlo.
32 Jeesus ütles neile: „Te olete näinud palju häid tegusid, mida ma olen Isalt teinud. Millise eest neist te mind kividega viskate?“
Entonces Jesús les dijo: “Os he hecho ver muchas obras buenas, que son de mi Padre. ¿Por cuál de ellas queréis apedrearme?”
33 Juudid vastasid: „Me ei viska sind kividega hea tegemise pärast, vaid jumalateotuse pärast, sest sa oled kõigest inimene, kuid väidad, et oled Jumal.“
Los judíos le respondieron: “No por obra buena te apedreamos, sino porque blasfemas, y siendo hombre, te haces a Ti mismo Dios”.
34 Jeesus vastas neile: „Kas teie seaduses pole kirjutatud: „Ma ütlesin: Te olete jumalad“?
Respondioles Jesús: “¿No está escrito en vuestra Ley: «Yo dije: sois dioses?»
35 Ta nimetas neid inimesi jumalateks − inimesteks, kellele tuli Jumala sõna − ja Pühakirja ei või muuta.
Si ha llamado dioses a aquellos a quienes fue dirigida la palabra de Dios —y la Escritura no puede ser anulada—
36 Miks te siis ütlete, et see, kelle Isa välja valis ja maailma läkitas, teotab Jumalat, sest ma ütlesin „Ma olen Jumala Poeg“?
¿cómo de Aquel que el Padre consagró y envió al mundo, vosotros decís: «Blasfemas», porque dije: «Yo soy el Hijo de Dios?»
37 Kui ma ei tee seda, mida teeb mu Isa, siis ärge mind uskuge.
Si no hago las obras de mi Padre, no me creáis;
38 Aga kui ma seda teen, siis isegi kui te mind ei usu, peaksite uskuma tõendite pärast, mida ma olen teinud. Nii saate teada ja mõista, et Isa on minus ja mina Isas.“
pero ya que las hago, si no queréis creerme, creed al menos, a esas obras, para que sepáis y conozcáis que el Padre es en Mí, y que Yo soy en el Padre”.
39 Taaskord üritasid nad teda kinni võtta, kuid ta pääses nende käest.
Entonces trataron de nuevo de apoderarse de Él, pero se escapó de entre sus manos.
40 Ta läks tagasi üle Jordani jõe kohta, kus Johannes oli ristimist alustanud, ja jäi sinna.
Y se fue nuevamente al otro lado del Jordán, al lugar donde Juan había bautizado primero, y allí se quedó.
41 Tema juurde tuli palju inimesi ja nad ütlesid: „Johannes ei teinud imetegusid, aga kõik, mida ta selle mehe kohta rääkis, on täide läinud.“
Y muchos vinieron a Él, y decían: “Juan no hizo milagros, pero todo lo que dijo de Este, era verdad”.
42 Paljud, kes seal olid, hakkasid Jeesusesse uskuma.
Y muchos allí creyeron en Él.

< Johannes 10 >