Markuse 6
1 Siis Jeesus lahkus sealt ja läks jüngritega oma kodulinna.
Anih loe hae ahmuen hoiah tacawt moe, angmah vang bangah a caeh; a hnukbang kaminawk loe anih hnukah caeh o.
2 Hingamispäeva saabudes hakkas ta õpetama sünagoogis ja paljud, kes teda kuulsid, olid hämmastunud. „Kust see mees sai selle kõik?“küsisid nad. „Mis tarkus see küll on, mis talle on antud? Mida tähendavad need imed, mida ta teeb?
Sabbath ni phak naah loe, anih mah Sineko thungah kaminawk to patuk: anih mah patuk ih lok thaih paroeai kaminawk loe dawnrai o, Hae kami loe naa hoi ih maw hae baktih hmuennawk hae a hnuk? Naa ih palunghahaih maw a hnuk moe, to baktih dawnrai hmuennawk to a sak?
3 Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse, Joosese, Juudase ja Siimoni vend? Ja eks ka tema õed ole siin meie juures?“Ja nad said tema peale vihaseks.
Hae kami loe thing toksah kami na ai maw? Meri capa, Jakob, Jose, Judah hoi Simon ih amya na ai maw? A tanuhnawk doeh aicae khaeah oh o na ai maw? tiah a thuih o. Nihcae mah anih to palungphui o thuih.
4 Aga Jeesus ütles neile: „Kuskil ei peeta prohvetist vähem lugu kui ta oma kodukohas, oma sugulaste juures ja ta oma majas!“
Jesu mah nihcae khaeah, Tahmaa loe angmah prae, angmah acaeng hoi angmah imthung takoh tasa bangah ni pakoehhaih to hnuk, tiah a naa.
5 Ja ta ei saanud seal teha ainsatki imetegu peale mõne haige tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale.
Ngantui ai kami zetta nuiah ban to a koeng moe, ngantuisak khue ai ah loe, anih mah to ahmuen ah dawnrai koi kaom hmuen to sah thai ai.
6 Ja ta imestas nende uskmatuse üle. Siis Jeesus rändas ümberkaudsetes külades ja õpetas.
Nihcae tanghaih tawn o ai pongah, anih loe dawnrai. Anih loe a taengah kaom avangnawk ah caeh moe, kaminawk to patuk.
7 Ta kutsus kaksteist jüngrit enese juurde ja hakkas välja läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle.
Anih mah kami hatlai hnettonawk angmah khaeah kawk, kami long hnetto amyoksak moe, patoeh; nihcae khaeah kaciim ai taqawk sae haek thaihaih to a paek.
8 Need olid tema juhised: „Ärge võtke tee peale kaasa midagi peale kepi: ei leiba, kotti ega raha vöö vahel.
Kholong a caeh o naah, cunghet khue ai ah loe, takaw, pasah, phoisa tabu thungah tangka to sin o hmah;
9 Kandke sandaale, kuid teist särki ärge võtke.
toe khokpanai loe abuen oh, laihaw kathah hnetto sin o hmah, tiah a naa.
10 Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni sellest linnast lahkumiseni!
Anih mah nihcae khaeah, Im maeto ah na kun o naah, to avang na tacawt o taak ai karoek to to im ah om oh.
11 Ja kui mõnes kohas teid vastu ei võeta ega kuulata, siis minge edasi ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks.“
Mi kawbaktih doeh nangcae talawk ai, lok tahngai ai kami loe, to ahmuen hoi na tacawt o naah, nihcae koeh ai ih amtuengsak hanah, nangmacae khokpadae ih maiphu to takhoek oh. Loktang kang thuih o, Lokcaekhaih niah to vangpui loe, Sodom hoi Komorah pongah kamtlai ah raihaih tong o tih, tiah a naa.
12 Nad läksid välja ja kuulutasid, et inimesed parandaksid meelt.
Kaminawk mah zaehaih dawnpakhuem o thai hanah, nihcae loe caeh o moe, lok to taphong o.
13 Nad ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.
Pop parai taqawknawk to nihcae mah haek o, nganna paroeai kaminawk to situi bawh o moe, ngantui o sak.
14 Kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest ta nimi oli saanud tuntuks. Mõned ütlesid: „Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja sellepärast toimivad temas imelised väed.“
(Anih ih ahmin to amthang pongah, ) Herod siangpahrang mah thaih: to naah anih mah, Tuinuemhaih paekkung Johan loe duekhaih thung hoiah angthawk let boeh, to pongah ni anih khaeah dawnrai hmuen to amtueng, tiah thuih.
15 Teised ütlesid: „Tema on Eelija!“Ja veel teised ütlesid: „Ta on nagu üks muistsetest prohvetitest!“
Thoemto kaminawk mah loe, Elijah ni, tiah thuih o. Thoemto kaminawk mah loe, Anih loe tahmaa maeto maw, to tih ai boeh loe canghnii ih tahmaanawk thungah kaom tahmaa maeto ah oh, tiah a thuih o.
16 Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, on surnuist üles tõusnud!“
Toe Herod mah thaih naah, Kai mah tahnong takroek ih Johan ni, duekhaih thung hoiah angthawk let boeh, tiah a thuih.
17 Sest Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta, ahelatesse panna ja vangi heita. Ta tegi seda Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kelle ta oli endale naiseks võtnud.
Herod loe amnawk Philip ih zu, Herodias to zu ah a lak, to kawng pongah angmah khaeh mah Johan to naehsak moe, taoengh pacoengah, thongim thungah pakhrak.
18 Johannes oli talle öelnud: „Sul ei ole seaduse järgi õigust võtta oma venna naist!“
Johan mah Herod khaeah, Daan ai ah nam nawk ih zu to na lomh pae, tiah a naa.
19 Seepärast pidas Heroodias Johannese peale viha ja soovis teda tappa, ent ei saanud,
To pongah Herodias mah Johan to hnukma, anih to hum hanah koeh; toe anih mah hum thai ai:
20 sest Heroodes kartis Johannest. Ta teadis, et Johannes on õige ja püha mees, ning kaitses teda. Ta ka kuulas Johannest meeleldi, kuigi tema kõned viisid ta kimbatusse.
Herod mah Johan loe toeng moe, kaciim kami ah oh, tito panoek, to pongah Johan to zit moe, anih to a khetzawn; Johan mah sak ih paroeai hmuennawk to Herod mah thaih, toe anih ih lok to oephaih hoiah tahngaih pae.
21 Ent lõpuks saabus sobilik aeg. Heroodes korraldas oma sünnipäeval pidusöögi kõrgetele ametimeestele, sõjaväeülematele ja Galilea juhtidele.
Atue karaem phak naah, Herod mah angmah tapenhaih niah angmah ih angraengnawk, misatuh angraengnawk hoi Kalili prae ukkungnawk hanah, buh raenghaih poih to a sak pae;
22 Heroodiase tütar tuli sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele, nii et kuningas ütles tüdrukule: „Palu mu käest, mida sa iganes soovid, ja ma annan sulle!“
to naah Herodias ih canu to angzoh moe, a hnawh, Herod hoi a taengah anghnu kaminawk to poek nawmsak, to naah siangpahrang mah nongpata khaeah, na koeh ih hmuen kawbaktih doeh na hni ah, kang paek han, tiah a naa.
23 Ta lubas vandega: „Mida sa iganes palud, ma annan sulle, olgu või pool minu kuningriiki!“
Anih mah nongpata ta khaeah, Kawbaktih hmuen doeh nang hnik nahaeloe, to hmuen to kang paek han, ka prae ahap mataeng doeh kang paek han, tiah lokkamhaih to a sak.
24 Ja tüdruk läks välja ja küsis emalt nõu: „Mida ma peaksin paluma?“„Ristija Johannese pead!“vastas ema.
To naah nongpata mah amno khaeah caeh moe, Timaw ka hnik han, tiah a naa. To naah Amno mah, tuinuemhaih paekkung Johan ih lu to hni ah, tiah a naa.
25 Tüdruk tõttas kuninga juurde tagasi ja ütles: „Ma soovin, et sa otsekohe annaksid mulle kandikul Ristija Johannese pea!“
Nongpata loe siangpahrang khaeah karangah caeh moe, Tuinuemhaih paekkung Johan ih lu to sabae nuiah vaihi nang paek hanah ka koeh, tiah a naa.
26 Kuningas sai väga kurvaks, kuid piduliste kuuldes antud vande pärast ei saanud ta tüdruku soovi tagasi lükata.
Siangpahrang loe palungset parai; toe angmah hoi kaom kaminawk hma ah, lokkamhaih a sak boeh pongah, nongpata mah hnik ih hmuen to aek pae ai.
27 Ta saatis kohe timuka käsuga tuua Johannese pea. Timukas läks vanglasse, lõi Johannesel pea otsast,
Siangpahrang mah kami humkung to karangah patoeh moe, Johan ih lu to sin hanah lok a paek: to kami loe thongim thungah caeh moe, Johan ih tahnong to takroek pacoengah,
28 tõi selle kandikul ja ulatas tüdrukule, kes andis selle oma emale.
anih ih lu to sabae nuiah a sin moe, nongpata hanah paek: nongpata mah amno khaeah paek.
29 Kui Johannese jüngrid sellest kuulsid, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning asetasid hauda.
To lok to a hnukbang kaminawk mah thaih o naah, angzoh o moe, anih ih qok to lak o pacoengah, aphum o.
30 Apostlid aga kogunesid Jeesuse juurde ja andsid talle aru kõigest, mis nad olid teinud ja õpetanud.
Patoeh ih kaminawk Jesu khaeah amkhueng o moe, a sak o ih hmuennawk hoi anih mah patuk o ih hmuennawk boih anih khaeah thuih pae o.
31 Jeesus ütles neile: „Lähme omaette kõrvalisse kohta ja puhkame pisut!“Sest inimesi tuli ja läks kogu aeg, nii et neil ei olnud aega süüagi.
Angzo kami hoi amlaem kami paroeai pop pongah, buhcaakhaih atue mataeng doeh tawn o ai, to pongah anih mah a hnukbang kaminawk khaeah, Nangmacae bueng ka hnukah angzo o ah, kami amdingruehaih ahmuen ah nawnetta thung anghak o rae si, tiah a naa.
32 Nad sõudsid paadiga kõrvalisse paika omaette.
To pongah kami amdingruehaih ahmuen ah palong hoi angmacae bueng ah caeh o.
33 Kuid nende minekut märgati ja mitmed tundsid nad ära. Inimesed jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja olid kohal enne neid.
Nihcae caeh o boeh, tito pop parai kaminawk mah panoek o, anih to hnuk o naah, avang thung ih kaminawk boih khok hoiah cawnh o, nihcae hma ah phak o hmaloe moe, anih khaeah nawnto amkhueng o.
34 Kui Jeesus astus paadist kaldale ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist kahju, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.
Jesu to ah phak naah pop parai kaminawk to hnuk, nihcae loe toepkung tawn ai tuunawk baktiah oh o pongah, nihcae nuiah paroeai tahmenhaih a tawnh: anih mah to kaminawk hanah paroeai hmuen kawng to patuk pae.
35 Kui aeg oli juba hiline, tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Paik on üksildane ja aeg juba hiline.
Niduem naah a hnukbang kaminawk anih khaeah angzoh o moe, Hae ahmuen loe praezaek ah oh moe, kho doeh ving boeh:
36 Lase inimestel minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endale midagi süüa!“
nihcae to caehsak lai ah, nihcae loe caak han tidoeh tawn o ai pongah, a taengah kaom avangnawk ah a caeh o moe, angmacae caak hanah takaw a qan o han oh, tiah a thuih pae o.
37 Jeesus vastas: „Andke teie neile süüa!“Jüngrid küsisid: „See võtaks rohkem kui poole aasta palga! Kas peaksime minema ja kulutama nii palju leivale ning andma seda neile süüa?“
Anih mah nihcae khaeah, Nihcae caak hanah buh paek o khae, tiah a naa. To naah nihcae mah anih khaeah, Ka caeh o moe, cumvai hnetto atho takaw qan pacoengah, nihcae caak hanah ka paek o han maw? tiah a naa o.
38 Jeesus ütles neile: „Minge vaadake, mitu leiba teil on!“Nad vaatasid ja ütlesid: „Viis leiba ja kaks kala.“
Anih mah nihcae khaeah, Takaw nazetto maw na tawnh o? Caeh oh loe khen oh, tiah a naa. Nihcae mah khet o pacoengah, takaw kae pangato hoi tanga hnetto oh, tiah a naa o.
39 Siis Jeesus käskis panna kõik inimesed rühmakaupa rohule istuma.
To naah anih mah nihcae khaeah pop parai kaminawk to phroh kahing nuiah abu abu ah anghnut hanah a hnukbang kaminawk to thuisak.
40 Inimesed istusid maha sajaste ja viiekümneste rühmade kaupa.
To tiah kaminawk to cumvaito, quipangato ah anghnut o sak.
41 Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte rahvale jagamiseks; samuti jagas need kaks kala.
Anih mah takaw kae pangato hoi tanga hnetto to a lak, van bangah a doeng tahang moe, tahamhoihaih paek pacoengah, takaw to a aeh, kaminawk pazet hanah a hnukbang kaminawk to a paek; tanga hnetto doeh nihcae boih hanah pazetsak.
42 Ja kõik sõid ja said söönuks.
Nihcae loe caak o moe, zok amhah o boih.
43 Ent leibadest ja kaladest ülejäänud palukesi korjati kokku kaksteist korvitäit.
Kamtlai takaw hoi tanga caaknoi to a phrom o naah, benthang hatlai hnetto koi.
44 Sööjaid oli aga viis tuhat meest.
To ih buhcaa kaminawk loe sang pangato phak duih.
45 Jeesus käskis kohe seejärel oma jüngritel astuda paati ning sõita vastaskaldale Betsaidasse, samal ajal kui tema laseb rahvahulgal minna.
Jesu mah a hnukbang kaminawk palong thungah akunsak roep moe, Bethsaida avang bangah caeh o hmaloe hanah patoeh.
46 Ta saatis nad teele ning läks mäele palvetama.
Nihcae patoeh pacoengah, lawkthuih hanah mae nuiah a caeh.
47 Õhtu saabudes oli paat keset järve ja Jeesus üksinda maal.
Duembang phak naah, palong loe tuipui um ah oh, anih loe angmah bueng tuicing ah oh.
48 Kui ta nägi jüngreid raskustes sõudmas, sest tuul oli vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides. Ta tahtis neist mööduda,
Nihcae bangah takhi song pongah, a hnukbang kaminawk palong mong o thai ai, tito a hnuk: qum atue khethaih palito phak tom naah, nihcae ohhaih ahmuen ah tuipui nuiah a caeh moe, nihcae khaeah phak duih boeh.
49 aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on vaim. Nad hakkasid kisendama,
Tuipui nuiah kacaeh Anih to a hnukbang kaminawk mah hnuk o naah, pakhra mue, tiah a poek o pongah a hangh o:
50 sest nad kõik nägid teda ja ehmusid. Kuid Jeesus sõnas neile: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!“
nihcae boih mah Anih to hnuk o naah, angpae o. Akra ai ah nihcae khaeah, Kamongah om oh: Kai ni; zii o hmah, tiah a naa.
51 Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Jüngrid hämmastusid üliväga.
To pacoengah palong nuiah nihcae khaeah a dawh tahang; to naah takhi to dip: nihcae loe thui laek ai khoek to dawnrai o.
52 Nad ei olnud leibade loost midagi mõistnud, sest nende südamed olid tuimad.
Nihcae loe palungthah o pongah, takaw kawng pongah a sak ih dawnrai hmuen to panoek o ai boeh.
53 Kui nad olid ületanud järve, randusid nad Genneesaretis ja jäid sinna ankrusse.
Nihcae loe tuipui yaeh ah caeh o, Genesaret prae thungah akun o moe, to ah anghak o.
54 Ja kui nad paadist maale astusid, tunti Jeesus kohe ära.
Palong thung hoi anghum o naah, to ahmuen ah kaom kaminawk mah anih to maat o.
55 Inimesed jooksid läbi kogu ümbruskonna ning kandsid haigeid magamisasemetel sinna, kus iganes nad kuulsid Jeesuse olevat.
To prae thung ih kaminawk boih cawnh o moe, a thaih o ih Anih ohhaih ahmuen ah nganna kaminawk to phak hoiah angzawn o.
56 Kuhu ta iganes läks, olgu küladesse, linnadesse või maakohtadesse, asetati haiged turuplatsidele. Need anusid teda, et nad saaksid puudutada kasvõi tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, said terveks.
Vangta ah maw, to tih ai boeh loe vangpui ah maw, to tih ai boeh loe prae thungah maw, Anih caehhaih ahmuen kruekah nganna kaminawk to loklam ah a suek o moe, Anih ih kahni atom to sui duem han ih Anih khaeah tahmenhaih hnik o: sui kaminawk loe ngantuihaih hnuk o boih.
