Luuka 24
1 Nädala esimese päeva varahommikul võtsid naised kaasa lõhnarohud, mis nad olid valmis pannud, ja läksid hauale.
Jumapili mandawira ndaa, wadala walii wagenditi kulipumba pawatola na utuli ulii wawaunyawiti.
2 Nad leidsid kivi haua eest ära lükatuna,
Wawoniti libuwi lilii libilingisiwa pampenku pa lipumba.
3 aga kui nad hauda sisse läksid, ei leidnud nad sealt Issanda Jeesuse ihu.
Pawingiriti mngati, wawoniti ndiri nshimba ya Mtuwa Yesu.
4 Ja kui nad selle üle pead murdsid, seisid järsku nende kõrval kaks meest välguna helkivates riietes.
Wagolokiti palii na waweriti wankulishera kwajili shisoweru shilii, kamukamu hera wantu wawili wazivaliti nguwu zimeremeta mbuu wagolokiti pakwegera na womberi.
5 Aga kui naised hirmunult näoga vastu maad kummardasid, ütlesid mehed neile: „Miks te otsite elavat surnute juurest?“
Wadala walii wingiritwi na lyoga, wasuntama. Su wantu walii wawagambira, “Iwera ashi mwankumsakula mkomu pakati pa wahowiti?
6 Teda ei ole siin! Ta on üles tõusnud! Tuletage meelde, mida ta teile ütles veel Galileas olles:
Ka panu ndiri, kazyuka kala! Mliholi galii gakawagambirani pakaweriti kulii Galilaya,
7 „Inimese Poeg tuleb anda patuste kätte ja risti lüüa ja kolmandal päeval ta tõuseb jälle üles.“
‘Mwana gwa Muntu mpaka wamlaviyi kwa wantu wanavidoda, nayomberi hawamkong'onderi misumali mulupingika na lishaka lya tatu hakazyuki kwanjira pakahowiti’”
8 Siis neile meenusid Jeesuse sõnad.
Wadala walii waliholiti vyakatakuliti Yesu,
9 Kui nad pöördusid haua juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
walawiti mulipumba, na watakuliti vintu avi vyoseri kwa wantumintumi walii lilongu na yumu na wamonga wawaweriti paliya.
10 Need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja teised naised koos nendega, kes rääkisid sellest apostlitele.
Hashina Mariya Magidalena na Yoana na Maliya mawu gwa Yakobu, pamuhera na wadala wamonga wawagenditi nawomberi ndo watakuliti vintu vilii kwa wantumintumi.
11 Aga nad ei uskunud nende juttu, see tundus neile kui mõttetus.
Kumbiti wantumintumi pawapikaniriti ntambu yawatakuliti wadala walii wahera mana, su wawajimilira ndiri.
12 Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis haua juurde. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu ning ta läks ära pead murdes selle üle, mis oli sündinud.
Su Peteru kalawiti na kagenda pakatuga mpaka kulipumba, kasuntama na kawoniti sanda hera. Kawuyiti ukaya pakawera kankulihola kwajili ya galiya yagalawiriti.
13 Selsamal päeval läksid kaks nendest külla nimega Emmaus, see on Jeruusalemmast umbes üheteistkümne kilomeetri kaugusel.
Lishaka lilalirii, wantu wawili mngati mwa wantu wawamfata Yesu waweriti wankugenda mushijiji shawashishemiti Emawu, utali wa kilumita lilongu na yimu kulawa Yerusalemu,
14 Nad vestlesid omavahel kõigest, mis oli juhtunud.
na waweriti wankuyowera kwajili ya goseri galii yagalawiriti.
15 Ja kui nad vestlesid ning neid asju arutasid, tuli nende juurde Jeesus ise ja kõndis nendega kaasa,
Pawaweriti wankuyowera na kuligambiziyana, Yesu mweni kalawira na kugenda pamuwera nawomberi.
16 aga nad ei tundnud teda ära.
Wamwoniti kwa masu, kumbiti wamumana ndiri.
17 Jeesus küsis nende käest: „Mida te siin omavahel kõndides arutate?“Nad seisid vaikselt ja vaatasid kurvalt maha.
Yesu kawakosiya, “Mwankuyowera shishi pamgendagenda?” Womberi wagoloka jii, sheni zyawu zihinginikiti.
18 Üks neist, Kleopas, küsis tema käest: „Sa oled vist ainus külaline Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on juhtunud?“
Muntu yumu pakati pawu, yawamshema Kileopa, kamkosiya, “Hashi gwenga gwa muhenga gweka yaku Kuyerusalemu yaguvimana ndiri vitwatira yavirawiriti kulii mashaka aga?”
19 „Mis siis?“küsis ta. „See, mis juhtus Naatsareti Jeesusega, “vastasid nemad. „Ta oli prohvet, vägev sõnalt ja tegudelt Jumala ja kõigi inimeste ees.
Yesu kawakosiya, “Vitwatila gaa?” Womberi wamwankula, “Vitwatira vyavimpatiti Yesu gwa Nazareti. Muntu ayu kaweriti mbuyi gwa Mlungu kana uwezu kulongolu kwa Mlungu na kulongolu kwa wantu, mukila shintu shakatakuliti na kutenda.
20 Ülempreestrid ja meie valitsejad andsid ta ära surmamõistmiseks ja lõid ta risti,
Watambika wakulu na wakolamlima wetu wamlaviya wamtozi kuhowa, na wamkong'ondera misumali palupinjika.
21 aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli lunastab. Ja veel enam, täna on kolmas päev, kui see kõik juhtus.
Na twenga tulitumbira handa mweni ndo kaweri yumu yakagenda kuikombola Israeli! Gamonga ga aga goseri, leru ndo lishaka lya tatu kwanjira vitwatira avi pavirawiriti.
22 Lisaks panid mõned naised meid hämmastuma. Nad käisid täna hommikul haua juures,
Wadala wamu mushipinga shetu watusintuziya, pawagenditi kulipumba mandawira putiputi,
23 kuid ei leidnud tema ihu. Naised tulid ja rääkisid meile, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid, et Jeesus on elus.
su wayiwoniti ndiri nshimba yakuwi. Wawuyiti pawalonga handa walawiritwi na wantumintumi wa kumpindi, pawawagambiriti handa kaweriti mkomu.
24 Siis mõned meie kaaslastest läksid haua juurde ja leidsid selle täpselt, nagu naised olid öelnud; teda ennast nad aga ei näinud.“
Wamonga mushipinga mwetu wagenditi kulipumba, wawona galii gawatakuliti wadala walii, su mweni wamwona ndiri.”
25 Ja tema ütles neile: „Kui taipamatud te olete ja kui aeglased oma südames uskuma kõike, mida prohvetid on rääkinud!
Shakapanu Yesu kawagambira, “Iwera hashi mwa wazigizigi shiyasi ashi na myoyu yenu ikamala nentu kugajimira goseri galii gatakulitwi na wambuyi wa Mlungu!
26 Kas Messias ei pidanud seda kõike kannatama ja oma kirkusesse astuma?“
Hashi, ifiruwa ndiri Kristu kukong'onderwa misumali mulupingika, shakapanu kingiri muukwisa wakuwi?”
27 Ning alustades Moosesest ja kõikidest prohvetitest, seletas Jeesus neile, mida Pühakiri tema kohta ütles.
Na Yesu Kawagambira vitwatira vyoseri vya vimuwusu mweni Mumalembu Mananagala mushintola sha Musa na shawalembiti wambuyi woseri wa Mlungu.
28 Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi Jeesus, nagu ta läheks edasi.
Pawaweriti pakwegera na shijiji shawashigenderiti, Yesu katenda gambira kankwendereya na mwanja,
29 Aga nad käisid talle peale: „Jää meie juurde, sest peagi on õhtu. Päev on kohe lõppemas!“Ja tema läks sisse ja jäi nendega.
kumbiti womberi wamluwiti pawalonga, “Gwikali pamuwera na twenga, mana kwinala, na pashiru pankwingira.” Su kingira na kulikala pamuwera nawomberi.
30 Kui ta nendega lauas istus, võttis ta leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile.
Pakalivagiti kuliya shiboga pamuwera na womberi, katola libumunda na kulitekelera, shakapanu kalimega na kuwapanana.
31 Siis avati nende silmad ja nad tundsid ta ära! Ja ta kadus nende silmist.
Masu gawu gavugukiti na wammana, kumbiti kawukiti pamasu pawu.
32 Nad küsisid üksteiselt: „Eks meie südamed põlenud meie sees, kui ta tee peal meiega rääkis ja meile Pühakirja avas?“
Su waligambirana weni, “Hashi myoyu yetu iweriti iyaka ndiri shipindi pakaweriti kankututakulira Malembu Mananagala munjira kulii?”
33 Nad tõusid ja läksid tagasi Jeruusalemma. Seal nad leidsid üksteist jüngrit ja teised koos nendega,
Wawuka shipindi shilaa shilii na wawuyiti Yerusalemu, wawoniti wantumintumi walii lilongu na yumu na walii wamonga waweriti pamuwera pawalijojinira
34 kes ütlesid: „See on tõsi! Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonile ilmunud!“
na walonga, “Nakaka Mtuwa kazyuka! Kamlawira Simoni!”
35 Siis need kaks rääkisid, mis oli tee peal sündinud ja kuidas nad Jeesuse leiva murdmisest ära tundsid.
Su wantumini wawili wawagambira ntambu yagawapatiti munjira, na ntambu yawammaniti pakamega libumunda.
36 Kui nad sellest alles rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teiega!“
Wantu awili pawaweriti wankuwagambira aga, palaa paliya Yesu mweni kagoloka pakati pawu na kawagambira, “Ponga iweri na mwenga.”
37 Nad olid jahmunud ja hirmul, arvates, et nad näevad vaimu.
Walilimuka na waweriti na lyoga pawavimana wawona shihoka.
38 Ta ütles neile: „Miks te olete ärevuses ja miks on kahtlus tõusnud teie meeltesse?
Su Yesu kawagambira, “Iwera ashi mwana lyoga? Iwera ashi myoyu yenu itira?
39 Vaadake mu käsi ja mu jalgu. See olen mina! Puudutage mind ja vaadake, sest vaimul ei ole liha ja luid, aga te näete, et minul on!“
Mloli mawoku gangu na magulu gangu na mloli neni ndo mweni. Mumbati mundoli na hamvimani, mana shihoka shahera nshimba na mafupa ntambu yamndola.”
40 Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu.
Katakuliti aga na kawalanguziyiti mawoku na magulu gakuwi.
41 Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, küsis ta nende käest: „Kas teil on siin midagi süüa?“
Waweriti wankali pawagajimira ndiri, toziya ya manemu gawu na wankali wankulishera, Yesu kawakosiyiti, “Mwanashu shiboga shoseri panu shakuliya?”
42 Nad andsid talle tüki küpsetatud kala ja meekärge,
Wamupa shipandi sha somba wa kubanika,
43 ja Jeesus võttis ja sõi nende ees.
kashitoliti na kushiiliya, woseri pawamlola.
44 Ta ütles neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile ütlesin, kui ma olin veel teiega: kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses, prohvetites ja lauludes on minu kohta kirjutatud.“
Shakapanu kawagambira, “Ayi ndo mana ga visoweru vyanuwagambiriti pamweriti pamuhera na mwenga, kila shintu shawalembiti kwajili ya neni Mulilagaliru lya Musa, na mukulemba gawalembiti wambuyi wa Mlungu, na mushintola sha Zaburi gawera nakaka.”
45 Siis ta avas nende mõistuse, et nad saaksid Pühakirjast aru.
Shakapanu kagavugula mahala gawu kugamana Malembu Mananagala,
46 Ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist,
na kawagambira, “Ashi ndo shawalembiti, Kristu mpaka katabiki na mpaka kazyuki kulawa kwa wahowiti lishaka lya tatu kwanjira pakahowiti,
47 ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.
nalitawu lyakuwi muujumbi kwajili ya kuleka vidoda vyawatenda mpaka wawubweri kwa isi zoseri, kwanjira Yerusalemu.
48 Teie olete nende asjade tunnistajad.
Mwenga mwa wakapitawu wa vitwatira avi.
49 Mina läkitan teie peale oma Isa tõotuse! Teie aga jääge sellesse linna seni, kuni teid on riietatud taevase väega!“
Na neni mweni hanuwajegerani ulii mweni Tati yakalagiliti kumjega, su muheperi muisi uganu mpaka pawakupanani makakala galawiti kumpindi kwakuwi.”
50 Jeesus viis nad välja Betaania lähedale, tõstis oma käed ja õnnistas neid.
Su Kawalonguziyiti kunja kuisi mpaka Betaniya, kanyasula mawoku gakuwi kumpindi, na kawatekelera.
51 Ja neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse.
Pakaweriti kankuwatekelera, kawaleka, kanyasulitwi kugenda kumpindi kwa Mlungu.
52 Nemad aga kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma.
Womberi wamguwira, na wawuyiti kugenda Yerusalemu, pawawera na nemeli nkulu,
53 Ja viibisid püsivalt templis Jumalat kiites.
na walikaliti shipindi shoseri Mnumba nkulu ya Mlungu pawamkwisa Mlungu.
