< Johannes 1 >

1 Alguses oli Sõna juba olemas. Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
На початку було Слово, а Слово в Бога було́, і Бог було Слово.
2 Alguses oli ta Jumala juures.
Воно в Бога було на поча́тку.
3 Kõik on tekkinud tema kaudu; ilma temata ei ole tekkinud midagi.
Усе через Нього повста́ло, і ніщо, що повста́ло, не повстало без Ньо́го.
4 Temas oli elu, see elu, mis on kõigi valgus.
І життя було в Нім, а життя було Світлом людей.
5 Valgus paistab pimedusse ja pimedus ei ole seda kustutanud.
А Світло у те́мряві світить, і те́мрява не обгорну́ла його.
6 Jumal saatis mehe nimega Johannes.
Був один чоловік, що від Бога був по́сланий, — йому йме́ння Іван.
7 Ta tuli tunnistajana selgitama valgust, et kõik võiksid tema kaudu uskuda.
Він прийшов на свідо́цтво, щоб засві́дчити про Світло, щоб повірили всі через нього.
8 Tema ise ei olnud valgus, vaid ta tuli valgusest tunnistama.
Він тим Світлом не був, але сві́дчити мав він про Світло.
9 Tõeline valgus oli tulemas maailma, et valgustada kõiki.
Світлом правдивим був Той, Хто просвічує кожну люди́ну, що прихо́дить на світ.
10 Ta oli maailmas, ja kuigi maailm oli tehtud tema kaudu, ei tundud maailm, kes ta on.
Воно в світі було, і світ через Нього повстав, але світ не пізнав Його.
11 Ta tuli omade juurde, kuid nad ei võtnud teda omaks.
До свого Воно прибуло́, — та свої відцура́лись Його.
12 Kuid kõigile neile, kes ta vastu võtsid ja temasse uskusid, andis ta õiguse saada Jumala lapseks.
А всім, що Його прийняли́, їм вла́ду дало́ дітьми́ Божими стати, тим, що вірять у Йме́ння Його,
13 Need lapsed ei ole sündinud tavalisel moel, mitte inimese soovi või isa otsuse tulemusena, vaid nad on sündinud Jumalast.
що не з крови, ані з пожадли́вости тіла, ані з пожадливости мужа, але народились від Бога.
14 Sõna sai inimeseks ja elas meie keskel ning me nägime tema au, Isa ühe ja ainsa Poja au, täis armu ja tõde.
І Слово сталося тілом, і перебува́ло між нами, повне благодаті та правди, і ми бачили славу Його, славу як Одноро́дженого від Отця.
15 Johannes tunnistas temast, hüüdes rahvale: „See on tema, kellest ma teile rääkisin, kui ütlesin: „See, kes tuleb pärast mind, on minust tähtsam, sest tema oli olemas juba enne mind.““
Іван сві́дчить про Нього, і кликав, говорячи: „Це був Той, що про Нього казав я: Той, Хто прийде за мною, існував передо мною, бо був перше, ніж я“.
16 Me kõik oleme saanud osa tema heldusest, ühe armulise kingi teise järel.
А з Його повноти́ ми оде́ржали всі, — а то благода́ть на благода́ть.
17 Seadus anti Moosese kaudu; arm ja tõde tulid Jeesuse Kristuse kaudu.
Зако́н бо через Мойсея був да́ний, а благода́ть та правда з'явилися через Ісуса Христа.
18 Kuigi keegi ei ole eales Jumalat näinud, on üks ja ainus Jumal, kes on Isa lähedal, näidanud meile, missugune on Jumal.
Ніхто Бога ніко́ли не бачив, — Одноро́джений Син, що в лоні Отця, Той Сам виявив був.
19 Seda teatas Johannes avalikult, kui juudi juhid saatsid Jeruusalemmast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?“
А це ось свідо́цтво Іванове, як юдеї послали були з Єрусалиму священиків та Левитів, щоб спитали його: „Хто́ ти такий?“
20 Johannes kuulutas lihtsalt ja selgelt, ilma kõhklemata: „Ma ei ole Messias.“
І він визнав, і не зрікся, а визнав: „Я — не Христос“.
21 „Kes sa siis oled?“küsisid nad. „Kas Eelija?“„Ei, ei ole, “vastas ta. „Kas sa oled see prohvet?“„Ei, “kostis ta.
І запитали його: „А хто ж? Чи Ілля́?“І відказує: „Ні!“„Чи пророк?“І дав відповідь: „Ні!“
22 „Kes sa siis oled?“küsisid nad. „Me peame andma vastuse neile, kes meid saatsid. Mida sa enda kohta ütled?“
Сказали ж йому: „Хто́ ж ти такий, щоб дати відповідь тим, хто послав нас? Що́ ти кажеш про себе самого?“
23 „Ma olen hääl, mis hüüab kõrbes: „Tehke Issanda tee sirgeks!““ütles ta prohvet Jesaja sõnu kasutades.
Відказав: „Я голос того, хто кличе: В пустині рівняйте дорогу Господню“, як Іса́я пророк заповів“.
24 Variseride saadetud preestrid ja leviidid
Посланці ж із фарисеїв були́.
25 küsisid talt: „Miks sa siis ristid, kui sa ei ole Messias, Eelija ega see prohvet?“
І вони запитали його та сказали йому́: „Для чого ж ти христиш, коли ти не Христос, ні Ілля, ні пророк?“
26 Johannes vastas: „Mina ristin veega, kuid teie keskel seisab see, keda te ei tunne.
Відповів їм Іван, промовляючи: „Я водою хрищу́, а між вами стоїть, що Його ви не знаєте.
27 Tema tuleb pärast mind, aga ma ei ole väärt isegi tema sandaale lahti päästma.“
Він Той, Хто за мною йде, Хто до мене був, Кому розв'яза́ти ремінця́ від узуття́ Його я негідний“.
28 See kõik toimus teiselpool Jordanit Betaanias, kus Johannes ristis.
Це в Віфа́нії ді́ялося, на тім боці Йорда́ну, де христив був Іван.
29 Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust lähenemas ja ütles: „Vaadake, Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!
Наступного дня Іван бачить Ісуса, що до нього йде, та й каже: „Оце А́гнець Божий, що на Се́бе гріх світу бере!
30 Tema on see, kellest ma rääkisin, kui ütlesin: „Pärast mind tuleb minust tähtsam mees, sest tema oli olemas juba enne mind.“
Це Той, що про Нього казав я: За мною йде Муж, що передо мною Він був, бо був перше, ніж я.
31 Ma ise ei teadnud, kes ta on, kuid mina tulin ristima veega, et tema saaks Iisraelile ilmutatud.“
І не знав я Його́; та для того прийшов я, христивши водою, щоб Ізраїлеві Він з'явився“.
32 Johannes andis tunnistust temast, öeldes: „Ma nägin taevast laskumas Vaimu nagu tuvi ja tema peale jäämas.
І сві́дчив Іван, промовляючи: „Бачив я Духа, що сходив, як голуб, із неба, та зоставався на Ньому.
33 Ma ei oleks teda tundud, kui see, kes läkitas mind veega ristima, ei oleks mulle öelnud: „See, kelle peale sa näed Vaimu laskumas ja sinna jäämas, on see, kes ristib Püha Vaimuga.“
І не знав я Його, але Той, Хто христити водою послав мене, мені оповів: „Над Ким Духа побачиш, що сходить і зостається на Ньому, — це Той, Хто христитиме Духом Святим“.
34 Ma nägin seda toimumas ja kinnitan, et see on Jumala Poeg.“
І я бачив, і засві́дчив, що Він — Божий Син!“
35 Järgmisel päeval seisis Johannes koos oma kahe jüngriga.
Наступного дня стояв зно́ву Іван та двоє з учнів його.
36 Ta nägi Jeesust mööda minemas ja ütles: „Vaadake! See on Jumala Tall!“
І, поглянувши на Ісуса, що проходив, він сказав: „Ото А́гнець Божий!“
37 Kui kaks jüngrit kuulsid tema sõnu, läksid nad ja järgisid Jeesust.
І почули два у́чні, як він говорив, та й пішли за Ісусом.
38 Jeesus pöördus ja nägi neid järgnemas. „Mida te otsite?“küsis ta neilt. „Rabi (mis tähendab „Õpetaja“), kus sa peatud?“küsisid nad vastu.
А Ісус обернувся й побачив, що вони йшли за Ним, та й каже до них: „Чого́ ви шукаєте?“А вони відказали Йому: „Равві́ — перекладене це визначає: „Учителю“, — де Ти живеш?“
39 „Tulge ja vaadake, “ütles ta neile. Nii nad siis läksid koos temaga ja nägid, kus ta peatus. Kell oli umbes neli pärastlõunal, ja nad veetsid ülejäänud päeva temaga koos.
Він говорить до них: „Ходіть і побачте!“Ті пішли та й побачили, де́ Він жив, і в Нього той день перебули́. Було ж коло години десятої.
40 Andreas, Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest jüngrist, kes olid kuulnud, mida Johannes ütles, ja oli Jeesust järginud.
А один із тих двох, що чули від Івана та йшли вслід за Ним, був Андрій, брат Си́мона Петра.
41 Ta läks kohe otsima oma venda Siimonat ja ütles talle: „Me leidsime Messia!“(mis tähendab „Kristus“).
Він знайшов перше Си́мона, брата свого, та й говорить до нього: „Знайшли ми Месі́ю, що визначає: Христос“.
42 Ta viis tema Jeesuse juurde. Siimonale otsa vaadates ütles Jeesus: „Sina oled Siimon, Johannese poeg. Aga nüüd hüütakse sind Keefaseks“(mis tähendab „Peetrus“).
І привів він його до Ісуса. На нього ж спогля́нувши, промовив Ісус: „Ти — Си́мон, син Йо́нин; будеш званий ти Ки́фа, що визначає: камінь“.
43 Järgmisel päeval otsustas Jeesus minna Galileasse. Jeesus leidis sealt Filippuse ja ütles talle: „Järgne mulle.“
Наступного дня захотів Він піти в Галілею. І знайшов Він Пилипа та й каже йому: „Іди за Мною!“
44 Filippus oli pärit Betsaidast, samast linnast, kust Andreas ja Peetruski.
А Пилип із Віфсаїди похо́див, із міста Андрія й Петра.
45 Filippus leidis Naatanaeli ja ütles talle: „Me leidsime tema, kellest Mooses kirjutas seaduses ja ka prohvetid − Naatsaretist pärit Jeesuse, Joosepi poja.“
Пилип Натанаї́ла знахо́дить та й каже йому: „Ми знайшли Того, що про Нього писав був Мойсей у Зако́ні й Пророки, — Ісуса, сина Йо́сипового, із Назаре́ту“.
46 „Naatsaretist? Kas sealt saab tulla midagi head?“imestas Naatanael. „Lihtsalt tule ja vaata, “vastas Filippus.
І сказав йому Натанаї́л: „Та хіба ж може бути з Назаре́ту що добре?“Пилип йому каже: „Прийди та побач“.
47 Kui Jeesus nägi Naatanaeli lähenemas, ütles ta tema kohta: „Vaadake, siin on õige iisraellane! Temas ei ole midagi väärat.“
Ісус, угледівши Натанаїла, що до Нього Йде, говорить про нього: „Ото справді ізра́їльтянин, що немає в нім пі́дступу!“
48 „Kuidas sa tead, kes ma olen?“küsis Naatanael. „Ma nägin sind seal viigipuu all, enne kui Filippus sind kutsus, “vastas Jeesus.
Говорить Йому Натанаїл: „Звідки знаєш мене?“Ісус відповів і до нього сказав: „Я бачив тебе ще давніш, ніж Пилип тебе кликав, як під фіґовим деревом був ти“.
49 „Rabi, sina oled Jumala Poeg, Iisraeli kuningas!“hüüatas Naatanael.
Відповів Йому Натанаїл: „Учителю, Ти — Син Божий, Ти — Цар Ізраїлі́в!“
50 „Kas sa usud seda lihtsalt sellepärast, et ma ütlesin sulle, et nägin sind viigipuu all?“ütles Jeesus. „Sa saad näha veel palju rohkem kui see!“
Ісус відповів і до нього сказав: „Через те віриш ти, що сказав Я тобі, що під фіґовим деревом бачив тебе? Більш від цього побачиш!“
51 Seejärel lausus Jeesus: „Ma räägin teile tõtt: te kõik näete taeva olevat avatud ja Jumala inglid käimas üles ja alla inimese Poja peal.“
І Він каже йому: „Поправді, поправді кажу́ вам: Відтепе́р ви побачите небо відкрите та анголів Божих, що на Лю́дського Сина підіймаються та спускаються“.

< Johannes 1 >