Johannes 10
1 „Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes ei tule lambatarasse värava kaudu, vaid ronib sisse muul moel, on varas ja röövel.
“Most certainly, I tell you, one who doesn’t enter by the door into the sheep fold, but climbs up some other way, is a thief and a robber.
2 See, kes tuleb sisse värava kaudu, on lammaste karjane.
But one who enters in by the door is the shepherd of the sheep.
3 Väravavaht avab talle ja lambad vastavad tema häälele. Ta hüüab oma lambaid nimepidi ja juhib nad välja.
The gatekeeper opens the gate for him, and the sheep listen to his voice. He calls his own sheep by name and leads them out.
4 Kui ta on nad välja viinud, kõnnib ta nende ees ja lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
Whenever he brings out his own sheep, he goes before them; and the sheep follow him, for they know his voice.
5 Võõrale nad ei järgneks. Õigupoolest põgenevad nad võõra eest, sest nad ei tunne võõraste häält.“
They will by no means follow a stranger, but will flee from him; for they don’t know the voice of strangers.”
6 Kui Jeesus esitas selle illustratsiooni, siis kuulajad ei mõistnud, mida ta sellega mõtles.
Jesus spoke this parable to them, but they didn’t understand what he was telling them.
7 Niisiis selgitas Jeesus uuesti: „Ma räägin teile tõtt: mina olen lammaste värav.
Jesus therefore said to them again, “Most certainly, I tell you, I am the sheep’s door.
8 Kõik, kes tulid enne mind, olid vargad ja röövlid, kuid lambad ei kuulanud neid.
All who came before me are thieves and robbers, but the sheep didn’t listen to them.
9 Mina olen värav. Igaüks, kes tuleb sisse minu kaudu, saab tervendatud. Nad saavad tulla ja minna ning vajalikku toidust leida.
I am the door. If anyone enters in by me, he will be saved, and will go in and go out and will find pasture.
10 Varas tuleb ainult varastama, tapma ja hävitama. Mina olen tulnud teile tooma elu – elu, mis on pilgeni täis.
The thief only comes to steal, kill, and destroy. I came that they may have life, and may have it abundantly.
11 Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.
“I am the good shepherd. The good shepherd lays down his life for the sheep.
12 Lambaid valvama palgatud inimene ei ole karjane ja ta põgeneb, kui näeb hunti tulemas. Ta jätab lambad maha, sest nad pole tema omad, ning hunt ründab karja ja pillutab selle laiali,
He who is a hired hand, and not a shepherd, who doesn’t own the sheep, sees the wolf coming, leaves the sheep, and flees. The wolf snatches the sheep and scatters them.
13 sest mees töötab üksnes palga pärast ega hooli lammastest.
The hired hand flees because he is a hired hand and doesn’t care for the sheep.
14 Mina olen hea karjane. Mina tunnen omi ja nemad tunnevad mind,
I am the good shepherd. I know my own, and I’m known by my own;
15 just nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen teda. Ma jätan oma elu lammaste eest.
even as the Father knows me, and I know the Father. I lay down my life for the sheep.
16 Mul on teisi lambaid, kes ei ole selles taras. Ma pean nemadki siia tooma. Nad kuulavad mu häält ja siis on üks kari ühe karjasega.
I have other sheep which are not of this fold. I must bring them also, and they will hear my voice. They will become one flock with one shepherd.
17 Sellepärast Isa armastab mind, et ma jätan oma elu, et saaksin selle jälle võtta.
Therefore the Father loves me, because I lay down my life, that I may take it again.
18 Keegi ei võta seda minult; mina otsustasin selle jätta. Mul on õigus see jätta ja õigus see tagasi võtta. See on käsk, mille mu Isa mulle andis.“
No one takes it away from me, but I lay it down by myself. I have power to lay it down, and I have power to take it again. I received this commandment from my Father.”
19 Nende sõnade pärast olid juudid taas Jeesuse suhtes lahkarvamusel.
Therefore a division arose again amongst the Jews because of these words.
20 Paljud neist ütlesid: „Ta on kurjast vaimust vaevatud! Ta on hullumeelne! Miks te teda kuulate?“
Many of them said, “He has a demon and is insane! Why do you listen to him?”
21 Teised ütlesid: „Kurjast vaimust vaevatu ei räägi selliseid sõnu. Pealegi, kuri vaim ei suuda pimedate silmi avada.“
Others said, “These are not the sayings of one possessed by a demon. It isn’t possible for a demon to open the eyes of the blind, is it?”
22 Oli talv ja Jeruusalemmas templi pühitsemise püha aeg.
It was the Feast of the Dedication at Jerusalem.
23 Jeesus kõndis templis Saalomoni sammaskäigus. Juudid ümbritsesid teda ja küsisid:
It was winter, and Jesus was walking in the temple, in Solomon’s porch.
24 „Kui kaua sa hoiad meid teadmatuses? Kui sa oled Messias, siis ütle meile otse!“
The Jews therefore came around him and said to him, “How long will you hold us in suspense? If you are the Christ, tell us plainly.”
25 Jeesus vastas: „Ma juba ütlesin teile, aga te keeldute uskumast. Imeteod, mida ma oma Isa nimel teen, tõendavad, kes ma olen.
Jesus answered them, “I told you, and you don’t believe. The works that I do in my Father’s name, these testify about me.
26 Te ei usu mind, sest te pole minu lambad.
But you don’t believe, because you are not of my sheep, as I told you.
27 Minu lambad tunnevad mu häält; ma tunnen neid ja nad järgnevad mulle.
My sheep hear my voice, and I know them, and they follow me.
29 Minu Isa, kes nad mulle andis, on kõigist suurem; keegi ei saa neid temalt ära kahmata.
My Father who has given them to me is greater than all. No one is able to snatch them out of my Father’s hand.
30 Mina ja Isa oleme üks.“
I and the Father are one.”
31 Taaskord haarasid juudid kivid, et ta kividega surnuks visata.
Therefore the Jews took up stones again to stone him.
32 Jeesus ütles neile: „Te olete näinud palju häid tegusid, mida ma olen Isalt teinud. Millise eest neist te mind kividega viskate?“
Jesus answered them, “I have shown you many good works from my Father. For which of those works do you stone me?”
33 Juudid vastasid: „Me ei viska sind kividega hea tegemise pärast, vaid jumalateotuse pärast, sest sa oled kõigest inimene, kuid väidad, et oled Jumal.“
The Jews answered him, “We don’t stone you for a good work, but for blasphemy, because you, being a man, make yourself God.”
34 Jeesus vastas neile: „Kas teie seaduses pole kirjutatud: „Ma ütlesin: Te olete jumalad“?
Jesus answered them, “Isn’t it written in your law, ‘I said, you are gods’?
35 Ta nimetas neid inimesi jumalateks − inimesteks, kellele tuli Jumala sõna − ja Pühakirja ei või muuta.
If he called them gods, to whom the word of God came (and the Scripture can’t be broken),
36 Miks te siis ütlete, et see, kelle Isa välja valis ja maailma läkitas, teotab Jumalat, sest ma ütlesin „Ma olen Jumala Poeg“?
do you say of him whom the Father sanctified and sent into the world, ‘You blaspheme,’ because I said, ‘I am the Son of God’?
37 Kui ma ei tee seda, mida teeb mu Isa, siis ärge mind uskuge.
If I don’t do the works of my Father, don’t believe me.
38 Aga kui ma seda teen, siis isegi kui te mind ei usu, peaksite uskuma tõendite pärast, mida ma olen teinud. Nii saate teada ja mõista, et Isa on minus ja mina Isas.“
But if I do them, though you don’t believe me, believe the works, that you may know and believe that the Father is in me, and I in the Father.”
39 Taaskord üritasid nad teda kinni võtta, kuid ta pääses nende käest.
They sought again to seize him, and he went out of their hand.
40 Ta läks tagasi üle Jordani jõe kohta, kus Johannes oli ristimist alustanud, ja jäi sinna.
He went away again beyond the Jordan into the place where John was baptising at first, and he stayed there.
41 Tema juurde tuli palju inimesi ja nad ütlesid: „Johannes ei teinud imetegusid, aga kõik, mida ta selle mehe kohta rääkis, on täide läinud.“
Many came to him. They said, “John indeed did no sign, but everything that John said about this man is true.”
42 Paljud, kes seal olid, hakkasid Jeesusesse uskuma.
Many believed in him there.
