Luuka 21
1 Kui Jeesus tõstis pilgu, nägi ta rikkaid oma ande templi ohvrikasti panemas.
atha dhanilOkA bhANPAgArE dhanaM nikSipanti sa tadEva pazyati,
2 Ta nägi ka üht vaest lesknaist, kes pani sinna kaks leptonit.
Etarhi kAciddInA vidhavA paNadvayaM nikSipati tad dadarza|
3 „Tõesti, ma ütlen teile, “ütles ta, „see vaene lesknaine andis rohkem kui keegi teine.
tatO yIzuruvAca yuSmAnahaM yathArthaM vadAmi, daridrEyaM vidhavA sarvvEbhyOdhikaM nyakSEpsIt,
4 Sest nemad panid oma küllusest, tema aga oma vaesusest kogu elatise, mis tal oli.“
yatOnyE svaprAjyadhanEbhya IzvarAya kinjcit nyakSEpsuH, kintu daridrEyaM vidhavA dinayApanArthaM svasya yat kinjcit sthitaM tat sarvvaM nyakSEpsIt|
5 Mõned tema jüngritest rääkisid templi kohta, et see on imeilusate kivide ning hinnaliste kingitustega Jumala jaoks kaunistatud. Jeesus ütles:
aparanjca uttamaprastarairutsRSTavyaizca mandiraM suzObhatEtarAM kaizcidityuktE sa pratyuvAca
6 „Tuleb aeg, kui sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale, vaid kõik kistakse maha!“
yUyaM yadidaM nicayanaM pazyatha, asya pASANaikOpyanyapASANOpari na sthAsyati, sarvvE bhUsAdbhaviSyanti kAlOyamAyAti|
7 „Õpetaja, “küsisid nad, „millal see siis sünnib? Ja mis on tunnustäheks, et aeg on käes?“
tadA tE papracchuH, hE gurO ghaTanEdRzI kadA bhaviSyati? ghaTanAyA EtasyasazcihnaM vA kiM bhaviSyati?
8 Ta vastas: „Vaadake, et teid ei petetaks! Sest paljud tulevad minu nimel, kinnitades: „Mina olen see!“ja „Aeg on lähedal!“Ärge minge nende järel!
tadA sa jagAda, sAvadhAnA bhavata yathA yuSmAkaM bhramaM kOpi na janayati, khISTOhamityuktvA mama nAmrA bahava upasthAsyanti sa kAlaH prAyENOpasthitaH, tESAM pazcAnmA gacchata|
9 Aga kui te kuulete sõdadest ja rahutustest, siis ärge kartke! Need asjad peavad enne sündima, kuid lõpp ei ole veel käes.“
yuddhasyOpaplavasya ca vArttAM zrutvA mA zagkadhvaM, yataH prathamam EtA ghaTanA avazyaM bhaviSyanti kintu nApAtE yugAntO bhaviSyati|
10 Siis ta ütles neile: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu.
aparanjca kathayAmAsa, tadA dEzasya vipakSatvEna dEzO rAjyasya vipakSatvEna rAjyam utthAsyati,
11 Tuleb suuri maavärinaid ja näljahäda ja katku ning hirmsaid sündmusi ja tunnustähti taevast.
nAnAsthAnESu mahAbhUkampO durbhikSaM mArI ca bhaviSyanti, tathA vyOmamaNPalasya bhayagkaradarzanAnyazcaryyalakSaNAni ca prakAzayiSyantE|
12 Aga enne seda kõike panevad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga. Nad annavad teid ära sünagoogidesse ja vanglatesse, teid viiakse kuningate ja valitsejate ette minu nime pärast.
kintu sarvvAsAmEtAsAM ghaTanAnAM pUrvvaM lOkA yuSmAn dhRtvA tAPayiSyanti, bhajanAlayE kArAyAnjca samarpayiSyanti mama nAmakAraNAd yuSmAn bhUpAnAM zAsakAnAnjca sammukhaM nESyanti ca|
13 Ja nii te saate minust tunnistada.
sAkSyArtham EtAni yuSmAn prati ghaTiSyantE|
14 Ärge muretsege enneaegu oma südames, mida vastata enda kaitseks.
tadA kimuttaraM vaktavyam Etat na cintayiSyAma iti manaHsu nizcitanuta|
15 Sest mina annan teile sõnad ja tarkuse, mille vastu ei suuda seista ega rääkida ükski teie vastane.
vipakSA yasmAt kimapyuttaram Apattinjca karttuM na zakSyanti tAdRzaM vAkpaTutvaM jnjAnanjca yuSmabhyaM dAsyAmi|
16 Ka teie vanemad, vennad ja õed, sugulased ja sõbrad annavad teid ära ning tapavad mõned teie seast.
kinjca yUyaM pitrA mAtrA bhrAtrA bandhunA jnjAtyA kuTumbEna ca parakarESu samarpayiSyadhvE; tatastE yuSmAkaM kanjcana kanjcana ghAtayiSyanti|
17 Ja teid vihkavad kõik inimesed minu nime pärast.
mama nAmnaH kAraNAt sarvvai rmanuSyai ryUyam RtIyiSyadhvE|
18 Ent ükski juuksekarv ei hävi teie peast!
kintu yuSmAkaM ziraHkEzaikOpi na vinaMkSyati,
19 Seiske kindlalt, ja te võidate elu.
tasmAdEva dhairyyamavalambya svasvaprANAn rakSata|
20 Aga kui te näete Jeruusalemma vaenlase vägede poolt piiratuna, siis teadke, et häving on lähedal.
aparanjca yirUzAlampuraM sainyavESTitaM vilOkya tasyOcchinnatAyAH samayaH samIpa ityavagamiSyatha|
21 Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse, ja need, kes on linnas, lahkugu kiiresti, ja need, kes on maal, ärgu mingu linna.
tadA yihUdAdEzasthA lOkAH parvvataM palAyantAM, yE ca nagarE tiSThanti tE dEzAntaraM palAyantA, yE ca grAmE tiSThanti tE nagaraM na pravizantu,
22 Sest need on kättemaksupäevad, et läheks täide, mis on kirjutatud.
yatastadA samucitadaNPanAya dharmmapustakE yAni sarvvANi likhitAni tAni saphalAni bhaviSyanti|
23 Häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad sellel ajal! Sest suur häda on maa peal ja viha selle rahva vastu!
kintu yA yAstadA garbhavatyaH stanyadAvyazca tAmAM durgati rbhaviSyati, yata EtAllOkAn prati kOpO dEzE ca viSamadurgati rghaTiSyatE|
24 Ja nad langevad mõõga läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka. Jeruusalemm jääb rahvaste tallata, kuni rahvaste aeg saab täis.
vastutastu tE khaggadhAraparivvaggaM lapsyantE baddhAH santaH sarvvadEzESu nAyiSyantE ca kinjcAnyadEzIyAnAM samayOpasthitiparyyantaM yirUzAlampuraM taiH padatalai rdalayiSyatE|
25 Päikeses, kuus ja tähtedes nähakse ennustuse märke. Maa peal aga on rahvad ahastuses ja hädas mere möirgamise ja veevoogude pärast.
sUryyacandranakSatrESu lakSaNAdi bhaviSyanti, bhuvi sarvvadEzIyAnAM duHkhaM cintA ca sindhau vIcInAM tarjanaM garjananjca bhaviSyanti|
26 Inimesed nõrkevad õudusest maa peale tulevate õnnetuste kartuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.
bhUbhau bhAvighaTanAM cintayitvA manujA bhiyAmRtakalpA bhaviSyanti, yatO vyOmamaNPalE tEjasvinO dOlAyamAnA bhaviSyanti|
27 Ja sellel ajal nad näevad Inimese Poega tulemas pilvedes väe ja suure kirkusega.
tadA parAkramENA mahAtEjasA ca mEghArUPhaM manuSyaputram AyAntaM drakSyanti|
28 Aga kui see kõik hakkab sündima, siis sirutage ennast ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!“
kintvEtAsAM ghaTanAnAmArambhE sati yUyaM mastakAnyuttOlya UrdadhvaM drakSyatha, yatO yuSmAkaM muktEH kAlaH savidhO bhaviSyati|
29 Ta rääkis neile tähendamissõna: „Vaadake viigipuud ja kõiki puid!
tatastEnaitadRSTAntakathA kathitA, pazyata uPumbarAdivRkSANAM
30 Kui pungad pakatavad, siis te võite ise näha, et suvi on lähedal.
navInapatrANi jAtAnIti dRSTvA nidAvakAla upasthita iti yathA yUyaM jnjAtuM zaknutha,
31 Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündimas, siis teadke, et Jumala riik on lähedal.
tathA sarvvAsAmAsAM ghaTanAnAm ArambhE dRSTE satIzvarasya rAjatvaM nikaTam ityapi jnjAsyatha|
32 Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.
yuSmAnahaM yathArthaM vadAmi, vidyamAnalOkAnAmESAM gamanAt pUrvvam EtAni ghaTiSyantE|
33 Taevas ja maa kaovad, kuid minu sõnad ei kao iial.
nabhObhuvOrlOpO bhaviSyati mama vAk tu kadApi luptA na bhaviSyati|
34 Hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise, joomingute ega elumuredega, et see päev ei püüaks teid ootamatult lõksu.
ataEva viSamAzanEna pAnEna ca sAMmArikacintAbhizca yuSmAkaM cittESu mattESu taddinam akasmAd yuSmAn prati yathA nOpatiSThati tadarthaM svESu sAvadhAnAstiSThata|
35 Sest see langeb kõikide peale, kes maa peal elavad!
pRthivIsthasarvvalOkAn prati taddinam unmAtha iva upasthAsyati|
36 Valvake ja palvetage kogu aeg, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!“
yathA yUyam EtadbhAvighaTanA uttarttuM manujasutasya sammukhE saMsthAtunjca yOgyA bhavatha kAraNAdasmAt sAvadhAnAH santO nirantaraM prArthayadhvaM|
37 Jeesus õpetas iga päev templis, õhtuti läks ta välja ning ööbis mäel, mida kutsutakse Õlimäeks,
aparanjca sa divA mandira upadizya rAcai jaitunAdriM gatvAtiSThat|
38 ja kõik inimesed tulid varahommikul teda templisse kuulama.
tataH pratyUSE lAkAstatkathAM zrOtuM mandirE tadantikam Agacchan|
