Matteuse 5
1 Kui Jeesus nägi rahvahulka, läks ta üles mäele, ja kui ta oli maha istunud, tulid jüngrid tema juurde.
And when he sawe the multitude, he went vp into a mountaine: and when he was set, his disciples came to him.
2 Ta hakkas neid õpetama:
And he opened his mouth and taught them, saying,
3 „Õnnistatud on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik.
Blessed are the poore in spirit, for theirs is the kingdome of heauen.
4 Õnnistatud on kurvad, sest neid lohutatakse.
Blessed are they that mourne: for they shall be comforted.
5 Õnnistatud on tasased, sest nemad pärivad maa.
Blessed are the meeke: for they shall inherite the earth.
6 Õnnistatud on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nad saavad külluslikult.
Blessed are they which hunger and thirst for righteousnes: for they shalbe filled.
7 Õnnistatud on halastajad, sest nende peale halastatakse.
Blessed are the mercifull: for they shall obteine mercie.
8 Õnnistatud on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.
Blessed are the pure in heart: for they shall see God.
9 Õnnistatud on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
Blessed are the peace makers: for they shall be called the children of God.
10 Õnnistatud on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.
Blessed are they which suffer persecution for righteousnes sake: for theirs is the kingdome of heauen.
11 Õnnistatud olete teie, kui teid minu pärast teotatakse, taga kiusatakse ja teie kohta kõiksugu kurje asju valetatakse.
Blessed shall ye be when men reuile you, and persecute you, and say all maner of euill against you for my sake, falsely.
12 Rõõmutsege ja hõisake, sest teie tasu on suur taevas! Samal viisil on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.
Reioyce and be glad, for great is your reward in heauen: for so persecuted they the Prophets which were before you.
13 Teie olete maa sool. Aga kui sool kaotab maitse, kuidas teha seda soolaseks? See ei kõlba enam millekski ja visatakse välja inimeste tallata.
Ye are the salt of the earth: but if the salt haue lost his sauour, wherewith shall it be salted? It is thenceforth good for nothing, but to be cast out, and to be troden vnder foote of men.
14 Teie olete maailma valgus. Linn, mis on mäe otsas, ei jää märkamatuks.
Ye are the light of the world. A citie that is set on an hill, cannot be hid.
15 Samuti ei süüta keegi lampi, et panna see vaka alla, vaid ikka lambijalale; siis särab see kõigile majasolijatele.
Neither doe men light a candel, and put it vnder a bushel, but on a candlesticke, and it giueth light vnto all that are in the house.
16 Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad näeksid teie häid tegusid ja kiidaksid teie Isa, kes on taevas.
Let your light so shine before men, that they may see your good workes, and glorifie your Father which is in heauen.
17 Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama – ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täide viima!
Think not that I am come to destroy the Lawe, or the Prophets. I am not come to destroy them, but to fulfill them.
18 Tõesti, ma ütlen teile, enne kaovad taevas ja maa, aga Seadusest ei kao ükski täht ega kriips, enne kui kõik on sündinud.
For truely I say vnto you, Till heauen, and earth perish, one iote or one title of the Law shall not scape, till all things be fulfilled.
19 Seepärast, kes vähimatki käsusõnadest rikub ja õpetab teisi sama tegema, seda hüütakse vähimaks taevariigis; aga kes neid täidab ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.
Whosoeuer therefore shall breake one of these least commandements, and teach men so, he shall be called the least in the kingdome of heauen: but whosoeuer shall obserue and teach them, the same shall be called great in the kingdome of heauen.
20 Ma ütlen teile, kui teie pole kirjatundjatest ja variseridest õigemad, siis te ei pääse taevariiki.
For I say vnto you, except your righteousnes exceede the righteousnes of the Scribes and Pharises, ye shall not enter into the kingdome of heauen.
21 Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Sa ei tohi tappa! Ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.“
Ye haue heard that it was sayd vnto them of the olde time, Thou shalt not kill: for whosoeuer killeth shalbe culpable of iudgement.
22 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes oma venna peale viha kannab, peab minema kohtu alla. Aga kes oma vennale ütleb: „Tühine!“, peab minema ülemkohtu alla, ja kes ütleb: „Loll!“, peab minema põrgutulle. (Geenna g1067)
But I say vnto you, whosoeuer is angry with his brother vnaduisedly, shalbe culpable of iudgment. And whosoeuer sayth vnto his brother, Raca, shalbe worthy to be punished by the Councill. And whosoeuer shall say, Foole, shalbe worthy to be punished with hell fire. (Geenna g1067)
23 Seepärast, kui sa oma anni ohvrialtarile tood ja seal sulle meenub, et su vennal on midagi sinu vastu,
If then thou bring thy gift to the altar, and there remembrest that thy brother hath ought against thee,
24 siis jäta oma ohver altari ette ja mine lepi enne ära oma vennaga. Alles siis tule ja too oma ohvriand.
Leaue there thine offring before the altar, and goe thy way: first be reconciled to thy brother, and then come and offer thy gift.
25 Ole järeleandlik oma vastasega, kes sind kohtusse viib. Lepi temaga ära, kuni te veel teel olete, et ta ei annaks sind kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi!
Agree with thine aduersarie quickly, whiles thou art in the way with him, lest thine aduersarie deliuer thee to the Iudge, and the Iudge deliuer thee to ye sergeant, and thou be cast into prison.
26 Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne, kuni sa oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.
Verely I say vnto thee, thou shalt not come out thence, till thou hast payed the vtmost farthing.
27 Te olete kuulnud, et on öeldud „Sa ei tohi abielu rikkuda!“
Ye haue heard that it was sayd to them of olde time, Thou shalt not commit adulterie.
28 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes võõrast naist vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.
But I say vnto you, that whosoeuer looketh on a woman to lust after her, hath committed adulterie with her already in his heart.
29 Kui aga su parem silm ahvatleb sind patule, siis võta see välja ja viska ära. Sul on parem kaotada üks ihuliige kui olla terve ihuga heidetud põrgusse. (Geenna g1067)
Wherefore if thy right eye cause thee to offend, plucke it out, and cast it from thee: for better it is for thee, that one of thy members perish, then that thy whole body should be cast into hell. (Geenna g1067)
30 Ja kui su parem käsi ahvatleb sind patule, siis raiu see küljest ja viska ära, sest sul on parem kaotada üks ihuliige kui minna terve ihuga põrgusse. (Geenna g1067)
Also if thy right hand make thee to offend, cut it off, and cast it from thee: for better it is for thee that one of thy members perish, then that thy whole body should be cast into hell. (Geenna g1067)
31 Öeldud on: „Kes oma naisest lahutab, andku talle lahutustunnistus!“
It hath bene sayd also, Whosoeuer shall put away his wife, let him giue her a bill of diuorcement.
32 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes lahutab oma naisest muul põhjusel kui abielurikkumine, teeb temast abielurikkuja. Ja kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.
But I say vnto you, whosoeuer shall put away his wife (except it be for fornication) causeth her to commit adulterie: and whosoeuer shall marrie her that is diuorced, committeth adulterie.
33 Samuti olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Ära murra oma vandetõotusi, vaid täida oma lubadused Issandale!“
Againe, ye haue heard that it was sayd to them of old time, Thou shalt not forsweare thy selfe, but shalt performe thine othes to the Lord.
34 Kuid mina ütlen teile, et te ei vannuks üldse: ei taeva nimel, sest see on Jumala troon;
But I say vnto you, Sweare not at all, neither by heauen, for it is the throne of God:
35 ega maa nimel, sest see on tema jalgealune järg; ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure Kuninga linn!
Nor yet by the earth: for it is his footestoole: neither by Hierusalem: for it is the citie of the great King.
36 Ära vannu ka oma pea nimel, sest ise ei saa ühtegi juuksekarva mustaks või valgeks teha.
Neither shalt thou sweare by thine head, because thou canst not make one heare white or blacke.
37 Teie „jah“olgu „jah“ja teie „ei“olgu „ei“. Kõik, mis sellele lisatakse, on kurjast.
But let your communication be Yea, yea: Nay, nay. For whatsoeuer is more then these, commeth of euill.
38 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Silm silma ja hammas hamba vastu!“
Ye haue heard that it hath bene sayd, An eye for an eye, and a tooth for a tooth.
39 Kuid mina ütlen teile, ärge hakake vastu inimesele, kes teile kurja teeb! Kui keegi lööb sind paremale põsele, keera ka vasak tema poole!
But I say vnto you, Resist not euill: but whosoeuer shall smite thee on thy right cheeke, turne to him the other also.
40 Ja sellele, kes tahab sind kohtusse kaevata ja su särgi võtta, anna ka kuub!
And if any man wil sue thee at the law, and take away thy coate, let him haue thy cloke also.
41 Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!
And whosoeuer will compell thee to goe a mile, goe with him twaine.
42 Anna, kui sinult palutakse, ja ära keeldu, kui sinult tahetakse laenata!
Giue to him that asketh, and from him that would borowe of thee, turne not away.
43 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!“
Ye haue heard that it hath bin said, Thou shalt loue thy neighbour, and hate your enemie.
44 Kuid mina ütlen teile, armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.
But I say vnto you, Loue your enemies: blesse them that curse you: doe good to them that hate you, and pray for them which hurt you, and persecute you,
45 Siis te olete tõesti oma taevase Isa lapsed; sest tema laseb oma päikesel tõusta nii kurjade kui heade üle ning vihma sadada ühtviisi õiglaste ja ülekohtuste peale.
That ye may be the children of your father that is in heauen: for he maketh his sunne to arise on the euill, and the good, and sendeth raine on the iust, and vniust.
46 Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tasu te siis ootate? Eks maksukogujad tee ju sama?
For if ye loue them, which loue you, what rewarde shall you haue? Doe not the Publicanes euen the same?
47 Ja kui te ainult oma sõpru lahkelt tervitate, mis selles erilist on? Eks paganadki tee sedasama?
And if ye be friendly to your brethren onely, what singular thing doe ye? doe not euen the Publicanes likewise?
48 Seepärast olge täiuslikud, nagu teie taevane Isa on täiuslik!
Ye shall therefore be perfit, as your Father which is in heauen, is perfite.
