< Ilmutus 13 >

1 Ja ta jäi seisma mere liivale. Lohe seisis mere kaldal. Ja ma nägin, kuidas merest tõusis metsaline, kellel oli seitse pead ja kümme sarve. Iga sarve otsas oli diadeem ja iga pea peal Jumalat teotav nimi.
Un es stāvēju uz jūras smiltīm. Un es redzēju zvēru izkāpjam no jūras, tam bija septiņas galvas un desmit ragi, un uz viņa ragiem desmit ķēniņa kroņi, un uz viņa galvām bija zaimošanas vārdi.
2 Metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane, kuid tal olid jalad nagu karul ja suu nagu lõvil. Lohe andis temale oma väe, oma trooni ja suure meelevalla.
Un tas zvērs, ko es redzēju, bija pardelim līdzīgs, un viņa kājas kā lāča kājas, un viņa mute kā lauvas mute; un tas pūķis tam deva savu spēku un savu goda krēslu un lielu varu.
3 Metsalise üks peadest oli nagu surmavalt haavatud, kuid tema surmahaav paranes. Kogu maailm oli täis imestust ja järgis metsalist.
Un es redzēju vienu no viņa galvām kā līdz nāvei ievainotu, un viņa nāves vaina tapa dziedināta, un visa zeme tam zvēram pakaļ brīnījās.
4 Inimesed kummardasid lohet, et see oli andnud metsalisele meelevalla. Nad kummardasid ka metsalist ning küsisid: „Kes on metsalise sarnane ja kes suudab temaga sõdida?“
Un viņi pielūdza to pūķi, kas tam zvēram varu bija devis, un pielūdza to zvēru sacīdami: kas ir tam zvēram līdzīgs? Kas var ar to karot?
5 Talle anti suu rääkida suuri asju ja teotada Jumalat ning talle anti vabadus tegutseda nelikümmend kaks kuud.
Un tam tapa dota mute, runāt lielas lietas un Dieva zaimošanas, un vara tam tapa dota, karot četrdesmit divus mēnešus.
6 Ta avas suu Jumala teotamiseks, et teotada tema nime ja elupaika, kõiki, kes elavad taevas.
Un tas atdarīja savu muti un runāja zaimošanu pret Dievu, zaimodams Viņa vārdu un Viņa dzīvokli un tos, kas dzīvo debesīs.
7 Tal lubati sõdida Jumala rahva vastu ja neid võita ning talle anti meelevald kõigi suguharude, rahvaste, keelte ja hõimude üle.
Un tam tapa dots, karot ar tiem svētiem un tos uzvarēt, un tam vara tapa dota pār visām ciltīm un valodām un tautām.
8 Teda hakkavad kummardama kõik maailma elanikud, kelle nime ei ole maailma rajamisest peale kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.
Un to pielūgs visi, kas dzīvo virs zemes, kam vārdi nav rakstīti Tā Jēra dzīvības grāmatā, kas ir nokauts no pasaules radīšanas.
9 Kellel on kõrvad, see kuulgu:
Ja kam ir ausis, tas lai dzird.
10 „kui keegi peab minema vangi, siis vangi ta ka läheb. Kui keegi peab tapetama mõõgaga, siis mõõgaga ta tapetakse.“Siin olgu Jumala pühadel kannatlikkust ja ustavust!
Ja kas ved cietumā, tas ies cietumā; ja kas ar zobenu nokauj, tam ar zobenu būs tapt nokautam. Še to svēto pacietība un ticība!
11 Siis ma nägin teist metsalist, kes tõusis üles maa seest. Tal oli kaks sarve nagu Tallel, aga ta rääkis nagu lohe.
Un es redzēju citu zvēru izkāpjam no zemes, un tam bija divi ragi, jēra ragiem līdzīgi, un tas runāja kā pūķis.
12 Ta kasutas esimese metsalise nimel tema meelevalda ning pani maa ja selle elanikud kummardama esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud.
Un visu tā pirmā zvēra varu tas dara viņa priekšā, un dara, ka zeme un tie, kas uz tās dzīvo, pielūdz to pirmo zvēru, kam tā nāves vaina bija dziedināta.
13 Ta tegi vägevaid tunnustähti ja lasi tuldki inimeste nähes taevast maa peale tulla,
Un tas dara lielas zīmes, ka tas arī ugunij liek nokrist no debess uz zemi cilvēku priekšā.
14 ning ta pettis maa elanikke tunnustähtedega, mis talle oli antud teha metsalise ees. Ta käskis maa elanikel valmistada kuju metsalise auks, kellel oli mõõgahaav ja kes siiski jäi ellu.
Un tas pieviļ tos, kas dzīvo virs zemes caur tām zīmēm, ko darīt tā zvēra priekšā viņam ir dots, un saka uz tiem, kas virs zemes dzīvo, lai tie bildi taisa tam zvēram, kam tā vaina no zobena bija, un kas bija palicis dzīvs.
15 Talle anti ka võime panna metsalise kujusse eluvaim, nii et metsalise kuju rääkis ja laskis tappa kõik, kes metsalise kuju ei kummarda.
Un tam tapa dots, tai zvēra bildei garu dot, ka tā zvēra bilde ir runātu, ir darītu, ka tie taptu nokauti, kas tā zvēra bildi nepielūgtu.
16 Ta sundis kõiki inimesi – väikeseid ja suuri, rikkaid ja vaeseid, vabu ja orje – saama märgi nende paremale käele või nende otsaette,
Un tas dara, ka visiem, maziem un lieliem, bagātiem un nabagiem, svabadiem un kalpiem, zīme top dota pie viņu labās rokas vai pie viņu pieres;
17 et keegi muu ei saaks midagi osta ega müüa, kui vaid see, kelle on see märk, mis on metsalise nimi või tema nime arv.
Un ka neviens nevar ne pirkt, ne pārdot, kā vien tas, kam tā zīme ir, tas zvēra vārds jeb viņa vārda skaitlis.
18 Siin on vaja tarkust! Kes on arukas, arvutagu välja, mida tähendab metsalise arv, sest see on inimese arv – tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.
Še tā gudrība! Kam ir saprašana, tas lai pārskaita tā zvēra skaitli; jo tas ir cilvēka skaitlis, un viņa skaitlis ir sešsimt sešdesmit un seši.

< Ilmutus 13 >