Markuse 14
1 Kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha. Ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa.
Tiye ti re ta dii uguna a wuzi utanda uringi ukafa ani rere nan u biredi uzatu pata nan iri mum. anu adangdang aka tuma nan anu rusa wa gurna anu rusa wa gurna unu nyara una me sa wadi maki Yeso bati wa huu me.
2 „Teda ei saa kinni võtta keset pühi, sest rahvas hakkaks mässama!“ütlesid nad.
Wa gamarka ace awe me inki wa guna wadi meki me unu wuyi unu gori nini mu ruba ma nu mu hiri.
3 Jeesus oli Betaanias pidalitõvest paranenud Siimoni majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu puhta ja ülihinnalise nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesusele pähe.
Uganiya sa yeso marani Ubatani akura simon una tikuturu, saa ma ciki ure une ma dusa ma en mani mi kirfi ma kari ma kari yesu mani ani ce vat.
4 Ent mõned nurisesid naise teo üle: „Milleks küll see raiskamine?
Aye sa wa raa ahira me mu ruba mu corno me. Unu boo tize acece awe me, unu gusa nyanini ya karti a zizi a hari anu dira ikirfi me?
5 Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.“Ja nad hurjutasid naist.
Waa gu mani mageme sa adake azizi ini kirfi idang sa iteki madinari akuri ataru, wa dusa wa meki ugbara ume.
6 Kuid Jeesus ütles: „Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.
Yesu ma kabirka magun we nyanini ya wuna izinu busura ume? me sa ma wuzam imum iriri.
7 Vaeseid on teie juures alati, ja te võite neile head teha millal tahes. Mind aga ei ole teil alati.
Mi ida dem na shi ba, anu dira wazi nigome nan shi ida kee ibenki we uganiya sa wa wuna shi.
8 Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette võidnud mu ihu matmiseks.
Une uge me ma wuza imum me sa mada ke ma wuzi: ma kpicom barki uvatti um.
9 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse tema mälestuseks ka sellest, mida ta on teinud.“
Ma buka shi kadure me vat ahira sa adi buu tize ti ugomo asere anyimo une, imum me sa une ugeme ma wuza adi rigi nin.
10 Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.
Anyimo ukirau nan ure me, Yahuda iskariyoti ma dusa ma ha ahira ana dangdang magu madi bezi we yeso.
11 Seda kuuldes ülempreestrid rõõmustasid ja lubasid anda talle raha. Nüüd Juudas otsis võimalust, kuidas Jeesust reeta.
Barki u kunna urunta wagu wadi nya me ikirfi, ma tubi ubasa una me sa madibezi we me.
12 Hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, küsisid jüngrid Jeesuselt: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?“
Unu wuyi utuba ubirede uzatti upatta nan iri imum sa ake weki bitam barki ukpico, ahanaa aka dura wa iki me”abani wadi ka barka ahira sa wadi ka re imum yare?
13 Ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: „Minge Jeruusalemma ja te kohtate veekannu kandvat meest. Järgnege talle,
Madusa ma tumi ana ware anyimo ani pin, ma gun we idi gurna nan uye sa ma cira bidaka bi mei.
14 ja kuhu ta ka sisse astub, selle maja peremehele öelge: „Õpetaja küsib: „Kus on mu külalistetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?““
I tarsi me akura sa madi ribe ni, i gun unu na kura me unu dungura ma guna”udenge me u raba sa madi cukuno nin ma ri imum ye re yi tanda i kafa nin nan anu tarsa u meme?”
15 Tema näitab teile suurt tuba ülemisel korrusel, kus kõik on valmis seatud. Seal valmistage meile kõik ette.“
Madi bezi shi udenge udangdang sa wuza vat ti hira ti tikum nan vat ti mum me sa a nyara i barka ni uni memeru.
16 Jüngrid lahkusid ja läksid linna ning leidsid kõik täpselt nii, nagu Jeesus oli neile öelnud. Ja nad valmistasid paasasöögi.
Adura me wa dusa wa ribe ani pin me, waka kem imum me reb nan tize ti meme.
17 Õhtu saabudes tuli Jeesus kaheteistkümne jüngriga.
Sa uwunjoro wa wuna wa dusa wa ribe akura me nan anu tarsa umeme ukirau nan wa re wa gino me.
18 Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära, üks, kes koos minuga sööb!“
Sa wa zini ure imum ya re, Yesu madusa ma poki anyo magu “indi buki shi kadure me uye anyimo ashi sa ti zini ure imum yare nigo me madi wuzim malim ma witim a tari ta roni ani eru.
19 Jüngrid muutusid väga murelikuks ja hakkasid üksteise järel temalt küsima: „Ega sa mind ei mõtle?“
Mu ruba mu we me mu corno me wa tubi u igizo me”nani mi mani”
20 Jeesus vastas neile: „Üks teist kaheteistkümnest, kes kastab oma leiva minuga samasse kaussi.
Yeso ma gun we anyimo ashi me ukirau nan wa re sa tizin unu re imum yare isso I inde.
21 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!“
Kasi Ubuka utize tu ugomo asere ta buka vanaa unu madi tarsi imum me sa ta buka ani ce ni meme. Desa ma nya vanaa unu ahu, madi kunna dagi ayoo me ba.
22 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke, see on minu ihu!“
sa wa zin unu re umum ya re, Yeso ma ziki ubiredi ma yorsi uni ma nya we ma gu re nipum nim nini imum iringizi in mi.
23 Siis ta võttis karika, tänas Jumalat ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.
Ma inti mei magu sa ni maye mam mani, maye mu inko tize barki anu gbardang.
24 Jeesus ütles neile: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.
Ma gun we maye mam Mani mu myinca imum idi benki shi sa ma pkonko.
25 Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.“
Kadundure ma buka shi ahanaa aka dura ku gomo asere atikira tinazi tu nee adizi nan aseser wadi gurna vat ati gomo ta asere.
26 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
Sa wa wuza ira ini nonzo wa dusa wa suri uhana upana u Olifis.
27 Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu, sest kirjutatud on: „Ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse laiali.“
Yesu ma gun we,”vat ushi idi rizi barki mi gu unyerte me. ma gu “itam me idi samirka inki ma kara unu tarsan we”.
28 Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie ees Galileasse.“
“Inki ma hira, indi agiza shi uribe Ugalili”.
29 Aga Peetrus ütles talle: „Kui ka kõik sind hülgavad, siis ometi mitte mina!“
Ba Bitrus ma gu inki vat ukasu udi rizi mi inda rizon ba.
30 „Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!“vastas Jeesus.
Yesu ma gu,”kadundura anyimo aniye ni geme udi nyare mi kataru adaa bigoro ba runo kare ba.
31 Ent Peetrus sõnas veel tungivamalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind maha!“Sama kinnitasid ka kõik teised.
Bitrus ma kuri ma gu ingi iwono ini tidi wi nigo me vat uwe wa buki ani me.
32 Nad tulid paika, mida kutsuti Ketsemaniks, ja Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, kuni ma palvetan!“
Sa wa e ahira sa a tisa ani UGethsamani, Yesu ma gu inanu tarsa umeme”cukuno nin aba me idika wuna birigira”.
33 Ta võttis enesega kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese. Jeesus langes sügavasse ahastusse ja vaeva.
Ba ma dusa nan Bitrus, Yakubu, nan Yohana ma tubi u kunna upazaza me.
34 Ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!“
Ma gun we “izin apuru abit, gusiindi wi. Be ni mi abame kati i ha amoro”
35 Ta läks pisut eemale, heitis näoli maha ja palvetas, et kui on võimalik, siis see tund läheks temast mööda.
Yesu manyari kure kuhira matunguno ina ruu biringira dagi unyara gu ukem uni mada ira aje avu ageme ba.
36 Ta ütles: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Võta see karikas minult ära! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!“
Magu “Asere acoo, vat inki imum iwuna karam upazaza ugeme. daki barki unyara um ba caa ucukuno uweme uni.
37 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. Ta sõnas Peetrusele: „Siimon, kas sa magad? Kas sa ei jaksa ühtki tundi valvata?
Makuri ma ken we wazin immoro, magun we Bitrus, Siman, izin moroo? Ida ke izi uganiya daki ya wuza moroo.
38 Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, kuid liha on nõder.“
Hira ni wuza ni biringira kati irizi nin, urubu ya hem nipum na game.
39 Ta läks uuesti eemale ja palvetas, lausudes samad sõnad.
Makurri ahira abirigira ma ze ma kuri buki imum me sa mabuki unu tuba.
40 Tagasi tulles leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest. Nad ei teadnud, mida talle vastata.
Ma kuri ukure ma e ma ken we wazin imoro, aje awe me idi ku pazaza barki moroo wadiri imum be sa wadi buki me.
41 Siis tuli Jeesus kolmandat korda ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Küllalt! Tund on saabunud, Inimese Poeg antakse patuste kätte!
Ma kuri utaru, magun we idazan moroo, unuvenke imum ishi? Ya bari ani me uganiya wa aye sa idi nya vanaa unu bu atari ta nu cara abanga.
42 Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!“
Hira ni tidusa, desa madi witim atari ti we me ma raa mamu.
43 Ja kui ta kõneles, saabuski Juudas, üks kaheteistkümnest. Ja ühes temaga ülempreestrite, kirjatundjate ja rahvavanemate saadetud, nuiade ja mõõkadega relvastatud jõuk.
Sa ma raa anyimo atize me Yahuda i, sa ma raa anyimo ukirau nan ware wa gino me maka aye in na nu gbardang inti vira nan ti bina nan anu akatuma ka asere nan anu unyetike nan a nanu.
44 Jeesuse äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all ära!“
Yahuda unu unya umeme mamu bezi we imum me sa madi wuzi ma bezi Yesu,”desa indi gbidirko me”
45 Ja Juudas tuli, astus kohe Jeesuse juurde ja sõnas: „Rabi!“ning suudles teda tervituseks.
Sa yahuda ma aye ma e ahira Yesu ma gu”rabbi” madusa ma gbidirko me.
46 Mehed haarasid Jeesusest ja võtsid ta kinni.
Wa dusa maki me wa hunguko wa dusa ni.
47 Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast nõnda, et raius tal kõrva peast.
Uye anyimo ani goo ni Yesu madusa ma suso uvira ma yori utiyui ure vanaa una ukatuma.
48 „Kas ma juhin mässu, “küsis Jeesus, „et te olete tulnud mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma?
Yesu ma iki we magun”ya ayen inti vira nan ti bina gusi ya aye umeki ukari?”
49 Ma olin iga päev teiega templis õpetamas, ja te ei võtnud mind kinni! Aga Pühakiri peab täide minema!“
Sa mazi ini go me nan shi uni bezizi tize anyimo ti denge tini gura daki ya meki ni mi ba. Awu ani me barki amyinca tize tasere tini.
50 Kõik Jeesusega koos olnud põgenesid ja jätsid ta maha.
Adesa wa zi nigome nan Yesu wa sumi wa ceki me.
51 Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes kandis linast särki. Nad püüdsid teda kinni võtta,
Ure vanaa sa mazi tarsa me sa soki udubi, wa dusa wa meki.
52 aga ta jättis särgi maha ja põgenes alasti.
Madusa ma summi bihurba me.
53 Nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid, rahvavanemad ja kirjatundjad tulid kokku.
Wa ziki Yesu wa han me ahira unu dang uka tuma kasere, ananu nan anu nyetike.
54 Peetrus järgnes Jeesusele eemalt, kuni jõudis ülempreestri sisehoovi. Ta istus koos valvuritega ja soojendas ennast tule ääres.
Bitrus ma tarsi uwe me piit uka biki udenge unu dang kasere. ma cukuno nan anu bee ahira me unu kunna ura.
55 Ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud.
Abini me unu dang me vat nan ana katuma kameme nyari tina be sa wadi meki me unu siziki me. Wa kem me mazi lau.
56 Paljud küll tunnistasid valet tema vastu, kuid nende tunnistused olid vastuolus.
Anu gbardang wa aziin tize ti macico ani ce nimeme, wa kem me mazi lau.
57 Siis tõusid püsti mõned, kes andsid tema vastu valetunnistuse:
Aye wa ezinin intize ti macico ani ce nimeme wagu ana.
58 „Me oleme kuulnud teda ütlemas: „Mina kisun maha selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.““
Wa kunna me maguna”indi ke intuburko akura ani gura ageme im barka ageme sa daki abarkan in tari ba anyimo ati ye ti taru”.
59 Aga ka selles ei läinud nende tunnistus kokku.
vat ani me daki a hem ini mum mem sa wa buka ba.
60 Siis ülempreester tõusis nende ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?“
Unu dang me ma hiri ma iki Yesu”u da zo unu ukabirka utize, imum ma sa anu ageme wa buka ani ce ni we me ba”?
61 Kuid Jeesus vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: „Kas sina oled Messias, Õnnistatu Poeg?“
Daki ma kabirka me ba. Unu dang me ma kuri ma iki me hu mani Yesu vanaa ulau.
62 Ja Jeesus vastas: „Mina olen. Ja te näete Inimese Poega istumas Kõigeväelise paremal käel ja tulemas taeva pilvede peal.“
Yesu magu”imimani” udi iri unuu ma ciki atari tinare titi gomo nan niwiri aseser”.
63 Ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Mis tunnistajaid meil veel vaja on?
Unu dang me ma maki udibi uyesu me mahammirka uni, magu”nyanini tinyara, ti kuri ti nyara mare masaa?”
64 Te olete ise kuulnud jumalateotust. Mis te arvate?“Nad kõik otsustasid, et ta väärib surma.
Ya kunna ni tizogo ta asere me sa ma wuza. Nyanini shi ya buka?” wadusa wa gu ahu me.
65 Siis mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale, katsid ta näo kinni, peksid teda rusikatega ning ütlesid talle: „Prohveteeri!“Ja valvurid peksid teda.
Aye wa dusa utira ume, aye unu tuffsi ume tobi, wa tirzi me muhenu, wa gun me”buka imum me sa idi kem unu rusa utize”
66 Peetrus oli all hoovis. Sinna tuli üks ülempreestri teenijatüdruk
Bitrus sa mazin nigo me nan Yesu upuru nikubu sa ahan Yesu, kure kubura sa ka zin inka tuma ani kubu una katuma kasere ku e ahira ameme.
67 ja, märganud Peetrust ennast soojendamas, vaatas teda tähelepanelikult. Ta ütles: „Sina olid ka selle Naatsaretlase, Jeesusega.“
Ma iri Bitrus ma turi unu kunna uraa ma gume hume cangi uzi nigoo me nan Yesu unu Nazaret.
68 Kuid Peetrus salgas: „Ma ei tea ega mõista, millest sa räägid!“Ja läks sealt välja eeshoovi.
Magu inda tam imum be sa uzini boo me ba, ma dusa ma suri ma dusa me imum ime.
69 Teenijatüdruk nägi teda seal uuesti ja taas ütles Peetruse kohta: „See mees on üks nende hulgast!“
Ure ucca makuri sa ma ira me, makuri ma buki anu sa wa ciki nigoo me magu, unu ugeme unani goo nimeme nini.
70 Aga Peetrus salgas taas. Pisut hiljem sõnas keegi sealolijatest Peetrusele: „Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane.“
Magu mada zo me nigoo me nan me ba. Ara anyimo anime anu age sawa turi abini me wagun ti rusa uzi nigoo nan me barki hu ma unu Galili mani.
71 Peetrus hakkas sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest, kellest teie räägite!“
Ba ma wu nice nimeme a nyimo usiziki me, ma tunguno itono unu gusa inda rusam unu uge me sa izi tize ani ce nimeme ba.
72 Ja kohe kires kukk teist korda. Siis Peetrusele meenusid sõnad, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda maha!“Ja ta puhkes nutma.
Abine ani bigoro bi runo ukure. Bitrus maringi tize sa Yesu ma buki me madi bezi uzatu urusa umeme inki bigoro ba runo kare. Ma kuri ani kira inna so.
