Ilmutus 15
1 Siis ma nägin taevas veel üht suurt ja imelist tunnustähte: seitse inglit ja nende käes seitse viimset nuhtlust – sellega viidi lõpule Jumala raev.
tataH param ahaM svargE 'param Ekam adbhutaM mahAcihnaM dRSTavAn arthatO yai rdaNPairIzvarasya kOpaH samAptiM gamiSyati tAn daNPAn dhArayantaH sapta dUtA mayA dRSTAH|
2 Ja ma nägin otsekui tulega segatud klaasmerd. Selle klaasmere ääres seisid Jumala kanneldega need, kes olid võitnud metsalise, tema kuju ja ta nime arvu.
vahnimizritasya kAcamayasya jalAzayasyAkRtirapi dRSTA yE ca pazOstatpratimAyAstannAmnO 'gkasya ca prabhUtavantastE tasya kAcamayajalAzayasya tIrE tiSThanta IzvarIyavINA dhArayanti,
3 Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: „Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, rahvaste kuningas!“
IzvaradAsasya mUsasO gItaM mESazAvakasya ca gItaM gAyantO vadanti, yathA, sarvvazaktiviziSTastvaM hE prabhO paramEzvara|tvadIyasarvvakarmmANi mahAnti cAdbhutAni ca| sarvvapuNyavatAM rAjan mArgA nyAyyA RtAzca tE|
4 „Kes ei peaks kartma sind ning ülistama sinu nime, Issand? Sina üksi oled püha, kõik rahvad tulevad ning kummardavad sinu ees, sest sinu õiged kohtuotsused on saanud avalikuks.“
hE prabhO nAmadhEyAttE kO na bhItiM gamiSyati| kO vA tvadIyanAmnazca prazaMsAM na kariSyati| kEvalastvaM pavitrO 'si sarvvajAtIyamAnavAH| tvAmEvAbhipraNaMsyanti samAgatya tvadantikaM| yasmAttava vicArAjnjAH prAdurbhAvaM gatAH kila||
5 Pärast seda vaatasin ja nägin taevas templit – see tähendab lepinguseaduse telki – ja see avati.
tadanantaraM mayi nirIkSamANE sati svargE sAkSyAvAsasya mandirasya dvAraM muktaM|
6 Templist väljusid seitse inglit seitsme nuhtlusega. Nende riided olid säravpuhtast linasest kangast ja rinna ümber olid kuldvööd.
yE ca sapta dUtAH sapta daNPAn dhArayanti tE tasmAt mandirAt niragacchan| tESAM paricchadA nirmmalazRbhravarNavastranirmmitA vakSAMsi ca suvarNazRgkhalai rvESTitAnyAsan|
7 Ja üks neljast olevusest andis seitsmele inglile seitse kuldkaussi, täis selle Jumala raevu, kes elab igavesest ajast igavesti. (aiōn g165)
aparaM caturNAM prANinAm EkastEbhyaH saptadUtEbhyaH saptasuvarNakaMsAn adadAt| (aiōn g165)
8 Ja tempel sai täis suitsu Jumala auhiilgusest ja tema väest ning ükski ei saanud minna templisse enne, kui seitsme ingli seitse nuhtlust olid lõpetatud.
anantaram Izvarasya tEjaHprabhAvakAraNAt mandiraM dhUmEna paripUrNaM tasmAt taiH saptadUtaiH saptadaNPAnAM samAptiM yAvat mandiraM kEnApi pravESTuM nAzakyata|
