Luuka 7
1 Kui Jeesus oli kõnelenud kõike seda teda kuulanud rahvale, läks ta Kapernauma.
Uganiya sa Yeso ma mari kondi nyani ahira anabu, manno maribe uhana ukafarhum.
2 Ühe sadakonna ülema sulane oli haige ja suremas. Sadakonna ülem hindas oma sulast väga
Urere uruna niza, mazi uhuma ba ma haku uwono.
3 ning, kuulnud Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde palvega, et Jeesus tuleks ja teeks terveks tema sulase.
Sama kunna abanga a Yeso, una niza ni ginome tumi ara ananu a yahudawa ahira Yeso waka gunna mē ma eh, ma buri urere umeme ma hazu uwono.
4 Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: „See mees väärib sinu abi,
Uganiya sa wa eye mamu nan Yeso, wa igizo me inka dure, unuguna, “unu gino ma bari uguna awuzi me anime.
5 sest ta armastab meie rahvast. Ta on ehitanud meile ka sünagoogi.“
Barki sa me unu hem in manyanga maru mani, mani ma barin duru udenge Asere.
6 Ja Jeesus läks nendega kaasa. Ta ei olnud enam kuigi kaugel sellest majast, kui sadakonna ülem saatis oma sõbrad talle ütlema: „Issand, ära tee enesele rohkem tüli, sest ma ei ole väärt, et sina minu katuse alla tuled!
Yeso manno ma dusa nigome nan we, uganiya sa ma eh mamu nan na kura me, una niza nigino ma tumi a gun in Yeso, “ugomo Asere da ma bari in wu we u eh akura am ba.
7 Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt sinu juurde tulema. Anna vaid käsk ja mu teener paraneb!
Ine ini ya wana da ma bari in eh ahira awe ba, buka tize cas urere um ma huma.
8 Mina ise olen ju samuti võimu alla seatud ja minule alluvad sõdurid. Kui ma ütlen ühele neist: „Mine!“, siis ta läheb. Ma ütlen teisele: „Tule!“ja ta tuleb. Ma ütlen oma teenrile: „Tee seda!“ja ta teeb.“
Barki mi nun mani unu bari, izin nanu nu nyara unipin adizi am, ida ke ugu unu ge, dusa ama dusa, in kuri ingu unigino 'aye' ama eh, inkuri ingu urere um, wuna ana, ama wu”
9 Seda kuuldes Jeesus imestas ta üle, ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, sõnas: „Ma ütlen teile, isegi Iisraelis ei ole ma leidnud nii suurt usku!“
Uganiya sa Yeso ma kunna anime, ma kunna ma aye kan, ma gamirka ahira de sa wa tarisame, magu, “ma buka shi, vat anyimo isar'ila da ma kem uye unu inko iriba kashi unu gino ba.”
10 Ja kui saadikud majja tagasi pöördusid, leidsid nad sulase tervena.
Abini ande sa atumi we, wa ze akura wa kem urere ma huma.
11 Mõni aeg hiljem läks Jeesus Naini linna ning temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur rahvahulk.
Ban anime Yeso ma ha anire nipin agusa nini na'in, ahana ka tuma kameme nan are anu gbardang wa dusa nan me.
12 Aga kui ta linnaväravale lähenes, kanti sealt välja surnut. See oli ema ainus poeg, ja ema oli lesk. Teda saatis suur hulk linnarahvast.
Uganiya sa wa eh mamu nan ana tukum anipin me, wa iri ure unu acira me ukizi, me mani vana me cas ahira aco me. A ino me mazo unu ruma ba, anu gbardang anyimo anipin wazi nan me.
13 Kui Issand nägi ema, siis tal hakkas temast kahju ja ta ütles: „Ära nuta!“
Unu ira ume, ugomo Asere ma kunna ugogoni um,”kati ushiba.”
14 Ta astus ligi, puudutas surnuraami, ning kandjad jäid seisma. Jeesus ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!“
Sa Yeso ma dara mawaga me sa anu cira me wa tunno, magu, “ma nyani hira.”
15 Surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Jeesus andis poja ta emale.
Ikizi me idusa ihiri itungun tize, Yeso ma ziki vana me ma nya aino me.
16 Neid kõiki täitis aukartus ja nad ülistasid Jumalat. Nad ütlesid: „Meie seas on tõusnud suur prohvet!“ja „Jumal on tulnud aitama oma rahvast!“
Biyau bi dusa bi meku we, wa tunno unonzo Asere, wz gusi, “a hirz ure unudang anyimo aru” “Asere a iri anu ameme.”
17 Ja jutt Jeesusest levis kogu Juudamaal ja selle ümbruskonnas.
Tize tigino me ti Yeso ta dusa kode aba anyimo nipin nu yahudawa nan ti hira sa tizi mamu nan we.
18 Kõigest sellest jutustasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus kaks oma jüngritest enda juurde
Ahana akatuma ka yahaya wa buki me timumu tigino vat.
19 ja saatis nad Issanda käest küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või me peame ootama kedagi teist?“
Yahaya ma titi ahana akatuma ka meme ana wa re, ma tumu we ahira ugomo Asere, wagume, “hama ni unu aye me nani uye mani sa ti di be u aye umeme?”
20 Mehed tulid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Ristija Johannes läkitas meid sinu käest küsima, kas sina oled see, kes pidi tulema, või me peame ootama kedagi teist?“
Sa wa eh mamu nan Yeso, anu wa gu, “yahaya unu zorso anabu, ma tuman duru ti iki we,” “ha mani desa u aze, anani ti nyargi uye?”
21 Samal tunnil tegi Jeesus paljud terveks haigustest, vaevadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele andis nägemise.
Uganiya ugino me mahumuza ina na ti koni gbardang nan anu ijasi ana na nu ibe ibur, arubo gbardang wa kem uhira ahira.
22 Ja Jeesus vastas neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad saavad nägijaks, jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse evangeeliumi
Yeso ma kabirka magun we, uganiya sa ya dusa ika buka yahaya imum be sa ya kunna nan imum besa ya iri, arubu wa kem uhira ahira, anu dira uti buna wa hirsa, akuri a kpici anu dira uti boo, a turi wa kunna, ahirza anu wijo, buki anu dira tize turunta.
23 ning õnnistatud on igaüks, kes minu pärast ei pahanda.“
Unu imumu iriri ini desa ma tunno unu nya iriba ahira am barki timumu tum sa in wuza.
24 Kui Johannese saadikud olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: „Mida te käisite kõrbes vaatamas? Kas tuules kõikuvat kõrt?
Uganiya sa ana kadure ka yahaya wa dusa, Yeso ma tubi boo anu ani ori tize anice ni yahaya me, nyani ni yaha ika ira anjame, tikpe tige sa ukpebu wazinu zuro me?
25 Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas peenetes rõivastes meest? Need, kes kannavad kalleid rõivaid ja elavad toretsemises, on kuningakodades.
Nyani ni yaha barki ika ika ira, unu turi in tiranga ti ubulubu? ira anu sa wa turi intirunga tini nonzo, wa zin in ti cukum tu kunna urunta wa ra ani kubu na gomo.
26 Mida te siis tahtsite näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, palju enam kui prohvetit!
Barki nyanini ya hana inka ira unu bezi utize? ē in busa shi, ma ba teki unu bezi utize.
27 Tema on see, kellest on kirjutatud: „Vaata, ma saadan sinu ees oma saadiku, kes valmistab sinu tee su ees!“
Igino me ine ini a nyetike a iza hume me, “ira itumu za vana uka dura kam aje aweme, de sa madi barki we unaa aje awem.”
28 Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas keegi suurem kui Johannes, ent vähim Jumala riigis on temast suurem.
Inzinu boo ushi, anyimo ande sa aneh wa yozo we, azo desa ma teki yahaya unu gbardang ba. Vat in ani me, desa ma teki unu cingilin akura Asere, ma teki unu gbardang.
29 Kogu rahvas, kes teda kuulis, ja isegi maksukogujad tunnistasid, et Jumala tee on õige, ning lasid endid ristida Johannese ristimisega.
Uganiya anu vat wa kunna ani me, vat nan nanu kabisa ugandu, wa bezi Asere una kadure mani. Wazin unu wuza anime yahay ma zorso we.
30 Kuid variserid ja kirjatundjad lükkasid tagasi Jumala kavatsuse eneste kohta sellega, et ei lasknud Johannesel ennast ristida.
A farisayawa nan ande sa wazin ini kara a yimo u inko utize tini ubu na ayahudawa, ande sa azo me mani ma zorso we ba, wa vete urusa wa Asere ni inace awe me.
31 Kellega ma võiksin võrrelda selle sugupõlve inimesi? Kelle sarnased nad on?
Yeso manno magu, idi bati anu unee uge me in nyanini? wa wuna kasi nyani ni?
32 Nad on laste sarnased, kes turuplatsil istuvad ja üksteisele nõnda hõikavad: „Meie mängisime teile vilepilli, aga teie ei tantsinud! Meie itkesime kurvalt, aga teie ei nutnud!“
Wa zi kasi ahana sa wa zin in biranza ahira abiziza ziza, ande sa wa zin in tize ace awe wa gusa, ta wuza shi ahure, daya wuza murso ba. ta wuza tiyom izoni, da so ba.
33 Sest Ristija Johannes tuli, ta ei söö leiba ega joo veini, ja teie ütlete: „Tal on kuri vaim!“
Ane ani yahaya ma aye, da mare imumara ya Asere ba, da ma sa mei mu wungo ba, shi be ya guna, u bgergene mani ma tarsan ime.
34 Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ning siis te ütlete: „Vaadake, see inimene on õgard ja joodik, maksukogujate ja patuste sõber!“
Vanu unu bu, ma aye, mare mazi na sa me, shibe, ya gashi me, igusa ira unu ita pash, unu sa u wango gbardang, uroni anu, kabisa ugandu nan anu amadini.
35 Kuid tarkust kinnitavad kõik tema lapsed.“
Ingi aneni urusa wa Asere ubizi zi vat anu ameme.
36 Üks variseridest kutsus Jeesuse enda juurde sööma. Ta läks variseri koju ja istus lauda.
Ure uwui ure unu wa farisiyawa, ma iki Yeso maka re imimare nan me. Uganiya sa Yeso ma ribe akura ufariyawa me, ma cukuno ahira u iso imimare me, barki ma ri imimare.
37 Linnas oli keegi naine, kes elas patust elu. Kui ta sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tuli naine sinna alabasternõus lõhnasalviga.
Ure uneh u madini ma eh, masuro anyimo anipin. Uganiya ma kunna Yeso ma ra akura ufarisiyawa, barki ma ri imimare, maziki ni ru ni mani mu nya urunta.
38 Ta astus Jeesuse taha ta jalgade juurde, niisutas nuttes tema jalgu pisaratega ja kuivatas neid oma juustega, suudles ta jalgu ja võidis neid lõhnasalviga.
Ma tunno upuru u Yeso mazin ina so, ma tubi urumuzo itibuna in maje, maduku hummimtibuna tumeme in tice nume, maduku gwindiri tibuna me ma hummi tini mani mu nya urunta me.
39 Kui variser, kes oli Jeesuse külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: „Kui ta oleks prohvet, siis ta taipaks, missugune naine see on, kes teda puudutab, et see naine on patune.“
Sa ufarisiyawa me ma titi Yeso me, ma ira anime, monnō ma basa anyimo iriba imeme unu guna, “da unu geme unu kurzo utiza mani” mada urasu uya ya umeh mani, unuge sa ma zinu darsa ume, me ina madini mani.
40 Kuid Jeesus ütles talle: „Siimon, mul on sulle midagi öelda!“„Räägi, Õpetaja!“vastas ta.
Yeso ma kabirka magu, “simon inyara ibuku we ire imum.” magu, “unu nyetike se ubuki.”
41 „Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast. Üks neist oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.
Yeso magu, “ure unu unu nyiza ureme ma tarsa are anu ware ikirfi, uye tarsa uye isule akuru ukirau, uyenma kuri ma tarsa me isule a inu ucibi.
42 Kuna neil ei olnud raha talle tagasi maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?“
Ya cukuno wa zowe ini kirfi sa wa deke wa kurzo meni ba, mano ma cekiwe ni, vat uwe wa re me. Anyimo aweme wa re me, aveni anyimo awe madi teke unu hem unu ugino me?”
43 Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kelle võlg oli suurem.“Jeesus ütles talle: „Sa arvasid õigesti.“
Simon ma kabirka magu, “ubasa um kasi desa aceki me ikirfi idang me,” Yeso ma utize tini ukubu me rebi.
44 Pöördudes naise poole, lausus ta Siimonile: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja. Sina ei andnud mu jalgade pesuks vett, kuid tema on oma pisaratega mu jalgu niisutanud ja juustega kuivatanud.
Yeso ma gamirka ahira uneh me, magun in simon, wa ira uneh ugino me. Ma ribe akura aweme, dawa nyam mei barki tibuna tum ba, uneh ma nyam, in maje ma meme ma kpico ti buna tum, ma vizi tini in tice tume me.
45 Sina ei suudelnud mind tervituseks, kuid tema ei ole sellest ajast peale, kui ta sisse astus, lakanud mu jalgu suudlemast.
Huda wa gwindirkom ba, me ma wuzi, dati uganiya sa ma ribe abame da ma ceki ugwindoro um ba.
46 Sina ei võidnud mu pead õliga, kuid tema on võidnud mu jalgu lõhnasalviga.
Hu dawa humuka nice num in mani ba, me ma humma tinbuna tum in mani mu nya urunta.
47 Seetõttu ma ütlen sulle, et tema paljud patud on talle andeks antud, nagu tema suur armastus on näidanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see ka armastab pisut.“
Barki anime, me sa mazin in ma dini gbardang ma nya gbardang, ma kuru ma bezi uhem gbardang, barki anime akpico madini ma meme cingilin, ma kuri ma bezi u hem cingilin.
48 Ja ta ütles naisele: „Su patud on sulle andeks antud.“
Abi nime magun uneh me, “a kpico madini ma weme,”
49 Lauasolijad küsisid isekeskis: „Kes see on, kes isegi patte andeks annab?“
Ande sa wa ciki ahira me nan me wa tubi tize ace awe me, “aveni ma zigino sa me ma kpijo madini?
50 Jeesus ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud. Mine rahus!“
Yeso ma gun unu neh me, n nya iriba iwe me ubenku we, dusa ini riba irum,”
