Ilmutus 4

1 Pärast seda ma nägin taevas avatud ust! Ja pasunaheli taoline hääl, mida ma olin esmalt kuulnud minuga rääkivat, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast kõike seda!“

Unu mara uti mumu tigino ma gunkuno, in iri ana tukun afang asesere. Nigmirang nu tuba sa ma kunna kasi nigaita ni gusa nyani in bezi we timumu sata cukuno gbas ini ti cukuno anime inka amara imum igino me.

2 Sedamaid olin ma vaimus: ennäe, taevas seisis troon ja troonil istus keegi,

A ana me inra anyimo abibe ba Asere, in be ma iri ukpanku sa ainko asesere, nan uye ma cikin asesere me.

3 kelle välimus meenutas jaspise- ja karneoolikivi, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis helkis nagu smaragd.

Desa ma ciki asesere me ma zi kasi yasfa nan yakutu. U ganji mari ureh wa kete ukpanku me uzina uganji mari me kasi uppturu.

4 Trooni ümber oli veel kakskümmend neli trooni ning neil troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad seljas ja peas kuldpärjad.

Ukete ukpanku me ma kpanku mana akura are in manazi marani, ana ticukuno azesere ama kpanku ananu wani akura are ina na wa nazi, wa sonsi tirunga tirum, nan na ere azumo awalwal ace aweme.

5 Troonist tuli välgusähvatusi, mürinat ja kõuekõminat, ja seitse tõrvikut põles trooni ees, need on Jumala seitse vaimu,

Asesere ukpanku upalti uni ususo ni, umelke nan u tusa asesere. Mapitila manu sunare mazina nare aje ukpanku me, mapila ma mane mani ibe ya Asere inu sunare.

6 ja trooni ees oli midagi, mis oli kui kristallselge klaasmeri. Keskel, trooni ümber oli neli olevust, eest ja tagant üleni silmi täis.

Ina je ukpanku ni win ni magani ni rani, nizin in masaa kan. Ati ukpanku me ni tikira tu kpanku me timumu tivai tini tinazi tirani tinyinci ina je aje me nan na dumo me.

7 Esimene olevus oli lõvi sarnane, teine olevus härja sarnane, kolmandal oli otsekui inimese nägu ja neljas sarnanes lendava kotkaga.

Imumu ivai ituba me izi kasi udaru, imumu ivai ikure me kasi vana ubi naa, imumu ivai iku taru muhenu kasi unubu, imumu ivai unazi izi kasi bi peu bi hirsa azesere.

8 Ja neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, väljast ja seestpoolt silmi täis. Nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast:

Vat timumu ti vai tigino me tizin ma gaure manu tatasi, tigmyinci ina je asesere nan na dizii ama gaure me. Niye nan nuwui dawa ceki ugusa, unu bari vat, me mani dati me mani ana me me mani unu eze.

9 Ja iga kord, kui need olevused andsid austust, kiitust ja tänu sellele, kes istub troonil ja elab igavesest ajast igavesti, (aiōn g165)

Uganiya sa vat ti mumu tivai tigino me tizunu nyinza ugongo nan ni nonzo nan na apuru arom ahira ame sa ma ciki, asesere ukpanku me, ma sā mazì uhana umara unee. (aiōn g165)

10 langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti ja heitsid oma pärjad trooni ette, hüüdes: (aiōn g165)

Ananu agino me akure are ina na wanazi wa rizi in mu henu mu me adizii aje ame sa ma ciki azesere ukpanku me, wa wuzi ni nonzo ni desa mazi uhana umara unee, wazini vingizi a ere aweme aje ukpanku me, wa gusi. (aiōn g165)

11 „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma vastu austust, kiitust ja väge, sest sina oled loonud kõik, see kõik on tekkinud ja loodud sinu tahtel!“

Wa bari ugomo Asere uru nan Asere aru, kaba ninozo nan nu bari. Barki hamani wa baran vat timumu, nan nu ira uwe uni, ta cukuno akuri abara tini.