Markuse 15
1 Hommikul vara langetasid ülempreestrid koos vanemate ja kirjatundjate ja kogu Suurkohtuga otsuse. Nad sidusid Jeesuse kinni, viisid ta minema ja andsid Pilaatuse kätte.
A, mea kau ake te ata, ka runanga nga tohunga nui, nga kaumatua, nga karaipi, me te runanga katoa, a ka herea e ratou a Ihu, ka arahina atu, a tukua atu ana ki a Pirato.
2 Pilaatus küsis Jeesuselt: „Kas sina oled juutide kuningas?“„Need on sinu sõnad!“vastas Jeesus.
Ka ui a Pirato ki a ia, Ko koe ranei te Kingi o nga Hurai? Ka whakahokia e ia ki a ia, Kua korerotia na e koe.
3 Ülempreestrid süüdistasid teda paljus.
He maha hoki nga mea i whakapaea ki a ia e nga tohunga nui, kaore ia i korero.
4 Pilaatus küsis Jeesuselt: „Kas sa midagi ei vasta? Kuula, kui paljudes asjades nad sind süüdistavad!“
Ka ui ano a Pirato ki a ia, ka mea, Kahore au kupu whakahoki? Na, te tini o nga kupu e korero nei ratou mou.
5 Kuid Pilaatuse imestuseks ei vastanud Jeesus enam midagi.
Heoi kahore a Ihu i whakahoki atu ano; no ka miharo a Pirato.
6 Paasapühade ajal oli maavalitsejal tavaks vabastada üks vang, keda rahvas nõudis.
Na i taua hakari kotahi te herehere e tukua ana e ia ki a ratou, ko ta ratou e inoi ai.
7 Mees nimega Barabas oli vangis koos mässajatega, kes olid ülestõusu ajal toime pannud tapmise.
Na i reira tetahi tangata ko Parapa te ingoa, e here tahi ana me ona hoa tutu, he hunga i patu tangata i te ngangaretanga.
8 Rahvahulk tuli ja hakkas paluma, et Pilaatus teeks, nagu ta ikka oli teinud.
Na ka haere te mano, ka anga ka tono ki a ia kia peratia me tana i mea ai ki a ratou i mua.
9 Pilaatus küsis: „Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?“
Na ka whakahoki a Pirato ki a ratou, ka mea, E pai ana ranei koutou kia tukua e ahau ki a koutou te Kingi o nga Hurai?
10 teades, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud.
I mahara hoki ia he hae i tukua ai ia e nga tohunga nui.
11 Ent ülempreestrid ässitasid rahvahulka nõudma, et ta pigem laseks neile vabaks Barabase.
Otira ka whakatutehutia e ratou te mano, kia tukua e ia ko Parapa ke ki a ratou.
12 Pilaatus küsis neilt veel kord: „Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?“
Na ka whakahoki ano a Pirato, ka mea ki a ratou, He aha oti ta koutou e pai ai kia meatia e ahau ki tenei e huaina nei e koutou ko te Kingi o nga Hurai?
13 „Löö ta risti!“karjusid nad taas.
Ka karanga ano ratou, Ripekatia.
14 Pilaatus küsis neilt: „Mis ta kurja on teinud?“Kuid rahvahulk karjus aina valjemini: „Löö ta risti!“
Na ka mea a Pirato ki a ratou, He aha koia tana kino i mea ai? Heoi nui noa atu ta ratou hamama, Ripekatia ia.
15 Ja Pilaatus, tahtes olla rahvale meelepärane, laskis neile vabaks Barabase. Ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.
Na, i tona hiahia kia whakamarietia te mano, tukua ana e Pirato a parapa ki a ratou, a, ka oti a Ihu te whiu, ka tukua kia ripekatia.
16 Sõdurid juhatasid Jeesuse paleesse (see on pretooriumisse) ja kutsusid kokku terve väesalga.
Na ka arahina ia e nga hoia ki te marae, ara ki te whare whakawa, a karangarangatia ana te ropu katoa.
17 Ja nad riietasid ta purpurrüüga ja punusid kibuvitstest pärja ning panid temale pähe.
Ka whakakahuria ia ki te kakahu papura, a, ka oti tetahi karauna tataramoa te whiri, ka potaea ki a ia.
18 Ja nad hakkasid teda teretama: „Tervitus, juutide kuningas!“
Na ka anga ratou ka oha ki a ia, Tena koe, e te Kingi o nga Hurai!
19 Nad tagusid talle pillirookepiga pähe, sülitasid ta peale ning kummardasid teda maha põlvitades.
Patua ana e ratou tona matenga ki te kakaho, tuwha ana ki a ia, ka tuku i nga turi ki a ia, a koropiko ana ki a ia.
20 Ja kui nad olid teda küllalt mõnitanud, võtsid nad temalt purpurrüü seljast ja riietasid ta oma rõivastesse. Nad viisid Jeesuse välja ristilöömiseks.
A, no ka mutu ta ratou taunu ki a ia, ka tangohia te kahu papura i a ia, na whakakakahuria ana ia ki ona ake kakahu, a arahina ana ia kia ripekatia.
21 Üks Küreene mees nimega Siimon, Aleksandrose ja Ruufuse isa, tuli just maalt linna ja oli parasjagu möödumas. Nad sundisid teda kandma Jeesuse risti.
Na ka meinga e ratou tetahi tangata e tika ana na reira, a Haimona o hairini, i ahu mai i nga whenua, ko te papa o Arehanera raua ko Rupuha, kia haere me ratou, kia riro ai mana e amo tona ripeka.
22 Ja nad viisid Jeesuse paika, mida hüüti Kolgataks (mis tähendab Pealuu koht).
Na ka arahina ia ki tetahi wahi, ki Korokota, tona tikanga ina whakamaoritia ko te Wahi Angaanga.
23 Talle pakuti mürriga segatud veini, aga ta ei võtnud seda vastu.
A hoatu ana ki a ia he waina, he mea whakananu ki te maira, kia inumia: otira kihai i tangohia e ia.
24 Nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab.
A ripekatia ana ia e ratou, ka wehewehea ona kakahu, he mea maka ki te rota, kia kitea ai ko te aha e riro i tetahi, i tetahi.
25 Oli kolmas tund, kui nad Jeesuse risti lõid.
Na ko te toru tera o nga haora, a ka ripekatia ia e ratou.
26 Tema süütahvlilt võis lugeda: Juutide kuningas.
Ko te mea i whakawakia ai ia i tuhituhia ki runga, KO TE KINGI O NGA HURAI.
27 Koos temaga lõid nad risti kaks kurjategijat: ühe ta paremale ja teise vasakule käele.
Na tokorua nga tahae i ripekatia ngatahitia me ia; ko tetahi ki matau, ko tetahi ki tona maui.
28 Nii läks täide kiri, mis ütleb: „Ta on ülekohtuste sekka arvatud.“
Na ka rite te karaipiture e mea nei, I taua ngatahitia ia me te hunga hara.
29 Möödujad aga pilkasid teda päid vangutades: „Noh, templi lammutaja ja kolme päevaga üles ehitaja!
Ko te hunga e haereere ana i reira ka tawai ki a ia, ka ruru i o ratou matenga, ka mea, Ha, ko koe ka whakahoro nei i te whare tapu, ka hanga nei ano i nga ra e toru,
30 Päästa nüüd iseennast ja astu ristilt alla!“
Whakaora i a koe ano ka heke iho i te ripeka.
31 Nõndasamuti pilkasid teda isekeskis ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: „Teisi on ta päästnud, aga iseennast ei suuda ta päästa!
Waihoki ko nga tohunga nui ka tawai i a ia, ratou ko nga karaipi, ka mea, Ko era atu i whakaorangia e ia, te taea e ia te whakaora a ia ake ano.
32 Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!“Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, pilkasid teda.
Tena ra kia heke iho aianei a te Karaiti, te Kingi o Iharaira, i te ripeka, kia kite ai tatou, kia whakapono ai. I tawai hoki ki a ia te hunga i ripekatia ngatahitia me ia.
33 Kuuendal tunnil langes pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini.
A, no ka tae ki te ono o nga haora, ka pouri a runga o te whenua katoa, taea noatia te iwa o nga haora.
34 Üheksandal tunnil kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii, eloii, lemaa sabahtani?“, see tähendab „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?“
A i te iwa o nga haora ka karanga a Ihu, he nui te reo, ka mea, Eroi, Eroi, rama hapakatani? ko te tikanga tenei ina whakamaoritia, E toku Atua, e toku Atua, he aha koe i whakarere ai i ahau?
35 Mõned juuresseisjaist ütlesid seda kuuldes: „Kuulete, ta hüüab Eelijat!“
A, no te rongonga o etahi o te hunga e tu ana i reira, ka mea, Nana, e karanga ana ia i a Iraia.
36 Siis jooksis keegi, immutas käsna veiniäädikaga, pistis selle pilliroo otsa ja pakkus talle juua, sõnades: „Vaatame, kas Eelija tuleb teda maha võtma!“
Na ka oma tetahi, ka whakaki i tetahi hautai ki te winika, whakanohoia ana ki te kakaho, ka hoatu kia inumia e ia, ka mea, Kati; tena kia kite tatou me kore a Iraia e haere mai ki te tango i a ia ki raro.
37 Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.
Na he nui te reo i puaki i a Ihu, a hemo ake.
38 Ja templi eesriie rebenes ülalt alla kaheks.
A ka wahia te arai o te temepara i waenganui pu mai i runga ki raro.
39 Aga Jeesuse vastas seisev sadakonna ülem, nähes teda nõnda suremas, ütles: „See inimene oli tõesti Jumala Poeg!“
A, no te kitenga o te keneturio, e tu hangai atu ana ki a ia, i pera te ahua o tana tukunga i tona wairua, ka mea ia, He pono ko te Tama a te Atua tenei tangata.
40 Aga seal oli ka naisi eemalt vaatamas, nende seas Maarja Magdaleena ning teine Maarja (Jaakobus Noorema ja Joosese ema) ning Saloome.
Na i reira etahi wahine e matakitaki ana mai i tawhiti: i roto i a ratou a Meri Makarini, a Meri hoki whaea o Hemi, te mea iti, raua ko Hohi, me Haromi;
41 Nad olid Jeesusele järgnenud ja tema eest hoolitsenud Galileast saadik. Seal oli veel mitmeid naisi, kes olid koos Jeesusega tulnud Jeruusalemma.
Ara ko nga wahine i aru nei i a ia, i a ia i Kariri, i mahi mea nei mana; me etahi atu wahine tokomaha i haere tahi mai nei me ia ki Hiruharama.
42 Õhtu oli kätte jõudmas ja käes oli pühade valmistuspäev, see on hingamispäevaeelne päev.
Na ka ahiahi, i te mea ko te ra takanga, ara ko te ra i mua ake o te hapati,
43 Siis tuli Joosep Arimaatiast, nõukogu lugupeetud liige, kes ka ise ootas Jumala riiki. Ta astus julgelt Pilaatuse juurde ning palus enesele Jeesuse surnukeha.
Ka haere mai a Hohepa o Arimatia, he rangatira runanga, he tangata nui tonu, e tatari ana ano hoki ia ki te rangatiratanga o te Atua; a ka haere maia tonu ki a Pirato, ka inoi i te tinana o Ihu.
44 Pilaatus imestas, et Jeesus on juba surnud, ja kutsus enda juurde sadakonna ülema ning küsis temalt, kas Jeesus tõesti juba suri.
Na ka miharo a Pirato, hua noa kahore ano i mate: ka karangatia e ia te keneturio, ka ui ki a ia, mehemea kua mate atu ra ia.
45 Kui sadakonna ülem seda kinnitas, andis ta surnukeha Joosepile.
A, no ka rongo ki te keneturio kua mate, ka whakaaetia e ia te tinana ki a Hohepa.
46 Joosep ostis linase kanga, võttis Jeesuse ristilt maha, mähkis linasse ning asetas kaljusse raiutud hauda. Siis veeretas ta kivi hauakambri uksele.
Na ka hokona e tera he rinena, ka tangohia mai ia ki raro, a takaia ana ki te rinena; whakatakotoria ana ia ki roto ki te urupa kua haua atu ki te kamaka, a whakataka atu ana he kohatu ki te kuwaha o te urupa.
47 Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja nägid, kuhu Jeesus pandi.
I kite a Meri Makarini, raua ko Meri whaea o Hohi, i te wahi i whakatakotoria ai ia.
