Ilmutus 19
1 Pärast seda kuulsin häält, mis kõlas taevas kui suure rahvahulga karjumine: „Halleluuja! Pääste ja austus ja vägi on meie Jumalal,
tataH paraM svargasthAnAM mahAjanatAyA mahAzabdO 'yaM mayA zrUtaH, brUta parEzvaraM dhanyam asmadIyO ya IzvaraH| tasyAbhavat paritrANAM prabhAvazca parAkramaH|
2 sest õiged ja õiglased on tema kohtuotsused! Ta on mõistnud kohut suure hoora üle, kes laostas maailma oma abielurikkumisega, ning ta on oma sulaste vere eest talle kätte maksnud!“
vicArAjnjAzca tasyaiva satyA nyAyyA bhavanti ca| yA svavEzyAkriyAbhizca vyakarOt kRtsnamEdinIM| tAM sa daNPitavAn vEzyAM tasyAzca karatastathA| zONitasya svadAsAnAM saMzOdhaM sa gRhItavAn||
3 Nad hüüdsid teist korda: „Halleluuja! Tema suits tõuseb üles igavesest ajast igavesti!“ (aiōn g165)
punarapi tairidamuktaM yathA, brUta parEzvaraM dhanyaM yannityaM nityamEva ca| tasyA dAhasya dhUmO 'sau dizamUrddhvamudESyati|| (aiōn g165)
4 Need kakskümmend neli vanemat ja neli olevust langesid maha ja kummardasid Jumalat, kes istus troonil, ja nutsid: „Aamen! Halleluuja!“
tataH paraM caturvviMzatiprAcInAzcatvAraH prANinazca praNipatya siMhAsanOpaviSTam IzvaraM praNamyAvadan, tathAstu paramEzazca sarvvairEva prazasyatAM||
5 Ja trooni juurest kostis hääl, mis ütles: „Kiitke meie Jumalat kõik tema sulased, kes teda kardate, nii suured kui väikesed!“
anantaraM siMhAsanamadhyAd ESa ravO nirgatO, yathA, hE Izvarasya dAsEyAstadbhaktAH sakalA narAH| yUyaM kSudrA mahAntazca prazaMsata va IzvaraM||
6 Siis kuulsin ma häält, mis kõlas nagu suure rahvahulga kõma, nagu tormavate vete kohin ja nagu võimas pikse müristamine, hüüdmas: „Halleluuja! Sest Issand Jumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema!
tataH paraM mahAjanatAyAH zabda iva bahutOyAnAnjca zabda iva gRrutarastanitAnAnjca zabda iva zabdO 'yaM mayA zrutaH, brUta parEzvaraM dhanyaM rAjatvaM prAptavAn yataH| sa paramEzvarO 'smAkaM yaH sarvvazaktimAn prabhuH|
7 Rõõmustagem ja juubeldagem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on käes ning tema pruut on ennast seadnud valmis!
kIrttayAmaH stavaM tasya hRSTAzcOllAsitA vayaM| yanmESazAvakasyaiva vivAhasamayO 'bhavat| vAgdattA cAbhavat tasmai yA kanyA sA susajjitA|
8 Talle on antud riietumiseks säravvalge puhtast peenlinasest riie.“(Peenlinane on Jumala püha rahva õiged teod.)
paridhAnAya tasyai ca dattaH zubhraH sucElakaH||
9 Ingel ütles mulle: „Kirjuta: „Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmapeole.““Ja ta lisas: „Need on Jumala tõelised sõnad.“
sa sucElakaH pavitralOkAnAM puNyAni| tataH sa mAm uktavAn tvamidaM likha mESazAvakasya vivAhabhOjyAya yE nimantritAstE dhanyA iti| punarapi mAm avadat, imAnIzvarasya satyAni vAkyAni|
10 Ma langesin maha tema jalge ette teda kummardama, aga ta ütles: „Ära seda tee! Mina olen kaassulane sinule ja su vendadele ja õdedele, kellel on Jeesuse tunnistus. Kummarda Jumalat! Sest prohvetliku kuulutuse vaim on see, kes tunnistab Jeesusest.“
anantaraM ahaM tasya caraNayOrantikE nipatya taM praNantumudyataH|tataH sa mAm uktavAn sAvadhAnastiSTha maivaM kuru yIzOH sAkSyaviziSTaistava bhrAtRbhistvayA ca sahadAsO 'haM| IzvaramEva praNama yasmAd yIzOH sAkSyaM bhaviSyadvAkyasya sAraM|
11 Siis ma nägin taevast avatuna ja ennäe, minu ees oli valge hobune ja selle seljas ratsanik, kelle nimi on Ustav ja Tõeline ning tema mõistab kohut ja sõdib õiguses.
anantaraM mayA muktaH svargO dRSTaH, EkaH zvEtavarNO 'zvO 'pi dRSTastadArUPhO janO vizvAsyaH satyamayazcEti nAmnA khyAtaH sa yAthArthyEna vicAraM yuddhanjca karOti|
12 Tema silmad olid nagu tuleleek ja tema pea oli ehitud paljude diadeemidega, millele oli kirjutatud nimi, mida ei tea keegi muu kui tema ise.
tasya nEtrE 'gnizikhAtulyE zirasi ca bahukirITAni vidyantE tatra tasya nAma likhitamasti tamEva vinA nAparaH kO 'pi tannAma jAnAti|
13 Tema seljas oli verre kastetud rüü. Tema nimi oli Jumala Sõna.
sa rudhiramagnEna paricchadEnAcchAdita IzvaravAda iti nAmnAbhidhIyatE ca|
14 Taevased väehulgad järgnesid Talle valgetel hobustel puhtast valgest peenlinasest rõivais.
aparaM svargasthasainyAni zvEtAzvArUPhAni parihitanirmmalazvEtasUkSmavastrANi ca bhUtvA tamanugacchanti|
15 Tema suust välkus vahe kaheterane mõõk, et sellega lüüa rahvaid. Ta valitses neid raudkepiga ning tallas Kõigeväelise Jumala viha surutõrt.
tasya vaktrAd EkastIkSaNaH khaggO nirgacchati tEna khaggEna sarvvajAtIyAstEnAghAtitavyAH sa ca lauhadaNPEna tAn cArayiSyati sarvvazaktimata Izvarasya pracaNPakOparasOtpAdakadrAkSAkuNPE yadyat tiSThati tat sarvvaM sa Eva padAbhyAM pinaSTi|
16 Ja tema rüü ja ta puusa peale oli kirjutatud nimi: Kuningate Kuningas ja isandate Issand.
aparaM tasya paricchada urasi ca rAjnjAM rAjA prabhUnAM prabhuzcEti nAma nikhitamasti|
17 Siis ma nägin üht inglit seismas päikeses ja see hüüdis valju häälega kõigile keset taevalaotust lendavaile lindudele: „Tulge, lennake kokku Jumala suurele õhtusöögile
anantaraM sUryyE tiSThan EkO dUtO mayA dRSTaH, AkAzamadhya uPPIyamAnAn sarvvAn pakSiNaH prati sa uccaiHsvarENEdaM ghOSayati, atrAgacchata|
18 sööma kuningate, väejuhtide ja vägilaste liha, hobuste ja ratsanike liha, kõigi orjade ja vabade liha, suurte ja väikeste liha!“
Izvarasya mahAbhOjyE milata, rAjnjAM kravyANi sEnApatInAM kravyANi vIrANAM kravyANyazvAnAM tadArUPhAnAnjca kravyANi dAsamuktAnAM kSudramahatAM sarvvESAmEva kravyANi ca yuSmAbhi rbhakSitavyAni|
19 Ja ma nägin, kuidas metsaline ja maailma kuningad ja nende sõjaväed kogunesid sõda pidama ratsanikuga, kes istus valge hobuse seljas, ja tema sõjaväega.
tataH paraM tEnAzvArUPhajanEna tadIyasainyaizca sArddhaM yuddhaM karttuM sa pazuH pRthivyA rAjAnastESAM sainyAni ca samAgacchantIti mayA dRSTaM|
21 Teised tapeti mõõgaga, mis välkus ratsaniku suust, kes istus hobuse seljas, ja kõik linnud said söönuks nende lihast.
avaziSTAzca tasyAzvArUPhasya vaktranirgatakhaggEna hatAH, tESAM kravyaizca pakSiNaH sarvvE tRptiM gatAH|
