< Markuse 8 >

1 Neil päevil oli taas suur rahvahulk kokku tulnud. Ja kuna neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juurde ning ütles neile:
Ayimu tiye, ti gino ni orin na nabu gwardan, wa diri imum ya re vana Asere ma gun we.
2 „Mul on rahvast kahju. Nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa.
Inzin nu basa ababga ani ori me. barki wa re aje inti cukun na mi. tiye ti taru sarki are imimare.
3 Kui ma lasen nad koju minna näljastena, siis nad nõrkevad teel, sest mõned neist on tulnud kaugelt.“
In gi ma tuburko we uhana tikura tuweme sarka are imimare wadi sizizime una. Barki aye awe me, wasuri atina ti piit.
4 Jüngrid vastasid talle: „Kust peaks keegi siin kõrvalises paigas leiba saama kõigi nende inimeste toitmiseks?“
Ahana katuma kameme wa kabirkame, “Abani tidi kem ubiredi ni gwarda ayimo ani ja nigeme ti nya ana geme wa ri wa tii?
5 „Mitu leiba teil on?“küsis Jeesus. „Seitse, “vastasid nad.
Ma iki we, “ubiredi ni uhono uni izini? wa gume unu “sunare”.
6 Jeesus käskis rahval maha istuda. Ta võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngritele jagamiseks, ja nemad viisid rahvale.
Munno ma gun ni ori na nume wa cukuno adizi. Ma ziki ubiredi unu sunareme, ma wu, biringara ma pusi ubiredime ma hari we
7 Neil olid ka mõned väikesed kalad ja Jeesus õnnistas neid ning käskis samuti jagada rahvale.
Wa kuri wa contikucere cinginlin, ma kuri mawuwe biringara maguwe harani iri.
8 Inimesed sõid ja said söönuks. Ja jüngrid korjasid ülejäänud palukesi seitse korvitäit.
Wano wa re wa tii. wano wa orso ukasu me sawa re wa ceki ukaso me ma myinca mu gira munu sunare.
9 Sööjaid oli aga umbes neli tuhat meest. Siis Jeesus laskis neil minna.
Wa zi ahana ruma, anuakuru sunare. vana Asere ma tuburko. we wa dusa.
10 Ta astus kohe koos oma jüngritega paati ja suundus Dalmanuuta aladele.
Vana Asere ma ribi ayimo uzirgi uwei nan na hana katuma kameme wa ribe ayimo ni kiri nu Dalmanutha.
11 Variserid tulid ja hakkasid Jeesust küsitlema. Et teda proovile panna, nõudsid nad temalt tunnustähte taevast.
Afarisiyawa wa suru wa tunguno ama tara na me. Wano wa susu me iri mum Asesere, wa mansame wa iri.
12 Jeesus ohkas sügavalt ja ütles: „Miks see sugupõlv nõuab tunnustähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele sugupõlvele ei anta tunnustähte!“
Ma gunkuno ayimo urusa umeme, ma gu we, nyanini ya wuna ana geme wa nyara irimum kadura kani ma bukashi ada nyame ana geme bihori ba.
13 Ning ta jättis nad maha, astus taas paati ning siirdus vastaskaldale.
Madusa ma cekiwe, ma kuri ma ribe uzirgi umei ma kuri anikira nu kure nini win me.
14 Ent jüngrid olid unustanud kaasa võtta toitu, neil ei olnud paadis kaasas muud kui üksainuke leib.
Ahana akatuma kameme wa perkewa uzika ukasu ubiredime ahira ameme wa zowe ure ba su ubirede u inde.
15 „Vaadake ette, hoiduge variseride juuretisest ja Heroodese juuretisest!“hoiatas neid Jeesus.
Ma nyawe ma duku gun we hira na hira i haki ihiri uyeast wanu Farisiyawa nan wa nu Herod
16 Nemad aga arutasid omavahel: „Ta räägib sellest, et meil ei ole leiba!“
A hana aka tuma komeme wa hira a cece “wa gu barki sa wa zin unu biredi”.
17 Seda märgates ütles Jeesus neile: „Miks te leiva puudumise üle arutate? Kas te ikka veel ei taipa ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel tuim?
Yesu Asere maru sin ani me, ma gunwe, “nyanini ya wuna iziru basa abanga uzatu ubiredi? daki yanu iri ba” daki yamu rusa ba? mu riba mushime ma wanoo?
18 Kas teil on silmad, aga te ei näe, kas teil on kõrvad, aga te ei kuule? Kas teil ei ole meeles,
Izin na je ida [hira shi ba? izin tutoi inda kuna shiba, inda Ringizishi?
19 kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele? Mitu korvitäit palukesi jäi üle?“„Kaksteist, “vastasid nemad.
Uganiya sa ma pusi mabiredi manu cibi in hari anu akuru cibi, ya ziki mugira mu ma gitu me mu hono muni? wa kabarkame wa gu munu kirau in munu mu re.
20 „Kui ma seitse leiba murdsin neljale tuhandele, mitu korvitäit palukesi siis jäi üle?“Nad vastasid: „Seitse.“
Sa ma pusi mabiredi manu suna mare anyimo akuri anazi, mu gira sa ma nyinca mu hono muniya ziki? wa kabirka me wa gu, munu sunare.
21 „Kas te ikka veel ei saa aru?“küsis Jeesus.
Ma gun, da da yamu rusaba?
22 Nii nad saabusid Betsaidasse. Tema juurde toodi pime mees ja anuti, et Jeesus teda puudutaks.
Wa eh ani pin nu ubethsaida. Ana ni pin me wa eh me unu rubo wa gun Yesu ma dari me.
23 Jeesus talutas kättpidi mehe külast välja, sülitas tema silmadesse, pani käed ta peale ja küsis: „Kas sa näed midagi?“
Yesu ma meki tari tu rubu me, ma surin me akamaru kani pin. sa ma tufo me tobi aje ma tari, tari aje me, ma ikime “wa ira iri imum?
24 Pime vaatas üles ja ütles: „Ma näen inimesi, nad on nagu puud, mis kõnnivad.“
Urubo ma yeze aje Asesere magu “ma ira anu. wa zi kasi matiti ma tanu.
25 Seejärel pani Jeesus uuesti käed ta silmadele ja ta sai täiesti terveks ja nägi kõike selgesti.
Ma kar ma tara me tari ajeme urubo ma poki ajeme. uhiri umeme udusa uze, ma tunguno uhira u kondi nyani memerun.
26 Jeesus käskis tal minna koju, öeldes: „Ära minegi külasse!“
Yesu ma kurzo me akura, ma gunme, “ka ti uribe ani pinbe”.
27 Siis Jeesus ja ta jüngrid läksid edasi Filippuse Kaisarea küladesse. Teel küsis ta jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed mind olevat?“
Ma gun unu uneh, na tubi a nya ahana imimare wari. ida rizi me ba aziki ubiredi na hana areki a nyimo i wuci ba.
28 „Mõned ütlevad Ristija Johannese, mõned Eelija, mõned ühe prohveteist, “vastasid nad talle.
Une makarbirkame magu aye acu, iwuci indi cukuno ana dizi utabur wa ri ukasu imimare ya hana.
29 „Aga teie?“küsis Jeesus. „Kelle teie ütlete mind olevat?“Peetrus vastas talle: „Sina oled Messias!“
Ma kudu ma gun unu neh me, barki sa wa buka ani, dusa bibe bi bur basuru aca uweme.”
30 Aga Jeesus hoiatas neid rangelt, et nad sellest kellelegi ei räägiks.
Une makuri ahira ahana akura maka kem vana ma rari ukomi. bibe bibur kasuru.
31 Siis Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma.
Makuri masuri ani pin nu utypre ma eh usidon uraba u Galilee ani kira nu Decapolus.
32 Ta rääkis sellest avalikult. Peetrus aga viis ta kõrvale ja hakkas teda noomima.
Wa ka aye me unu turi sa ma da kuna tizeba. wa gun Yesu ma tari me tari tumeme.
33 Ent Jeesus pöördus, ja vaadates oma jüngreid, sõitles Peetrust: „Tagane minust, saatan! Sa oled mulle takistuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.“
Mazikime uhana anikiri na nabu, ma soki me nibo ni a nyimo intuime ma tufime tobi ma dari ni lem me.
34 Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis salaku ta end maha, võtku oma rist ja järgnegu mulle!
Ma heze aje Asesere, ma gume. poko!
35 Sest kes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle.
Yesu Mapoki utuime, ma kuna.
36 Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?
I binani urai umeme.
37 Sest mis oleks inimesel anda oma hinge eest?
Ayimo Uganiya me imum be ya ira anilem me ya dusa. ma tunguno ubootize akuna.
38 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa auhiilguses koos pühade inglitega.“
De sa ma kuna mue mu boo utize tum uganita uzatu u imbizo uni henu nan uganiya uwuza uti mumu tizezen, Vana unubu ma di kuna mu mue mu rusa ume, ugana sa ma aye akura Asere nan ibe riri.

< Markuse 8 >