< Luuka 1 >

1 Juba mitmed on võtnud ette koostada ülevaadet neist asjust, mis meie seas on täide viidud,
Poštuime Teofile, ramov tuće zbog godova kaj but džene line te ramon okola događajurja save o Del obećisarda majsigo prekal e prorokurja, a save dogodisajle maškar amende.
2 kooskõlas sellega, kuidas pealtnägijad ja sulased need on meile edasi andnud.
Von godova ramosardine prema okova so majanglal phendine e očevicurja thaj sluge e Alavešće.
3 Nõnda olen minagi otsustanud, kuna ma olen algusest peale kõik täpselt järele uurinud, kirjutada korralik ülevaade sulle, kõrgesti austatud Teofilos,
Zato vi me odlučisardem Teofile, te ramov tuće sa po redo, pošto pomno sa katar o početko istražisardem,
4 et sa teaksid, kui usaldusväärne on sulle antud õpetus.
gajda aveja sigurno kaj si okova sikavipe savo primisardan pouzdano.
5 Juuda kuninga Heroodese ajal elas Sakariase nimeline preester, Abija teenistuskorrast. Tema naine oli Aaroni järeltulija ja naise nimi oli Eliisabet.
Ande vrjama kana vladilas o Judejsko caro o Irod, sas varesavo rašaj savo akhardolas Zaharije andar e Avijasko rašajesko redo. A lešći romnji sas isto andar e Aronosko pleme. Lako alav sas Jelisaveta.
6 Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigis Issanda käskudes ja korraldustes.
A liduj sas pravedne anglo Del, thaj trajinas sa po zakono thaj pe okova so sas odredime anglo Gospod, bi manako.
7 Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli viljatu, ja nad mõlemad olid eakad.
A nas len čhavra, kaj e Jelisaveta našti ačhelas khamni, a liduj već phurile.
8 Kord aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra ajal preestritalituses Jumala ees,
Jek đes kana o Zaharija služilas e Devlešće ando Hramo kaj po dužnost avilo o redo kana lešći grupa rašaja trubunas te služin,
9 langes talle liisk minna preestrite kombe kohaselt Issanda templisse viirukit suitsutama.
prema e rašajengo običaj odabirisardine les gajda kaj čhudine e kocka te del ando Svetište e Gospodesko te kadil.
10 Ja kui viiruki suitsutamise aeg saabus, palvetas kokku tulnud rahvahulk väljas.
Pale vrjama kana kadilas pe ando Hramo, sa o them sas avri thaj molinas pe.
11 Siis ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
A e Zaharijašće sikadilo o anđelo e Gospodesko savo ačhelas pe desno rig e žrtvenikosko katar savo kadilas pe.
12 Teda nähes Sakarias ehmus ja teda valdas hirm.
Kana dikhla les o Zaharije, zurale darajlo.
13 Kuid ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud. Su naine Eliisabet sünnitab sulle poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
A o anđelo phendas lešće: “Na dara, Zaharija! Kaj si ašundi ćiri molitva: ćiri romnji e Jelisaveta bijanela tuće čhave thaj tu de les alav Jovan.
14 Sul on temast rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
Zbog leste aveja bahtalo thaj radosno thaj e buten raduila lesko bijandipe,
15 sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega teisi kääritatud jooke, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba enne sündimist emaihus.
kaj avela baro anglo Gospod. Či pijela mol niti pimo savo matarel. Pherdola e Sveto Duhosa još ando đi pire dejako.
16 Ta pöörab palju Iisraeli rahvast tagasi Issanda, nende Jumala poole.
Vo boldela e but Izraelconen e Gospodešće lenđe Devlešće.
17 Ta kõnnib Issanda ees Eelija vaimus ja väes, et pöörata vanemate südamed nende laste poole ja sõnakuulmatud õigete tarkusse, et valmistada rahvas ette Issanda jaoks.“
Džala anglo Gospod sago glasniko pherdo duho thaj sila, sago o proroko Ilija. Pomirila e daden lenđe čhavenca a e nepokorne umurja boldela gajda te prihvatin o razumnost okolengo save si pravedne. Pripremila e theme pale e vrjama kana o Gospod avela.”
18 Sakarias küsis inglilt: „Kuidas ma saan selles kindel olla? Ma olen juba vana mees ja mu nainegi on eakas.“
A o Zaharija phendas e anđelošće: “Sar me džanava kaj godova avela čače? Kaj me sem purano thaj e romnji mungri dija ande pire purane brš.”
19 Ingel vastas talle: „Mina olen Gaabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud sinuga rääkima ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.
A o anđelo phendas lešće: “Me sem o anđelo Gavrilo, savo ačhav anglo Del te služiv thaj bičhaldo sem te ćerav svato tusa thaj te javiv tuće akaja bahtali nevimata.
20 Nüüdsest jääd sa tummaks ega saa rääkida päevani, mil need asjad sünnivad, sest sa ei uskunud mu sõnu, mis lähevad täide määratud ajal.“
A akana andar godova kaj či paćajan zanemija thaj našti ćereja svato dži ko đes dok či avel e vrjama pale godova thaj mungre alava či pherdon.”
21 Samal ajal ootas rahvas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua templis viibib.
A o them ažućarelas avri e Zaharija thaj začudisajle so gaći zadržisajlo ando svetište e Hramosko.
22 Kui ta lõpuks välja tuli, siis ei saanud ta nendega rääkida. Nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust, sest ta viipas neile käega, kuid ei suutnud rääkida.
A kana napokon inljisto, našti ćerelas svato, nego e znakonenca probisarda te phenel lenđe so sas ando Hramo thaj von haćardine kaj sas les viđenje ando svetište e Hramosko.
23 Kui Sakariase teenistuskord läbi sai, läks ta koju.
Thaj kana završisajle e đesa lešće službaće ando Hramo o Zaharije đelotar ćhere.
24 Mõne aja pärast jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja tõmbus viieks kuuks üksindusse. Ta ütles:
A posle godola đesa, lešći romnji e Jelisaveta ačhili khamni thaj pandž čhon či inkljelas avri andar piro ćher thaj motholas:
25 „Nõnda on Issand mulle neil päevil teinud, et ta näitas mulle oma soosingut ning võttis ära mu häbi inimeste ees.“
“O Gospod milostivo dikhla pe mande kaj fuljardas mandar o ladžavo anglo them.”
26 Kuue kuu pärast läkitas Jumal ingel Gaabrieli Naatsareti linna Galileas,
Kana e Jelisaveta sas khamni šov čhon, o Del bičhaldas e anđele Gavrilo ando cikno galilejsko gav savo akhardolas Nazaret,
27 neitsi juurde, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli kihlatud Joosepiga, kes põlvnes Taaveti soost.
ke Marija savi sas još čhej thaj sas mangli palo manuš, savo akhardolas Josif, savo sas potomko e carosko Davidosko.
28 Gaabriel läks tema juurde ja ütles: „Ole tervitatud, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“
Kana o anđelo dijas late andre phendas laće: “Raduisar tut, kaj o Del si pherdo milosti prema tute! O Gospod si tusa.”
29 Maarja kohkus väga neist sõnadest ja mõtles, mida see tervitus võiks tähendada.
Pe godola alava e Marija uznemirisajli thaj počnisarda te gindil so značil godova pozdrav.
30 Aga ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala silmis!
A o anđelo phendas laće: “Na dara Marija! Kaj o Del iskažisardas tuće piri ljubav.”
31 Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja ja paned talle nimeks Jeesus.
Ake ačheja khamni thaj bijaneja čhave saves deja alav Isus.
32 Tema saab suureks ja teda kutsutakse Kõigekõrgema Pojaks ning Issand Jumal annab talle tema esiisa Taaveti trooni.
Vo avela baro thaj akhardola Čhavo e Majbare Devlesko thaj o Gospod Del dela les autoriteto te vladil sago o caro David savo sas lesko prapapo.
33 Ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsus ei lõpe iialgi.“ (aiōn g165)
Vo vladila e Jakovešće plemenova dži ko veko thaj lešće carstvošće či avela krajo. (aiōn g165)
34 Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võimalik on, kui ma olen neitsi?“
A e Marija phendas e anđelošće: “Sar godova avela kana sem još čhej?”
35 Ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi katab sind. Seepärast on laps, kes sinust sünnib, Püha, ja teda kutsutakse Jumala Pojaks.
A o anđelo phendas laće: “O Sveto Duho fuljela pe tute thaj e sila e Majbare Devlešći avela pe tute thaj zasenila tut. Zato vi okova savo bijandola avela sveto thaj akhardola o Čhavo e Devlesko.
36 Isegi su sugulane Eliisabet on pojaootel oma vanas eas ja see on kuues kuu temal, keda öeldi olevat viljatu.
Ake vi ćiri bibi e Jelisaveta, ačhili khamni ande piri purani vrjama thaj avela lat čhavo. Okoja isto manušnji pale savi phenenas kaj našti avel lat čhavra, već si šov čhon khamni.
37 Sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.“
Kaj, e Devlešće khanči naj nemoguće!”
38 Maarja ütles: „Mina olen Issanda teenija, sündigu mulle nii, nagu sa ütlesid!“Ja ingel läks tema juurest ära.
A e Marija phendas lešće: “Ake, sluškinja sem e Gospodešći, neka avel manđe pe ćire alava.” Thaj o anđelo đelotar latar.
39 Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna.
Varesave đesa majposle e Marija siđardas ande gorsko krajo e Judejako.
40 Ta läks Sakariase majja ja tervitas Eliisabetti.
Kana aresli okote dija ande Zaharijasko ćher thaj pozdravisajli e Jelisavetava.
41 Kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, hüppas laps tema üsas ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu.
Kana e Jelisaveta ašunda e Marijako pozdrav, o čhavro huklo ando lako đi, a e Jelisaveta pherdili e Sveto Duhosa.
42 Ta hüüdis valju häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on laps, keda sa kannad!
Pale godova e bahtatar čhuta muj e bare glasosa: “Majblagoslovime san tu, Marijo, katar sa e manušnja thaj blagoslovime o čhavro ande ćiro đi.
43 Aga miks saab mulle osaks selline arm, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?
Savi čast si man, te tu e dej mungre Gospodešći aves mande!
44 Niipea kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas laps mu ihus rõõmu pärast.
Kaj ake čim ćiro pozdrav avilo dži ke mungre kan, e bahtatar o čhavro huklas ande mungro đi.
45 Õnnistatud on see, kes on uskunud, et Issand täidab oma tõotused, mis ta on lubanud!“
Blago tuće kaj paćajan kaj pherdola okova so phendas tuće o Gospod!”
46 Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat
E Marija askal phendas: “Barjarel e duša mungri e Gospode!
47 ja mu vaim hõiskab Jumalas, minu Päästjas,
Thaj raduil pe o duho mungro e Devlešće mungre Spasitelješće.
48 sest ta on pannud tähele oma sulase alandlikku olekut. Siitpeale hüüavad mind õnnistatuks kõik sugupõlved,
Kaj milostivo dikhla pe mande pe piri ponizno sluškinja, katar akana sa e manuša akharena man blagoslovime.
49 sest mulle on suuri asju teinud Vägev. Tema nimi on püha,
Kaj o silno Del, savesko si alav sveto, ćerda manđe baro lačhipe.
50 tema halastus ulatub nendeni, kes teda kardavad, sugupõlvest sugupõlveni.
Kaj o Del si milostivo; e milost lešći si katar e čang dži ke čang okolenđe save daran lestar.
51 Ta on teinud vägevaid tegusid oma käega, ta on pillutanud laiali need, kes on uhked oma mõtetes.
Pire moćno vastesa ćerel silne dela thaj odbacisardas pestar okolen save si barikane ande pire ile.
52 Ta on tõuganud maha valitsejad aujärgedelt ja ülendanud alandlikke.
Čhudas tele katar o prestolje e vladaren, a vazdas e poniznen.
53 Näljased on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud tühjalt minema.
E bokhalen čaljarda e lačhipeja, a e barvalen mukla čuče vastenca.
54 Ta on kandnud hoolt oma sulase Iisraeli eest, ja osutanud halastust,
Huklo ando pomoć pire slugenđe e Izraelconenđe thaj či bistardas te avel milostivo
55 nõnda nagu ta on lubanud meie esivanematele, Aabrahamile ja tema järeltulijatele igavesti.“ (aiōn g165)
sago kaj obećisarda amare prapaponenđe, e Avramešće thaj lešće potomkonenđe dži ko veko.” (aiōn g165)
56 Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
A e Marija ačhili ke Jelisaveta varekaj katar trin čhon thaj askal bolda pe ćhere.
57 Kui Eliisabetil tuli aeg sünnitada, tõi ta ilmale poja.
A e Jelisavetaće avili e vrjama te bijanel thaj bijanda čhaves.
58 Tema naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli osutanud talle suurt halastust, ja nad rõõmustasid koos temaga.
Kana ašundine laće komšije thaj laći familija kaj o Gospod sas gajda lačho thaj milostivo prema late, raduisajle zajedno lasa.
59 Nad tulid kaheksandal päeval lapse ümberlõikamisele ja tahtsid panna talle tema isa nime Sakarias.
A kana e čhavres sas ohto đes o them ćida pes po obred te obrezin e čhavre. Thaj line te den les alav Zaharija, sago kaj bučhol lesko dad.
60 Kuid lapse ema ütles: „Ei, tema nimi peab olema Johannes!“
Ali e Jelisaveta phendas: “Na! Lesko alava avela Jovan!”
61 Nad ütlesid talle: „Su suguvõsas pole kedagi sellenimelist!“
A von phendine laće: “Pa khonik ande ćiri familija či bučhol gajda.”
62 Ja nad viipasid lapse isale, küsides, mis nime tema tahab lapsele panna.
Zato e znakonenca phučline e čhavrešće dades sar vo kamel te del alav e čhavres.
63 Sakarias küsis tahvlit ning kirjutas kõigi imestuseks: „Tema nimi on Johannes!“
O Zaharija manglas e pločica pe savi šaj te ramol thaj ramosarda: “Jovan si lesko alav.” Thaj savora začudisajle.
64 Samal hetkel pääsesid ta keelepaelad valla ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.
Thaj odma o Del putardas lesko muj thaj oslobodisardas lešći čhib thaj o Zaharija počnisarda te ćerel svato thaj te slavil e Devle.
65 Aukartus valdas kõiki naabreid ja neist asjust räägiti kogu Juuda mägismaal.
A e Devlešći dar lija sa lenđe komšijen po gorsko krajo e judejako thaj ćerelas pe svato pale akala događaja.
66 Kõik, kes sellest kuulsid, imestasid ja küsisid: „Mis küll saab sellest lapsest?“Sest Issanda käsi oli temaga.
Thaj savora save ašundine pale akala događaja, gndinas thaj phučenas pe ande peste: “So avela katar akava čhavro? Čače si o vas e Gospodesko pe leste.”
67 Lapse isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja prohveteeris:
O Zaharije, o dad e čhavresko, pherdilo e Sveto Duhosa, thaj prorokuisardas alavenca:
68 „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva hulka ja nad lunastanud.
“Blagoslovime o Gospod o Del e Izraelosko kaj avilo thaj izbavisarda pire theme!
69 Ta on meile üles tõstnud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
Vazdas amenđe silno spasitelje andar o potomstvo pire slugasko e Davidesko,
70 nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu kaudu, (aiōn g165)
sago kaj dumut obećisarda po muj pire svete prorokonengo (aiōn g165)
71 pääste meie vaenlaste käest ja kõigi vihameeste käest,
kaj izbavila men katar amare dušmaja thaj andar e vas savorenđe save mrzin men.
72 et armu anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
Sas milostivo amare pradadenđe thaj ispunisardas piro sveto savezo,
73 vannet, mille ta on vandunud meie esiisale Aabrahamile:
e solah savi dija e Avramešće amare pradadešće.
74 päästa meid meie vaenlaste käest ja lubada meil teda kartmatult teenida
Izbavisarda men andar amare dušmajenđe vas, te šaj služisaras lešće bi darako,
75 pühaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
ando svetost thaj ande pravda angle leste dokle god sam džude.
76 Ja sind, minu laps, hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda ees temale teed valmistama,
A tu, Jovane čhaveja mungreja, akhardoja proroko e Majbare Devlesko kaj džaja anglo Gospod te lačhares lesko drom.
77 et anda tema rahvale teada päästest nende pattude andeksandmises,
Sikaveja e Devlešće theme sar te pindžaren o spasenje kroz o jartipe lenđe bezehendar.
78 meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus taevast,
Zbog e bari milost amare Devlešći, osvanila amenđe andar e visine e nevi detharin
79 et paista nende peale, kes elavad pimeduses ja surma varjus ja juhtida meie jalgu rahuteele.“
te anel svetlo okolenđe save trajin ando tunjariko thaj ande dar katar o smrto thaj te upravisares amare korakurja po drom e mirosko.”
80 Aga laps kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ta elas kõrbes selle päevani, mil ta astus avalikult Iisraeli ette.
A o čhavro Jovano barjolas thaj zuravolas ando duho. Kana barjilo, trajilas ande pustinja sa dok či započnisardas e javno služba angle Izraelcurja.

< Luuka 1 >