Markuse 9
1 Ja ta ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, siin seisavad mõned, kes ei maitse surma enne, kui näevad Jumala riiki tulnud olevat väega.“
Ma ọ gwara ha sị, “Nʼezie asị m unu, ụfọdụ nʼime ndị guzo nʼebe a, agaghị edetụ ọnwụ ire tupu ha ahụ alaeze Chineke mgbe ọ ga-abịa nʼike.”
2 Kuue päeva pärast võttis Jeesus endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ning viis nad üles kõrgele mäele. Ja Jeesust muudeti nende silme all.
Mgbe ụbọchị isii gasịrị, Jisọs kpọọrọ Pita na Jemis na Jọn, duru ha rigoro nʼelu ugwu dị elu. Nʼebe ahụ ka ha nọdụrụ naanị ha. Nʼebe ahụ, a gbanwere ọdịdị ya nʼihu ha.
3 Tema rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne pesija neid valgendada.
Uwe ya na-enwu ọcha karịa ụdị ọcha ọbụla anya hụrụla. Ọ dịkwa ọcha karịa nke onye ọbụla nʼụwa nwere ike ime ka ihe dị ọcha.
4 Ja Eelija koos Moosesega ilmus neile, ja nad kõnelesid Jeesusega.
Ha hụrụ Ịlaịja na Mosis ka ha pụtara soro Jisọs na-ekwu okwu.
5 Siis Peetrus ütles Jeesusele: „Rabi, siin on meil hea olla. Teeme kolm telki: sinule ühe, Moosesele ühe ja Eelijale ühe.“
Pita gwara Jisọs sị, “Onye ozizi, ọ dị mma ka anyị nọdụ nʼebe a. Ka anyị wuo ụlọ ikwu atọ. Otu ga-abụ nke gị, otu a bụrụ nke Mosis, nke ọzọkwa a bụrụ nke Ịlaịja.”
6 Ta ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.
(Ọ makwaghị ihe ọ ga-ekwu nʼihi na oke egwu tụrụ ha.)
7 Siis ilmus pilv, mis nende üle laskus, ja pilvest kostis hääl: „See on minu armas Poeg, teda kuulake!“
Mgbe ahụ, igwe ojii pụtara kpuchie ha. Olu sitere nʼigwe ojii ahụ daa sị, “Onye a bụ Ọkpara m, onye m hụrụ nʼanya. Geenụ ya ntị.”
8 Ja samal hetkel, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui ainult Jeesust üksi nende juures.
Na mberede, mgbe ha lere anya gburugburu, ọ dịkwaghị onye ọzọ ha hụrụ, karịa naanị Jisọs.
9 Mäelt alla laskudes keelas Jeesus neid, et nad kellelegi nähtust ei räägiks, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist.
Mgbe ha si nʼelu ugwu ahụ na-arịdata, Jisọs nyere ha iwu ka ha ghara ịgwa onye ọbụla ihe ha hụrụ, tutu ruo mgbe Nwa nke Mmadụ ga-esi nʼọnwụ bilie.
10 Nii nad tegidki, ent omavahel arutasid, mida võib tähendada surnuist ülestõusmine.
Ha zobere ihe a nʼetiti onwe ha, na-ekwurịtara okwu na-atule ihe isi nʼọnwụ bilie pụtara.
11 Ja nad küsisid Jeesuselt: „Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?“
Ma ha jụrụ ya sị, “Gịnị mere ndị ozizi iwu jiri sị na Ịlaịja aghaghị ibu ụzọ bịa?”
12 „Eelija tulebki esimesena, “vastas ta, „ja seab taas kõik korda. Ent Inimese Pojast on kirjutatud, et tema peab palju kannatama ja teda põlatakse.
Ọ gwara ha sị, “Ọ bụ ezie, Ịlaịja ga-ebu ụzọ bịa, na-emekwa ka ihe dị ka ọ dị na mbụ. Ma gịnị mere e jiri dee na Nwa nke Mmadụ ga-ahụ ọtụtụ ahụhụ, bụrụkwa onye a jụrụ ajụ?
13 Aga Eelija kohta ma ütlen teile, et ta on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida nad tahtsid, nõnda nagu temast on kirjutatud.“
Ka m gwa unu, Ịlaịja abịalarị. Ma ha mesokwara ya mmeso otu ha chọrọ dị ka e dere banyere ya.”
14 Kui nad tulid teiste jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid nendega vaidlemas.
Mgbe ha bịarutere nʼebe ndị na-eso ụzọ ya nọ, ha hụrụ oke igwe mmadụ ka ha gbara ha gburugburu, hụkwa ụfọdụ ndị ozizi iwu ka ha na ha na-arụrịta ụka.
15 Niipea kui rahvahulk Jeesust märkas, olid nad kõik hämmastuses ja jooksid tema juurde teda tervitama.
Ngwangwa, mmadụ ahụ niile hụrụ ya, ụdịdị ya juru ha anya. Ha gbaara ọsọ gaa kelee ya.
16 Jeesus küsis neilt: „Mille üle te nendega vaidlete?“
Ọ jụrụ ha sị, “Unu na ha ọ na-arụrịta ụka banyere gịnị?”
17 Keegi rahva hulgast vastas talle: „Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja. Tema kallal on kuri vaim, kes ei lase tal rääkida.
Otu onye nʼime igwe mmadụ ahụ zara ya sị, “Onye ozizi akpọtaara m gị nwa m nwoke, nke mmụọ ọjọọ bi nʼime ya, nke mekwara ka ọ daa ogbi.
18 Kus iganes see teda haarab, paiskab see poisi maha ning ta ajab vahtu suust, kiristab hambaid ja kangestub. Ma palusin su jüngreid, et nad ajaksid selle välja, kuid nad ei suutnud.“
Mgbe ọbụla mmụọ ọjọọ ahụ malitere isogbu ya, ọ na-atụda ya nʼala. Mgbe ahụ, ọ na-agbọ ụfụfụ nʼọnụ ya, na-ata ikikere eze, anụ ahụ ya na-esikwa ike. Arịọrọ m ndị na-eso ụzọ gị ka ha chụpụ mmụọ ọjọọ a, ma ha enweghị ike.”
19 Jeesus vastas neile: „Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua ma pean teiega kannatama? Tooge poiss minu juurde!“
Ọ zaghachiri ha sị, “Unu ọgbọ na-enweghị okwukwe. Ruo ole mgbe ka mụ na unu ga-anọ? Ruo ole mgbe ka m ga-anagide unu? Kpọtaranụ m ya!”
20 Nad tõid ta Jeesuse juurde. Kui vaim nägi Jeesust, raputas see sedamaid poissi, nii et ta kukkus ja vähkres maas vahtu suust välja ajades.
Ya mere, ha kpọtaara ya nwata ahụ. Mgbe mmụọ ọjọọ ahụ hụrụ ya, ngwangwa, o nugharịrị nwata ahụ nke ukwuu, ọ daa nʼala na-atụrụ onwe ya nʼala, na-agbọkwa ụfụfụ nʼọnụ ya.
21 Jeesus küsis poisi isalt: „Kui kaua see temaga nõnda on?“„Lapsest saadik, “vastas isa.
Jisọs jụrụ nna nwata ahụ sị, “Olee mgbe ihe a bidoro?” Ọ zara sị, “Site na mgbe ọ bụ nwata nta.
22 „See on teda sageli maha paisanud, isegi tulle ja vette, et teda surmata. Aga kui sa nüüd midagi teha suudad, siis tunne meile kaasa ja aita meid!“
Ọ na-eme ya ka ọ daba nʼọkụ, maọbụ na mmiri, ka ọ laa ya nʼiyi. Ọ bụrụ na ọ dị ihe i nwere ike ime, biko meere anyị ebere, nyere anyị aka.”
23 Jeesus lausus: „Sa ütled „kui sa suudad“? Kõik on võimalik sellele, kes usub!“
Jisọs sịrị ya, “‘Ọ bụrụ na i nwere ike’? Ihe niile pụrụ ime nʼebe onye kwere ekwe nọ.”
24 Sedamaid hüüatas lapse isa: „Ma usun! Aita mind üle mu uskmatusest!“
Ngwangwa, nna nwata ahụ tiri mkpu sị, “Ekweere m, biko nyere ekweghị ekwe m aka!”
25 Kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: „Sina kurt ja tumm vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!“
Mgbe Jisọs hụrụ na igwe mmadụ na-agba ọsọ na-abịa nʼebe ahụ, ọ baara mmụọ ahụ na-adịghị ọcha mba sị, “Gị mmụọ ọjọọ ntị ike na ịda ogbi, ana m enye gị iwu, site nʼime nwata a pụta! Abanyekwala nʼime ya ọzọ!”
26 Vaim läks välja kisendades ja teda tugevasti raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on nüüd surnud.
O tiri mkpu nʼoke olu, nugharịa nwata ahụ nke ukwuu ma site nʼime ya pụta. Nwata ahụ tọgbọrọ nʼala dị ka onye nwụrụ anwụ nke mere na ndị niile nọ nʼebe ahụ sịrị, “Ọ nwụọla!”
27 Kuid Jeesus võttis poisi käest kinni, aitas ta üles, ja poiss tõusis püsti.
Ma Jisọs jidere ya nʼaka selite ya elu, mee ka o guzo nʼụkwụ ya. O guzokwara.
28 Kui nad sisse läksid, küsisid ta jüngrid Jeesuselt omavahel olles: „Miks meie ei suutnud seda välja ajada?“
Ma mgbe ọ banyere nʼime ụlọ ndị na-eso ụzọ ya jụrụ ya na nzuzo sị, “Gịnị mere o jiri siere anyị ike ịchụpụ ya?”
29 Jeesus ütles neile: „See tõug ei lähe välja teisiti kui palve ja paastuga.“
Ọ sịrị ha, “Ọ bụ naanị site nʼike ekpere ka a pụrụ ịchụpụ ụdị a.”
30 Nad lahkusid sealt ja rändasid läbi Galilea. Jeesus ei tahtnud, et keegi saaks teada,
Ha siri nʼebe ahụ pụọ gafee Galili. Ọ chọghị ka onye ọbụla mata maka ya,
31 sest ta õpetas oma jüngreid. Ta ütles neile: „Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja ta tõuseb kolmandal päeval surnuist üles!“
nʼihi na ọ na-ezi ndị na-eso ụzọ ya ihe. Ọ sịrị ha, “A ga-arara Nwa nke Mmadụ nye nʼaka ụmụ mmadụ, ha ga-egbukwa ya ma ọ ga-ebili nʼọnwụ mgbe mkpụrụ ụbọchị atọ gasịrị.”
32 Aga nemad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles, ja nad kartsid temalt seletust küsida.
Ma ha aghọtaghị ihe ọ na-agwa ha. Egwu tụkwara ha ị jụ banyere ya.
33 Seejärel tulid nad Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: „Mille üle te tee peal vaidlesite?“
Emesịa, ha bịaruru Kapanọm. Mgbe ọ banyere nʼụlọ, ọ jụrụ ha sị, “Gịnị ka unu na-arụrịta ụka banyere ya nʼokporoụzọ?”
34 Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel vaielnud, kes neist on suurim.
Ma ha gbara nkịtị, nʼihi na ha rụrịtara ụka nʼokporoụzọ banyere onye dị ukwuu karịa ibe ya.
35 Jeesus istus maha, kutsus kaksteist jüngrit ja ütles neile: „Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane, ja kõikide teenija!“
Ọ nọdụrụ ala kpọọ mmadụ iri na abụọ ahụ, sị ha, “Ọ bụrụ na onye ọbụla chọrọ ịbụ onye mbụ, ọ ghaghị ịbụ onye ikpeazụ, bụrụkwa onye na-ejere mmadụ niile ozi.”
36 Ja ta võttis ühe väikese lapse ja pani nende keskele seisma. Teda kätele võttes ta ütles:
Mgbe ahụ o kuuru otu nwantakịrị mee ka o guzoro nʼetiti ha. O kuuru nwata ahụ nʼaka ya sị ha,
37 „Kes iganes ühe sellise lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid tema, kes mind on läkitanud.“
“Onye ọbụla nabatara otu nʼime ụmụntakịrị ndị a nʼaha m, na-anabata m. Ma onye ọbụla nabatara m, ọ bụghị m ka ọ nabatara, kama ọ na-anabata onye zitere m.”
38 Johannes ütles Jeesusele: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meiega koos sind.“
Jọn sịrị ya, “Onye ozizi, anyị hụrụ otu onye na-achụpụ mmụọ ọjọọ nʼaha gị, ma anyị gbalịrị igbochi ya nʼihi na ọ bụghị otu onye nʼime anyị.”
39 Aga Jeesus vastas: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa samal ajal rääkida minust halvasti.
Ma Jisọs gwara ha sị, “Unu egbochila ya, nʼihi na onye ọbụla ji aha m na-arụ ọrụ ebube agaghị ekwu okwu ọjọọ megide m.
40 Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt.
Nʼihi na onye ọbụla na-adịghị emegide anyị dịnyeere anyị.
41 Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes annab teile juua klaasitäie vett, sellepärast et te Messiale kuulute, ei jää kindlasti oma tasust ilma.
Nʼeziokwu asị m unu, onye ọbụla ga-ekunye unu otu iko mmiri nʼaha m, nʼihi na unu bụ ndị nke Kraịst, ga-anatakwa ụgwọ ọrụ ya.
42 Kes iganes ahvatleb patule ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, kui talle seotaks veskikivi kaela ja ta visataks merre.
“Ọ bụrụkwa na onye ọbụla emee ka otu nʼime ndị a dị nta kweere na m jehie, ọ ga-akara onye ahụ mma ma ọ bụrụ na e kenyere nkume igwe nri buru ibu nʼolu ya, tụnye ya nʼime oke osimiri.
43 Kui su käsi ahvatleb sind patule, raiu see küljest, sest sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle, (Geenna g1067)
Ọ bụrụ na aka gị na-eme ka i jehie, gbupụ ya. Ọ ga-akara gị mma inwe ọrụsị baa na ndụ karịa inwe aka abụọ banye nʼọkụ ala mmụọ, ebe ọkụ ya na-adịghị anyụ anyụ; (Geenna g1067)
44 kus nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu.
ebe “‘ikpuru ya na-adịghị anwụ anwụ, ọkụ ya adịghị anyụkwa anyụ.’
45 Ja kui su jalg sind ahvatleb patustama, raiu see maha, sest sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe jalaga olla heidetud põrgusse, (Geenna g1067)
Ọ bụrụ na ụkwụ gị na-eme ka i jehie, gbupụ ya, tufukwaa ya, nʼihi na ọ ga-akara gị mma ịba na ndụ na ngwụrọ karịa inwe ụkwụ abụọ a tụnye gị nʼọkụ ala mmụọ; (Geenna g1067)
46 kus nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu.
ebe “‘ikpuru ya na-adịghị anwụ anwụ, ọkụ ya adịghị anyụkwa anyụ.’
47 Ja kui su silm ahvatleb sind patule, rebi see välja, sest sul on parem minna ühe silmaga Jumala riiki kui olla kahe silmaga heidetud põrgusse, (Geenna g1067)
Ọ bụrụ na anya gị na-eme ka i jehie, ghụpụ ya. Ọ ga-akara gị mma na i nwere otu anya baa nʼalaeze Chineke, karịa inwe anya abụọ a tụnye gị nʼọkụ ala mmụọ, (Geenna g1067)
48 „kus nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu!“
ebe “‘ikpuru ya na-adịghị anwụ anwụ, ọkụ ya adịghị anyụkwa anyụ.’
49 Sest kõiki soolatakse tulega.
A ga-eji ọkụ nụchaa onye ọbụla dị ka nnu.
50 Sool on hea; aga kui sool läheb magedaks, millega te seda siis maitsestate? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu üksteisega!“
“Nnu dị mma, ma ọ bụrụ na ọ dịghị atọkwa ụtọ, olee ka ị ga-esi mee ka ọ tọọ ụtọ ọzọ? Ya mere, nweenụ nnu nʼime onwe unu. Unu na ibe unu biri nʼudo.”
