Ilmutus 14
1 Ma vaatasin: ennäe, Tall seisis Siioni mäel ja koos temaga need sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud Talle nimi ja tema Isa nimi.
A i kite ano ahau, na, ko te Reme e tu ana i Maunga Hiona, kotahi rau e wha tekau ma wha mano ona hoa, ko tona ingoa, me te ingoa o tona Matua, he mea tuhituhi ki o ratou rae.
2 Ja ma kuulsin häält taevast, mis oli otsekui suurte vete kohin ja võimsa kõue hääl; see kõlas, nagu oleksid kandlemängijad oma pille mänginud.
Na ka rongo ahau i te reo i te rangi, tona rite kei te haruru o nga wai maha, kei te haruru ano o te whatitiri nui: a ko te reo i rongo ai ahau, ano ko te reo o nga kaiwhakatangi hapa e whakatangi ana i a ratou hapa:
3 Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nelja olevuse ja vanemate ees. Seda laulu ei suutnud õppida keegi muu peale saja neljakümne nelja tuhande, kes olid lunastatud maa pealt.
A ko ta ratou waiata me te mea he waiata hou i mua i te torona, i mua hoki i nga mea ora e wha, i nga kaumatua ano hoki; e kore hoki e taea e tetahi te ako taua waiata, ko nga mano anake kotahi rau e wha tekau ma wha, kua oti nei te hoko i runga i te whenua.
4 Need on need, kes ei ole endid rüvetanud naistega, nad on puhtad nagu neitsid. Nad järgnevad Tallele kõikjal, kuhu ta läheb. Nemad on inimeste seast lunastatud pühitsetud anniks Jumalale ja Tallele.
Ko te hunga tenei kahore nei i poke i te wahine; he wahine hoki ratou. Ko te hunga tenei e aru ana i te Reme ki nga wahi katoa e haere ai ia. He mea hoko enei i roto i nga tangata, he matamua ki te Atua, ki te Reme hoki.
5 Nende suust ei ole iial kuuldud valet – nad on laitmatud.
Kahore hoki he tinihanga i mau i o ratou mangai: he kohakore ratou, i mua i te torona a te Atua.
6 Ma nägin veel üht inglit kesktaevas lendamas. Tal oli igavene evangeelium, mida kuulutada maa elanikele, igale hõimule, suguharule, keelele ja rahvale. (aiōnios g166)
I kite ano ahau i tetahi atu anahera e rere ana i waenganui o te rangi, kei a ia te rongopai mau tonu hei kauwhau mana ki te hunga e noho ana i te whenua, ki nga iwi katoa, ki nga hapu, ki nga reo, ki nga huihuinga tangata; (aiōnios g166)
7 Ta hüüdis valju häälega: „Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on käes! Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa, mere ja vete allikad!“
A he nui tona reo ki te mea, Kia wehi koutou ki te Atua, hoatu ki a ia he kororia; kua tae mai hoki te haora o tana whakawa: koropiko atu hoki ki a ia, ki te Kaihanga o te rangi, o te whenua, o te moana, o nga puna wai.
8 Talle järgnes teine ingel, kes ütles: „Langenud! Langenud on suur Paabel, kes joovastas kõiki rahvaid oma abielurikkumise hullustava veiniga!“
I aru mai ano tetahi atu anahera, i mea, Kua horo, kua horo a Papurona, te pa nui, i whakainu nei i nga tauiwi katoa ki te waina o te riri o tona moepuku.
9 Nende järel tuli kolmas ingel, kes hüüdis valju häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab vastu tema märgi oma otsaette või oma käe peale,
I aru mai ano te toru o nga anahera i a raua, nui atu tona reo ki te mea mai, Ki te koropiko tetahi ki te kararehe, ki tona whakapakoko hoki, ka tango hoki i te tohu ki tona rae, ki tona ringaringa ranei,
10 siis ta saab samuti juua Jumala raevu veini, mis on lahjendamatult valatud ta vihakarikasse. Teda vaevatakse väävli ja tulega pühade inglite ja Talle ees.
E inu ano ia i te waina o te riri o te Atua, e ringihia nei, he mea kahore i whakananua, ki roto ki te kapu o tona riri; e whakamamaetia hoki ia i roto i te kapura, i te whanariki i te aroaro o nga anahera tapu, i te aroaro hoki o te Reme:
11 Nende piinade suits tõuseb üles igavesest ajast igavesti ega ole mingit leevendust päeval ega ööl neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ega neil, kes võtavad vastu ta nime märgi.“ (aiōn g165)
A kake ana te paoa o to ratou whakamamaetanga ake ake: kahore hoki he okiokinga i te ao, i te po, mo te hunga e koropiko ana ki te kararehe, ki tona whakapakoko hoki, mo te tangata hoki e tango ana i te tohu o tona ingoa. (aiōn g165)
12 Siin olgu kannatlikkust Jumala pühadel, kes peavad tema käske ja jäävad Jeesusele ustavaks!
Tenei te manawanui o te hunga tapu, o te hunga e pupuri ana i nga ture a te Atua, i te whakapono hoki o Ihu.
13 Ja ma kuulsin häält, mis ütles taevast: „Pane kirja: „Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas!““„Jah, “ütleb Vaim, „nad puhaku oma töövaevast, sest nende teod järgnevad neile.“
A ka rongo ahau i tetahi reo i te rangi e mea ana, Tuhituhia, Ka hari nga tupapaku e mate nei i roto i te Ariki i nga wa i muri nei: ae ra, e ai ta te Wairua, kia okioki ai ratou i a ratou mahi; e aru tahi hoki a ratou mahi i a ratou.
14 Ma vaatasin: ennäe, valge pilv, ning sellel istus keegi Inimese Poja sarnane. Tal oli kuldpärg peas ja terav sirp käes.
A ka kite ano ahau, na, he kapua ma; a i runga i te kapua e noho ana tetahi, tona rite kei te Tama a te tangata, i runga ano i tona mahunga he karaunga koura, i roto i tona ringaringa he toronaihi koi.
15 Ja üks teine ingel väljus templist ja hüüdis pilve peal istujale valju häälega: „Siruta oma sirp ja lõika, sest lõikusaeg on käes ja maa viljasaak on valmis!“
Na ka puta mai tetahi atu anahera i te whare tapu, he nui tona reo ki te karanga ki tera e noho ra i runga i te kapua, Akina iho tau toronaihi, kotia; kua tae hoki te wa e kokoti ai: kua maroke ke hoki te witi o te ao;
16 Ja see, kes istus pilve peal, lõi sirbiga üle maa ning see lõigati paljaks.
Katahi tera e noho ra i runga i te kapua ka aki iho i tana toronaihi ki te whenua, a ka kotia te whenua.
17 Veel üks ingel väljus taevasest templist ja temalgi oli käes terav sirp.
A ka puta mai ano he anahera i roto i te whare tapu i te rangi, he toronaihi koi ano hoki tana.
18 Ja veel üks ingel väljus altarist, kellel oli võim tule üle. Ta hüüdis valju häälega sellele, kellel oli terav sirp: „Siruta oma terav sirp ja kogu kokku marjakobarad maailma viinapuust, sest selle viinamarjad on küpsed!“
Na ka puta mai ano tetahi atu anahera i roto i te aata, kei a ia he mana ki te kapura; he nui tona reo ki te karanga ki tera i te toronaihi koi, i mea ia, Akina iho tau toronaihi koi, tapahia nga tautau waina o te whenua; kua maoa hoki ona karep e.
19 Ja ingel lõi sirbiga üle maa, lõikas viinapuult marjakobarad ning heitis need Jumala viha suurde surutõrde.
Na akina iho ana tana toronaihi e te anahera ki te whenua, tapahia ana e ia te waina o te whenua, panga ana e ia, ki te takahanga nui o te riri o te Atua.
20 Surutõrt vajutati väljaspool linna ning verd voolas kuni hobuste valjasteni tuhande kuuesaja staadioni ulatuses ümberkaudu.
Na ka takahia te takahanga waina i waho o te pa, a puta ake ana he toto i roto i te takahanga, tae noa ake ki nga paraire o nga hoiho, a taea noatia nga paronga kotahi mano e ono rau.
