Tiitusele 1
1 Pauluselt, kes on Jumala sulane ja Jeesuse Kristuse apostel, et edendada Jumala valitute usku ja nende teadmist tõest, mis viib jumalakartusele,
Παῦλος δοῦλος θεοῦ, ἀπόστολος δὲ Ἰησοῦ Χριστοῦ κατὰ πίστιν ἐκλεκτῶν θεοῦ καὶ ἐπίγνωσιν ἀληθείας τῆς κατ’ εὐσέβειαν
ἐπ’ ἐλπίδι ζωῆς αἰωνίου, ἣν ἐπηγγείλατο ὁ ἀψευδὴς θεὸς πρὸ χρόνων αἰωνίων, (aiōnios g166)
3 ja mis on määratud ajal tehtud avalikuks kuulutamistöö läbi, mis minu kätte on usaldatud Jumala, meie Päästja käsul,
ἐφανέρωσεν δὲ καιροῖς ἰδίοις τὸν λόγον αὐτοῦ ἐν κηρύγματι ὃ ἐπιστεύθην ἐγὼ κατ’ ἐπιταγὴν τοῦ σωτῆρος ἡμῶν θεοῦ,
4 Tiitusele, minu tõelisele pojale ühises usus: Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Päästjalt!
Τίτῳ γνησίῳ τέκνῳ κατὰ κοινὴν πίστιν· χάρις καὶ εἰρήνη ἀπὸ θεοῦ πατρὸς καὶ Χριστοῦ Ἰησοῦ τοῦ σωτῆρος ἡμῶν.
5 Ma jätsin su Kreetale sellepärast, et sa korraldaksid ära kõik, mis jäi pooleli, ja määraksid ametisse kogudusevanemad igas linnas, nii nagu ma sind palusin.
Τούτου χάριν ἀπέλιπόν σε ἐν Κρήτῃ, ἵνα τὰ λείποντα ἐπιδιορθώσῃ καὶ καταστήσῃς κατὰ πόλιν πρεσβυτέρους, ὡς ἐγώ σοι διεταξάμην,
6 Kogudusevanem peab olema laitmatu, ühenaisemees, kellel on usklikud lapsed, keda ei saa süüdistada halbades elukommetes ega sõnakuulmatuses.
εἴ τίς ἐστιν ἀνέγκλητος, μιᾶς γυναικὸς ἀνήρ, τέκνα ἔχων πιστά, μὴ ἐν κατηγορίᾳ ἀσωτίας ἢ ἀνυπότακτα.
7 Sest ülevaataja peab Jumala töö eest vastutajana olema laitmatu: mitte isekas, äkiline, joodik, vägivaldne ega kasuahne,
δεῖ γὰρ τὸν ἐπίσκοπον ἀνέγκλητον εἶναι ὡς θεοῦ οἰκονόμον, μὴ αὐθάδη, μὴ ὀργίλον, μὴ πάροινον, μὴ πλήκτην, μὴ αἰσχροκερδῆ,
8 vaid külalislahke, head armastav, rahumeelne, õiglane, pühitsetud ja ennast valitsev.
ἀλλὰ φιλόξενον, φιλάγαθον, σώφρονα, δίκαιον, ὅσιον, ἐγκρατῆ,
9 Ta peab kinni usaldusväärsest sõnumist, nagu seda on õpetatud, et ta suudaks julgustada teisi õige õpetuse varal ja veenda vastuväitjaid nende eksituses.
ἀντεχόμενον τοῦ κατὰ τὴν διδαχὴν πιστοῦ λόγου, ἵνα δυνατὸς ᾖ καὶ παρακαλεῖν ἐν τῇ διδασκαλίᾳ τῇ ὑγιαινούσῃ καὶ τοὺς ἀντιλέγοντας ἐλέγχειν.
10 Sest on palju vastuhakkajaid, lobisejaid ja petiseid, eriti ümberlõigatute seas.
Εἰσὶν γὰρ πολλοὶ ἀνυπότακτοι, ματαιολόγοι καὶ φρεναπάται, μάλιστα οἱ ἐκ τῆς περιτομῆς,
11 Nende suu tuleb kinni panna, sest nad ajavad segadusse terveid perekondi, õpetades asju, mida ei peaks õpetama – ja seda ebaausa kasu saamiseks.
οὓς δεῖ ἐπιστομίζειν, οἵτινες ὅλους οἴκους ἀνατρέπουσιν διδάσκοντες ἃ μὴ δεῖ αἰσχροῦ κέρδους χάριν.
12 Üks Kreeta enda prohvetitest on seda öelnud: „Kreetalased on alati valelikud, kurjad kiskjad, laisad söödikud.“
εἶπέν τις ἐξ αὐτῶν, ἴδιος αὐτῶν προφήτης, Κρῆτες ἀεὶ ψεῦσται, κακὰ θηρία, γαστέρες ἀργαί.
13 See tunnistus on tõsi. Noomi neid karmilt, et nende usk oleks terve
ἡ μαρτυρία αὕτη ἐστὶν ἀληθής. δι’ ἣν αἰτίαν ἔλεγχε αὐτοὺς ἀποτόμως, ἵνα ὑγιαίνωσιν ἐν τῇ πίστει,
14 ja nad ei pööraks enam tähelepanu juudi müütidele ega tõest ära pöördunud inimeste käskudele.
μὴ προσέχοντες Ἰουδαϊκοῖς μύθοις καὶ ἐντολαῖς ἀνθρώπων ἀποστρεφομένων τὴν ἀλήθειαν.
15 Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, sest nii nende mõistus kui südametunnistus on määrdunud.
πάντα καθαρὰ τοῖς καθαροῖς· τοῖς δὲ μεμιαμμένοις καὶ ἀπίστοις οὐδὲν καθαρόν, ἀλλὰ μεμίανται αὐτῶν καὶ ὁ νοῦς καὶ ἡ συνείδησις.
16 Nad väidavad, et tunnevad Jumalat, aga tegudega salgavad tema. Nii on nad põlastusväärsed ja sõnakuulmatud ega ole ühekski heaks teoks kõlblikud.
θεὸν ὁμολογοῦσιν εἰδέναι, τοῖς δὲ ἔργοις ἀρνοῦνται, βδελυκτοὶ ὄντες καὶ ἀπειθεῖς καὶ πρὸς πᾶν ἔργον ἀγαθὸν ἀδόκιμοι.
