Markuse 10
1 Jeesus lahkus sealt ja tuli Juudamaa aladele sealpool Jordanit. Jälle kogunes hulk rahvast tema juurde ja ta õpetas neid, nagu tal oli kombeks.
Yesu ma ceki ahira aginome ma ha ani kira nu yahudiya ma kuri madusa piit uhana uraba u urdu ni gura na nabu ni kuri ni a hira meme ma zin nu dungura uwe imumbesa maharika u wuzame.
2 Jeesuse juurde tulid mõned variserid, et teda proovile panna, ja küsisid: „Kas mehel on luba oma naisest lahutada?“
Anu bezurusa wa e ahira ame wa ikime, “nani ya wuna uri u ruma “uruma ma harzina nan nu ne umeme?” wa ilime wa iri ini.
3 Jeesus küsis neilt: „Kuidas Mooses teid käskis?“
Ma kabirkawe, “ane ni Musa ma inki shi tize?
4 Nad vastasid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse ja naise minema saata.“
Wa gu Musa ma him vana uruma ma nyertike ihori ama cikime madusa.
5 Jeesus ütles neile: „Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu.
Yesu magunwe barki ugbas usheni.
6 Aga loomise algul lõi Jumal nad meheks ja naiseks.
Usuro utuba Asere a bari vanu ruma nan nu u e.
7 Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole
Barki ani me vanu ruma madi kiri a co nan ka ino wapat ina.
8 ja need kaks saavad üheks. Siis nad ei ole enam kaks, vaid üks liha.
Wa ware wa cukuno binama bi inde aziguna wa kadza anawari wa cukuno binama bi inde.
9 Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!“
Vat imumbesa Asere apata unu hara ma zoni.
10 Kodus küsisid jüngrid uuesti temalt selle kohta
Uganiya sa wa ra anyumo akura anu tarsa ume wa kura wa ikime abangame.
11 ja Jeesus ütles neile: „Kes lahutab oma naisest ja abiellub teisega, rikub temaga abielu.
Ma gunme, vat desa ma gido une umeme ma huza anya nan uru nee ma wuza madini.
12 Ja kui naine on maha jätnud oma mehe ja abiellub teisega, rikub ta abielu.“
Inki vanu e makini uruma ume maka wuza ara nyasas nan ure vanu runa ma wuza madini.
13 Jeesuse juurde toodi väikesi lapsi, et ta neid puudutaks. Jüngrid aga tõrelesid toojatega,
Anabuwa en inna hana acincin madarwe anu tarsa Uyesu wa gwari kawe.
14 kuid Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik.
Yesu ma iri ani me ma kunna iriba inwe, ma gun we cekini ahana cincin wa e a hira am, kati ikartuwe ba, akura Ugomo Asere usas-suna uwe uni a nyara.
15 Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei pääse sinna sisse.“
Ka dure in boshi, vat de sa da makaba tizee ti ugomo sere kasi vana ucin mada ribe me Asesere.
16 Ta võttis lapsed sülle ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.
Maduku gbemdurko ahana ahabu ameme ma ringir ka we.
17 Kui Jeesus asus teele, jooksis üks mees tema juurde ja langes ta ette põlvili, küsides: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?“ (aiōnios g166)
Sa ma tuba tanu, urunu ma sumi mabikime matun guno aje ameme ma iki me “unu dungura nyanini indi wuzi in kim bibeu bu zatu mara? (aiōnios g166)
18 Jeesus vastas talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Keegi muu ei ole hea kui üks – Jumal.
Yesu magu “nyanini utisom uni dungara uriri? unu dungura uriri memani Ugoma Asere.
19 Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!“
Urusa uinko tize udida hunawe udida wuza imum imadin udida wuzawe ni kari udida wuzawe ma cuco udida nokuwe unu nya aconanka ino tina nu”
20 Mees aga vastas talle: „Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud poisieast alates.“
Unume magu “unudugwa vat adodu aginome martarsan ani, ami manyam.
21 Jeesus aga vaatas talle otsa, tundis armastust tema vastu ja ütles: „Üks asi puudub sul. Mine müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!“
Yesu ma irime ma gun me imumu inde ini ya dewe kaziza adodu aweme vat u e utarsum, udikum ani Asesere.
22 Kui noormees neid sõnu kuulis, lahkus ta kurvana, sest tal oli palju vara.
Sa ma kunna tize tigino nipum niwi me camcam ma kunna gwan-gwan ma suri ma kini ahirame barki me uni mum taritini.
23 Jeesus vaatas enda ümber ja ütles oma jüngritele: „Kui raske on rikastel pääseda Jumala riiki!“
Yesu ma iri anu tarsa umeme magu idi zinijas inimum maribe Asesere.
24 Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale; ja Jeesus ütles jälle: „Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki!
Ahana utarsa umeme biyau bimikuwe inni gurang me sa mabuka, Yesu ma kuru ma gun we “idi cukono ini jas unukim maribe Asesere!
25 Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.“
Idi cukuno sheu bironkomi biribe ani hara na lira inni guna uni kim ma ribe Asesere.
26 Jüngrid aga jahmusid veelgi enam ja küsisid üksteiselt: „Kes siis võib saada päästetud?“
Innu kunna anime saya kini muruba mu wuwe seke “wagu aveni madikafaa.”
27 Jeesus ütles neile otsa vaadates: „Inimesel on see võimatu, aga mitte Jumalal. Jumalal on kõik võimalik!“
“Yesu mahiriwe magu”uhira ushime uwuna imum izoni, vat imum iwuna ini a hira asere.
28 Peetrus hakkas rääkima: „Vaata, meie oleme jätnud kõik maha, et järgneda sulle!“
Bitrus ma gume haru betakini adodu aru ti tar su we.
29 Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja, vennad või õed, ema, isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast
Yesu madusa ma gume bade sa ma kini, a kura, nihenu, a ino, aco, a hani nani tiru, barki mi nantize tum.
31 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.“
Anu gwardan sa we wani anu tuba wadi cukuno anu masi za.
32 Kui nad olid teel üles Jeruusalemma, kõndis Jeesus nende ees. Jüngrid olid ehmunud, aga kaasaminejaid valdas hirm. Jeesus viis kaksteist jüngrit taas kõrvale ja hakkas neile rääkima, mis teda ees ootab:
Wara anyimo tuna uhana urshalima yesu mara aje wawuzi imum ibiyau.
33 „Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma ja annavad üle uskmatuile.
Tiyen ne ti ha za, u'urshalima adi nya vana, unu atiri tanua dadan dam anu rusa u nyetike litize. Wadi in tize ahume.
34 Need mõnitavad teda ja sülitavad ta peale, piitsutavad teda ja tapavad ta ära. Kuid kolme päeva pärast tõuseb ta surnuist üles.“
Wa di wuze me ni basa wa tufzi me tobi wa cobi me wahume, inki wa huname madi hiri anyimo atiye titaru.”
35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde. „Õpetaja, “ütlesid nad talle, „me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes küsime!“
Yakubu nan yohanna a hana, a zabadi wa'e ahira ame wagu,”unudungara ti nyara uwu zin dura immumbe sata iko we.
36 „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“küsis Jeesus.
Magunwe”nyanini nyara in wuzi shiri”?
37 Nad vastasid: „Luba meile, et me istuksime sinu auhiilguses üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel!“
Wagu me kirin duru ti cukuno ani nonzo nowome, unu inde atari tinare uye atinan gure tuweme.
38 Kuid Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?“
Yesu ma kabarka magurwe”ida rusa shi imum me sa izunu igizome idake isi ijas me san disi? Wak
39 „Võime küll!“vastasid nad. Jeesus ütles neile: „Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse.
abirka wadake, Yesu ma kabirikawe rusani ijas me san indisi idi si.
40 Kuid kes istub mu paremal või vasakul käel, ei ole minu määrata, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.“
Desa madi cukuno atare tinare nan tinan gure da immani indi nya se an de sa anyawe.”
41 Kui need kümme sellest kuulsid, vihastasid nad Jaakobuse ja Johannese peale.
Anu kirau anyimo anutarsa ume sa wa kumna anime. watubi kunzuna umu ruba in yakubu nan yohana.
42 Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu.
Yesu matit tuwe magunwe,”irusa anuagebe sawazi agomo aweme wa bezizi anu zatu tarsa asere nikara.
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
Daki ame ani idi cukuno anyimo ashime. vat desa ma nyara ma cukuno unanu anyume ashime memani madi cukuno urere a nyimo ma ashime.
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane.
Vat desa ma nyara ma cukuno aje shime, ama cukuno urere.
45 Sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!“
Vana unu ma e uwuza ukatuma ka co me kani, da awuzi meni.
46 Seejärel jõudsid nad Jeerikosse. Kui Jeesus koos jüngrite ja suure rahvahulgaga linnast lahkus, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus (mis tähendab Timeuse poega).
Waribe uyariko sa wa suro uyariko ni gome nan ni go namu tarsa ume. a nyimo atanu tuwe me wasusa wagun na nanurru urubo una ni za bartamawa su sammu timawas ma ciki ani kira nuna.
47 Kui ta kuulis, et Naatsareti Jeesus on lähedal, hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
Samakuna yesu banazera mani mayezen nigmyirang magu”yesu vana udauda kunna ugogoni um!”
48 Mitmed pahandasid temaga, et ta jääks vait, kuid tema karjus veel kõvemini: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
Anume vat wa kwadi me, wagun me wana tik makuri mayeze nigmyirang ukure.
49 Jeesus seisatas ja ütles: „Kutsuge ta siia!“Ja nad kutsusid pimedat: „Ole julge! Tõuse üles, tema kutsub sind!“
Yesu matunno magu atitime wa dusa wa tunno wa titime wagu uni ribahu aye.
50 Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.
Ma suso udibi ma'hiri matonno ma ha ahira ayeso.
51 Jeesus küsis temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?“Aga pime vastas: „Rabi, ma tahan näha!“
Yesu ma kabirki me, “nyani ni u nyara in wu zuwe ni?” urubo magu unu rusa in nyara in kin, uhira ahira.
52 Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su terveks teinud!“Ja kohe nägi pime jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.
Yesu magu dusa u hem u'wo me wa humman hu.”Sama kim u hira ma dusa ma tarsime, wa dusa nigome.
