Roomlastele 8
1 Nõnda siis ei ole nüüd mingit hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses.
Dadꞌi Lamatualain nda huku-doki atahori mana nenefutu-paꞌa no Yesus Kristus sa!
2 Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest.
Huu hambu dꞌala ndoo-tetuꞌ rua: kaesan, mete ma hita nenefutu-paꞌaꞌ to Yesus Kristus, Lamatuaꞌ Dula-dalen fee nggita koasa fo tasodꞌa no ndoo-tetuꞌ. Karuan, hambu deꞌulakaꞌ sia rala tara mana kokoe nggita fo tao salaꞌ. De mete ma hita tao salaꞌ, Lamatualain melumudꞌu nggita, ma hiruꞌ nasadꞌea nggita. Naa, Mete ma hita hambu Lamatuaꞌ Dula-dalen, Ana mboꞌi nggita mia salaꞌ koasan.
3 Mis Moosese Seadusele oli võimatu – sest tal polnud jõudu inimloomuse vastu – seda tegi Jumal. Ta läkitas oma Poja patuse liha sarnasuses patuohvrina ja karistas pattu surmaga tema inimkehas.
Mae hita tao tungga Musa Hohoro-lalanen o, naa nda fee masodꞌaꞌ neu nggita mia salaꞌ koasan sa, huu hita atahori biasaꞌ a mana tao salaꞌ nakandooꞌ a. Te Lamatuaꞌ mana soi dalaꞌ. Huu Ana haitua Anan fo dꞌadi atahori biasa onaꞌ nggita. Mae hita atahori tao salaꞌ mata-mataꞌ, te Yesus nda tao nita salaꞌ saa sa boe. Lenaꞌ fai, Ana dadꞌi tutunu-hohotuꞌ fo fee ambon neu basa atahori ra sala nara. No taꞌo naa Ana tao nalutu salaꞌ koasan fo maꞌahulun mana nauli hita.
4 Ta tegi seda selleks, et Seaduse õigusenõuded oleksid täidetud meis, kes me ei ela mitte oma rikutud loomuses, vaid kooskõlas Vaimuga.
Lamatualain haitua Kristus fo Ana mate, naa fo hita bisa tao tungga basa dꞌala ndoo-tetuꞌ, tungga Lamatuaꞌ Hohoro-lalanen nara. Ma, ia naa, hita tao dꞌala-dꞌala ndoo-tetuꞌ, tungga Lamatuaꞌ Dula-dalen hihii-nanaun, ma nda tao tungga hita hihii-nanaun sa ena.
5 Sest need, kes elavad iseka loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, aga kes elavad Vaimu järgi, need mõtlevad sellele, mida Vaim tahab.
Atahori mana rasodꞌa tungga hihii-nanaun nara, rasodꞌa taꞌo naa huu ara duꞌa akaꞌ a dꞌala-dꞌala deꞌulakaꞌ rakandooꞌ a. Te atahori mana rasodꞌa tungga Lamatuaꞌ Dula-dalen hihii-nanaun, ara duꞌa akaꞌ a dala-dalaꞌ mana tao Lamatuaꞌ Dula-dalen namahoꞌo.
6 Lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu.
Atahori mana hela dꞌala-dꞌala deꞌulakaꞌ nalalao dudꞌuꞌan, ana onaꞌ atahori nda mana rena nahine neu Lamatuaꞌ Dula-dalen sa, naa de ralan naꞌadꞌodꞌooꞌ mia Lamatuaꞌ ena. Te atahori mana hela Lamatuaꞌ Dula-dalen nalalao dudꞌuꞌan, eni masodꞌan matetuꞌ, ma ralan nee-nee lino-lino.
7 Sest lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu; see ei allu Jumala Seadusele ega suudagi seda teha.
Hita atahori hihii-nanaun balabꞌan seli no Lamatuaꞌ hihii-nanaun. Ma, hita o nda beꞌutee fo rena neu Lamatuaꞌ sa, huu hita o nda bisa sa.
8 Kes on oma liha meelevallas, ei saa meeldida Jumalale.
Huu atahori mana fee hihii-nanaun nalalao se, nau do nda nau sa o, nda bisa tao Lamatuaꞌ ralan namahoꞌo sa.
9 Kuid teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Aga kellel ei ole Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma.
Te huu, hei ia, atahori mana nda afiꞌ rasodꞌa deꞌulaka tungga hihii-nanau mara sa. De mete ma Lamatuaꞌ Dula-dalen nasodꞌa sia rala mara, hei tao dala-dalaꞌ mana tao namahoꞌo ralan. (Te mete ma hambu atahori fo Kristus Dula-dalen nda nasodꞌa sia ralan sa, eni o nda dadꞌi Lamatuaꞌ enan sa.)
10 Aga kui Kristus on teie sees, siis on küll ihu patu tõttu surnud, aga Vaim on õigeksmõistmise tõttu elus.
Dei fo ao mara mate, huu maꞌahulun hei tao salaꞌ. Te, huu ia naa Kristus nasodꞌa sia rala mara, hei ao samana mara dei fo rasodꞌa rakandoo, huu Lamatuaꞌ cap basa hei, atahori rala ndoos, ma hei maloleꞌ baliꞌ mo E ena.
11 Ja kui teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnust üles äratas, siis tema, kes Kristuse surnust üles äratas, teeb teiegi surelikud kehad elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.
Huu Lamatualain mana tao nasodꞌa baliꞌ Yesus mia mamaten nendiꞌ Dula-dale meumaren. Dadꞌi mae hita mate, te mete ma Lamatuaꞌ Dula-dalen nasodꞌa sia rala tara, dei fo Ana tao nasodꞌa baliꞌ nggita. Eni sosoan nae, Ana tao nasodꞌa baliꞌ nggita, onaꞌ Ana tao nasodꞌa baliꞌ Kristus boe.
12 Nõnda siis, vennad ja õed, me ei ole võlgu oma rikutud loomusele, et peaksime selle järgi elama –
Dadꞌi taꞌo ia, toronoo nggara e! Hita taꞌena hutaꞌ. Naa nda hutaꞌ fo tasodꞌa tungga hita atahori hihii-nanaun sa, te hutaꞌ fo tasodꞌa tungga Lamatualain hihii-nanaun.
13 sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete. Aga kui te Vaimu abil ihu teod surmate, siis te elate.
Te mete ma tasodꞌa tunggaꞌ a deꞌulakaꞌ mana sia rala tara, neꞌo Lamatuaꞌ nae hiruꞌ nasadꞌea nggita, ma hukun nisa nggita! Te, mete ma hita hela Lamatuaꞌ Dula-dalen tao nalutu salaꞌ koasan mana sia rala tara, dei fo hita feꞌe bisa tasodꞌa ndoo-tetuꞌ losa doo nduꞌu doon.
14 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
Atahori mana rena-renaꞌ neu Lamatuaꞌ Dula-dalen fo Ana nalalao se, na, sira, Lamatuaꞌ ana nara.
15 Te ei ole ju saanud orjastavat vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!“
Mete ma hita hela Lamatuaꞌ Dula-dalen nalalao nggita, Ana nda tao nggita dadꞌi onaꞌ ate mana nasodꞌa no nemetaus sa. Feꞌesaꞌan, hita onaꞌ naa. Te, huu hita simbo Lamatuaꞌ Dula-dalen ena fo nalalao nggita, tahine tae ata dadꞌi Lamatuaꞌ ana nara ena. Naa de Ana nau rena, mete ma hita toꞌe tae, “Ama Lamatualain, e!”
16 Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
Hita ralan mana nafadꞌe nae, hita dadꞌi Lamatuaꞌ ana nara. Ma Lamatuaꞌ Dula-dalen o nafadꞌe naꞌo naa boe.
17 Aga kui me oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.
Mete ma hita dadꞌi Lamatuaꞌ ana nara, naa sosoan nae, dei fo hita simbo tala Eni pusakan, huu Ana dadꞌi hita Aman. Dadꞌi mete ma Amaꞌ fee pusakan neu Anan Kristus, hita o simbo pusaka naa to E boe. Te hambu dalaꞌ esa fai: hita musi hambu doidꞌosoꞌ, onaꞌ Kristus hambu doidꞌosoꞌ, dei fo Lamatuaꞌ bisa soꞌu nananaru nggita, onaꞌ Ana soꞌu nananaru Kristus.
18 Ma leian, et käesoleva aja kannatused ei ole kõneväärt võrreldes kirkusega, mis meis peab avalikuks saama.
Te tungga au, doidꞌosoꞌ fo hita hambu leleꞌ ia, nda naꞌena sosoa-ndandaaꞌ sa, mete ma taꞌasasamaꞌ no dꞌala-dꞌala manaseliꞌ fo Lamatuaꞌ dei fo natudꞌu neu nggita.
19 Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste avalikukssaamist.
Tao-tao te, basa saa fo Lamatualain naꞌadꞌadꞌadꞌiꞌ nala sia lalai no raefafoꞌ ia, rahani ma hii-nau rae rita Ana natudꞌu ana ndoo-tetu nara, seka. Huu, Ana nau natudꞌu neu se no rala nemehoꞌot.
20 On ju kogu loodu allutatud kaduvusele – mitte omal valikul, vaid allutaja tahtel, lootuses,
Huu Lamatuaꞌ naꞌadꞌadꞌadꞌiꞌ lalai ma raefafoꞌ no basa isi-oen, fo tao tungga Eni masud na. Te nda dadꞌi-dadꞌi sa, nda huu ara nda nau sa, te huu tungga Lamatuaꞌ hihii-nanaun, huu Ana hukun se ma hela se rambalutu. Mae onaꞌ naa o, feꞌe hambu nemehenat.
21 et ka loodu ise vabastatakse kord lagunemise orjusest ning tuuakse Jumala laste kirkuse vabadusse.
Te ia naa, basa saa fo Lamatuaꞌ naꞌadꞌadꞌadꞌiꞌ naa ra, rambalutu ena, ma nda hambu dalaꞌ sa ena. Te dei fo, Lamatuaꞌ nau mboꞌi hendi se mia huku-dokiꞌ, fo nda rambalutu sa ena, te ara bisa dadꞌi manaseliꞌ tungga Eni masud na. Ana o nau soꞌu nananaru ana nara, fo ara o nenemboꞌit mia mana mambalutuꞌ ra. Ma leleꞌ naa o basaꞌ e dadꞌi feuꞌ.
22 Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini.
Hita bubꞌuluꞌ tae, hambu sususaꞌ no doidꞌosoꞌ naeꞌ sia raefafoꞌ ia. Mia lele uluꞌ a losa leleꞌ ia, basa saa fo Lamatuaꞌ naꞌadꞌadꞌadꞌiꞌ naa, nggasi huu ramedꞌa nambetas, leleꞌ nea-nea fo Lamatuaꞌ tao basaꞌ e dadꞌi feuꞌ. Naa onaꞌ inaꞌ mana nggasi namedꞌa nambetas leleꞌ nae bꞌonggi.
23 Aga veel enam, ka meie, kes me oleme saanud esimese annina Püha Vaimu, meiegi ägame endamisi, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.
Nda akaꞌ raefafoꞌ ia nea-nea sa, te hita o tahani onaꞌ naa boe. Mae Lamatuaꞌ fee Dula-dalen naꞌahuluꞌ neu nggita, hita o nggasi sia rala tara boe. Huu hita tahehere fo tahani Lamatualain soꞌu nggita dadꞌi Ana ndoo-tetu nara ma hita o tahani fo Ana mboꞌi hendi ao tara mia basa mana mambalutuꞌ ra.
24 Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus. Sest kes loodab veel seda, mis juba on näha?
Leleꞌ Lamatuaꞌ fee masoi-masodꞌaꞌ neu nggita, Ana o nafadꞌe, soꞌal dei fo Eni nae tao taꞌo bee. Te ia naa, hita feꞌe tahani, huu nda feꞌe dadꞌi sa. Mete ma hita tita dalaꞌ sa dadꞌi ena, hita nda parlu tahani fai fo tae tita dalaꞌ naa sa. Te atahori nda rahani fo rae rita dalaꞌ esa mana dadꞌi ena, to?
25 Aga kui me loodame seda, mida ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.
Huu mete ma tahani tae tita dalaꞌ sa fo nda feꞌe mana dadꞌiꞌ sa, ata feꞌe bisa taꞌatataaꞌ ma taꞌamamateꞌ.
26 Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtruses: me ju ei tea, mille eest me peame palvetama, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatu ägamisega.
Onaꞌ naa boe, leleꞌ hita tahani, Lamatuaꞌ Dula-dalen tulu-fali nggita, huu hita nda maꞌadꞌereꞌ sa, ma nda hule-oꞌe tala no matetuꞌ sa. Te Lamatuaꞌ Dula-dalen hule-oꞌe nggati hita, mae hita nda tahine tae hule-oꞌe tendiꞌ dedꞌeat saa sa boe fo toꞌe saa fo hita hii tebꞌe-tebꞌe a.
27 Ja tema, kes uurib meie südameid, mõistab Vaimu mõtteid, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest.
Lamatualain nahine basa saa fo hita tae olaꞌ sia rala tara. Ana o nahine Dula-dalen dudꞌuꞌan boe. Naa de Ana nahine basa dꞌala fo Dula-dalen nae olaꞌ tulu-fali nggita. Huu Lamatuaꞌ Dula-dalen dudꞌuꞌan, onaꞌ Lamatuaꞌ dudꞌuꞌan boe. Ma Dula-dalen, hule-oꞌe neu Lamatuaꞌ, noꞌe Lamatuaꞌ tulun atahori mamahereꞌ ra. Te Dula-daleꞌ naa hule-oꞌe tungga Lamatuaꞌ hihii-nanaun.
28 Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.
Ia naa tahine taꞌo ia ena: Lamatualain tao basaꞌ e dadꞌi maloleꞌ fee neu atahori mana sue E. Mia lele uluꞌ a, Lamatuaꞌ ator memaꞌ soꞌal Ana nau tao taꞌo bee fee neu se. Ma Ana noꞌe se ena nae, “Ima, leo! Ima dadꞌi Au atahori ngga!”
29 Sest neid, keda Jumal on eelnevalt valinud, on ta ka eelnevalt määranud saama tema Poja sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas.
Huu dalahulun, Ana nahine memaꞌ se ena, ma tengga nala se fo tao se dadꞌi mataꞌ sa onaꞌ Kristus, Eni Anan. Huu Kristus ia uluꞌ, ma laen ra dadꞌi odꞌi nara.
30 Ja keda ta on eelnevalt määranud, neid on ta ka kutsunud; ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks teinud; ja keda ta on õigeks teinud, neid on ta ka kirgastanud.
Atahori fo Lamatuaꞌ nahine eniꞌ a lele uluꞌ a, Ana o noꞌe nala se dadꞌi Eni atahorin. Ma atahori naa ra o, fo maꞌahulun atahori mana masala-singgoꞌ ra, Ana tao se dadꞌi atahori rala ndoos fo ara malolole baliꞌ ro E. Ma Ana o soꞌu nananaru se boe.
31 Mis me siis ütleme, arvestades kõike seda? Kui Jumal on meie poolt, kes suudab olla meie vastu?
Dadꞌi hita feꞌe tae saa fai soꞌal dalaꞌ naa ra? Lamatualain nanea nahereꞌ nggita. No taꞌo naa, se bisa labꞌan nggita fai? Nda hambu saa, to?
32 Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?
Lamatuaꞌ nda naꞌanggee nala Anan sa. Te Ana fee Anan fo mate dadꞌi tutunu-hohotuꞌ, fo tulu-fali basa nggita. Huu Lamatuaꞌ nda naꞌanggee nala Anan mbei sa boe, ata bisa tahine tae, dei fo Ana parsen nggita basa dꞌala-dꞌala maloleꞌ ra. Tebꞌe, to?
33 Kes võiks süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb!
Mbei ma hei duꞌa mae, feꞌe hambu atahori bisa fua salaꞌ neu atahori fo Lamatuaꞌ tengga nalaꞌ ra, do? Te nda hambu sa, to? Huu Lamatuaꞌ mesaꞌ ne mana cap nggita nae, atahori rala ndoos nda masala-kiluꞌ sa ena, fo ata maloleꞌ to E.
34 Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri, kuid veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest!
Mbei ma hei duꞌa mae, feꞌe hambu atahori bisa olaꞌ nae Lamatuaꞌ musi hukun atahori, fo Ana tengga nalaꞌ ra. Te nda bisa sa! Huu Yesus mate ena. Lelenan fai, Lamatuaꞌ tao nasodꞌa baliꞌ E mia mamaten ena. Basa ma, Lamatuaꞌ soꞌu E fo endoꞌ sia mamana nenefee hadꞌa-hormat sia Eni bobꞌoa onan. Sia naa Ana hule-oꞌe nakandooꞌ a fee nggita.
35 Kes võiks lahutada meid Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või hukkamine?
Mbei ma hei duꞌa mae, hambu atahori do hambu dalaꞌ, mana bisa naꞌasusuuꞌ Kristus fo Ana nda sue nggita sa ena, do? Nda bisa sa! Itaꞌ mae hita hambu dedꞌeat, sususa-sosonaꞌ, doidꞌosoꞌ, ndoe-laꞌas, bꞌua-loꞌas nese, hambu sosoeꞌ, ma atahori rae tati-mbau risa nggita o, Kristus sue-lai nakandoo nggita. Nda hambu saa o bisa ena-ai E, fo Ana naloeꞌ sue nggita!
36 Nagu on kirjutatud: „Sinu pärast seisame me surmasuus päev otsa, me oleme kui lambad, kes on määratud tapmisele.“
Sia Lamatuaꞌ susura Meumaren nenesuraꞌ oi, “Atahori sangga-sanggaꞌ dalaꞌ rae risa nggita, huu hita dadꞌi Lamatuaꞌ atahorin. Ara tao nggita, onaꞌ a bibꞌi lombo fo ara rae halaꞌ a.”
37 Kuid selles kõiges me võidame ülivõimsalt tema läbi, kes meid on armastanud.
Dadꞌi mae hita hambu sususaꞌ taꞌo bee o, hita tasenggiꞌ ena, huu Kristus sue nala nggita seli!
38 Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega valitsused, ei miski praegu ega tulevikus, ei väed,
Au uhine tebꞌe-tebꞌeꞌ taꞌo ia: Nda hambu dalaꞌ esa fo bisa tao Lamatuaꞌ naloeꞌ sue nggita sa. Mae hita tasodꞌa do, hita mate do, hambu ate mia sorga do, mana toꞌu parendaꞌ do, hambu koasa do, saa-saa mana sia leleꞌ ia do, saa-saa mana nemaꞌ do,
39 ei kõrgus ega sügavus ega miski muu loodu ei suuda lahutada meid Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
koasa sia lalai do, sia raefafoꞌ do, ma sudꞌiꞌ a saa laen ra fo Lamatuaꞌ tao nalaꞌ ra, nda hambu esa bisa tao sea-saranggaa nggita to Lamatualain, ma bisa tao E nda sue nggita sa ena! Huu hita nenefutu-paꞌaꞌ to hita Lamatuan Yesus Kristus, fo Lamatuaꞌ haitua nemaꞌ a.
