Luuka 14

1 Ühel hingamispäeval, kui Jeesus läks tuntud variseri koju sööma, jälgiti teda tähelepanelikult.

Mi fuodima daali danyenli Jesu den kua Falisieninba yudaano yendo yua n den yini o o deni ki baa je.

2 Tema ees oli üks mees, kes kannatas vesitõve käes.

Yaaba n go den cua ki baa je den kpaagi Jesu. U yianpiebiko daano den ka o nintuali.

3 Jeesus küsis variseridelt ja kirjatundjatelt: „Kas hingamispäeval tohib tervendada või mitte?“

Jesu den maadi leni li balimaama bangikaciamo leni Falisieninba yaaba n ye li kani ki yedi ba: “Naani li pia sanu ki paagi o nilo mi fuodima daali bi, bi laa pia yo?”

4 Nemad aga vaikisid. Ta puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis ära.

Bi den ŋmini suo. Jesu den tandi o nuu ki mubini o yiamo yeni ki paagi o ki cabi o.

5 Siis ta küsis neilt: „Kui teist kellegi poeg või härg kukub kaevu hingamispäeval, kas te siis ei tõmba teda kohe välja?“

Lani o den yedi ba: “Yi siiga ŋme ya bijua, yaaka o nua, ya baa li caali nni mi fuodima daali, o kan jaligi ki dadi ki ñani o?”

6 Ja neil ei olnud midagi öelda.

Baa den fidi ki guani o laa maama po liba.

7 Kui ta märkas külalisi laua ääres aulisemaid istekohti valimas, rääkis ta neile tähendamissõna:

Jesu den laa ke Falisieni yeni n yini yaaba ban cua ki je yeni lingi ya kalikaani n pia ti kpiagidi ki cie, o den pua ba mi kpanjama ki yedi:

8 „Kui sind keegi kutsub pulma, ära võta endale aulist kohta, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust auväärsem.

“O nilo ya yini a mi pocaajiema po, ŋan da gedi ki kali ya kaanu n kpiagi ki cie, lani n tie wan yini yaaba siiga n da ti pia yua ya jigidi n cie a yaadi,

9 Ja siis tuleb peremees, kes teid mõlemaid kutsus, sinu juurde ja ütleb: „Anna koht temale!“Ja sa pead häbistatuna võtma kõige viimase koha.

ke yua n yini fini leni wani kuli ya cua, wan da ti yedi a: 'Teni one u kaanu.' Lani i fe baa cuo ŋa leni ŋan baa goa ki ban kali puoli po.

10 Aga kui sa oled kutsutud, siis võta kõige tagasihoidlikum koht, et kui peremees tuleb ja sulle ütleb: „Sõber, tule paremale kohale!“, siis sind austatakse kõigi teiste külaliste juuresolekul.

Ama bi ya yini a ke a pundi, ŋan ban kali puoli po ya kalikaanu. A ya tieni yeni yua n yini a ya ti cua o baa yedi a: 'N danli, cua ki kali ya kaanu n cie.' Lani li baa tua apo ti kpiagidi wan yini a yaaba kuli nintuali.

11 Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse!“

Yua n fiini o yuli kuli, U Tienu baa jiini o, yua n jiini o yuli mo U Tienu baa fiini o.”

12 Siis ütles Jeesus oma võõrustajale: „Kui sa pakud lõuna- või õhtusööki, siis ära kutsu oma sõpru, vendi ja õdesid, sugulasi või rikkaid naabreid, sest kui sa seda teed, võivad nad tasuks sind vastu kutsuda.

Jesu go den maadi leni yua n yini o ki yedi o: “A ya yini bi niba ban cua ki je a deni, mi yensiijiema yaaka mi yenjuajiema, ŋan da yini a danlinba, yaaka a kpeliba leni a waamu yaaka yaaba n li kpi leni a kuli, yaaka a yieninlieba siiga yaaba n tie a piada, ke ban da ti goa ki mon yini a ki guani a a ŋanma.

13 Vaid kui sa pakud pidusööki, siis kutsu vaeseid ja vigaseid ja jalutuid ja pimedaid,

A ya baa yini bi niba mi jaanjiema po, ŋan yini a luoda leni a tadima leni a waba leni a juama.

14 ja sa saad õnnistatud. Sest nemad ei saa sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.“

Lanwani U Tienu baa ŋanbi apo kelima bani wani kan fidi ki guani a a ŋanma. U Tienu ya ti fiini yaaba n tiendi wan bili yaala bi tinkpiba siiga, o baa guani a ma.”

15 Kui aga üks nendest lauas istujatest seda kuulis, ütles ta Jeesusele: „Õnnistatud on see, kes sööb pidulauas Jumala riigis!“

Yaaba n den ye u saajekaanu kani yendo n den gbadi laa maama, o den yedi Jesu: “Li pamanli ye leni yua n baa ba ki je U Tienu diema nni.”

16 Jeesus vastas: „Üks mees valmistas suure pidusöögi ja kutsus palju külalisi.

Jesu den goa ki yedi o: “O nilo den ŋanbi mi jecianma ki yini bi niba boncianla.

17 Määratud tunnil saatis ta sulased kutsutuile ütlema: „Tulge! Kõik on valmis!“

Mi jiema yogunu n pundi, o den soani o naacemo n ban yedi wan yini yaaba: 'Cua mani na kelima li bonla kuli ŋanbi ki gbeni no.”

18 Aga nemad kõik hakkasid vabandama. Esimene ütles: „Ma just ostsin põllu ja pean minema seda vaatama. Palun vabanda!“

Ama bi kuli yendo yendo den mia sugili. O nikpialo den yedi o naacemo: 'N daa u kuanu, kali min gedi ki ban la u, ŋan mia npo sugili.'

19 Teine ütles: „Ma just ostsin viis paari härgi ja lähen neid proovima. Palun vabanda mind!“

One mo den yedi: 'N da naakpakpaadi piiga, n caa ki baan biigi ba, ŋan mia npo sugili.'

20 Ja veel üks ütles: „Ma just abiellusin ega saa tulla!“

Toa moko den tedi: 'N da taa n pua moala na, lani yaapo n kan fidi ki gedi.'

21 Siis sulane tuli tagasi ja teatas sellest peremehele. Majaperemees vihastas ja ütles sulasele: „Mine ruttu linna väljakutele ja tänavatele ja too siia vaesed, vigased, pimedad ja jalutud!“

O naacemo den lebidi ki guani o canbaa kani ki waani o li kuli. Lani o diedaano yeni pali den beni, ke o yedi o naacemo: 'Kua u dogu daamu nni leni u sanu nni ki cuani a luoda leni a tadima leni a juama leni a waba na.'

22 „Isand, “ütles sulane, „mis sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi.“

Lan yen waamu o naacemo den goa ki yedi o: 'Canbaa, n tieni ŋan bi puogi nni yaala, ama u kaanu go sieni.'

23 Ja peremees ütles: „Mine välja teedele ja radadele ja veena inimesi tulema, et mu maja oleks täis!“

Lani canbaa den goa ki yedi o: 'Ña u dogu nni ki gedi a sanbila nni leni a naga balinma, ki tigini bi niba ke ban cua ne ke n diegu n gbie.'

24 Ma ütlen teile, ükski kutsutuist ei saa minu pidusööki maitsta!“

N yedi yi ke min den kpa yini yaaba yeni, bi siiga baa yendo kan leni n jiema”

25 Jeesust saatis suur rahvahulk. Ta ütles nende poole pöördudes:

A nigola boncianla den yegi leni Jesu o sancenli nni. O den jigidi ki yedi ba:

26 „Kui keegi minu juurde tuleb ega vihka oma isa ja ema, naist ja lapsi, vendi ja õdesid, ega tõepoolest ka omaenese elu, see ei saa olla minu jünger.

“Yua n cua n kani, o yaa yie o baa leni o naa, leni o pua leni o bila, leni o kpeliba leni o waamu, baa o yuceli mo o kan tua n ŋoadikoa.

27 Kes ei kanna oma risti ega järgne mulle, ei saa olla minu jünger.

Yua n ki bugi o dapoanpoanli ki ŋua nni kan fidi ki ya tie n ŋoadikoa.

28 Kui keegi teie seast tahaks ehitada torni, kas ta ei istuks esmalt maha, et arvutada välja maksumus, ja kas tal selle lõpetamiseks raha jätkub?

Yi siiga ŋme baa bua ki maa ki maa li diefoagili ki kan kpa kali ki bandi wan baa biani yaala, ki le o ya pia ya ligi n baa dagidi wan gbeni.

29 Sest kui ta rajab vundamendi, aga ei suuda ehitust lõpetada, hakkab igaüks seda nähes teda pilkama:

O yaa tieni yeni, o ya pu li tanpuuli ki naa fidi ki juodi. Yaaba n baa le kuli baa ñuadi o ki yedi:

30 „See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada!“

'O jao na cili li diemaali ki naa fidi ki juodi.'

31 Või kui kuningas läheb sõtta teise kuninga vastu. Eks ta siis istu esmalt maha ja mõtle, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes talle peale tuleb kahekümne tuhandega?

Bi o laa bado n baa ye ki bua ki tuogi bu toabu ki bua ki tuogi leni baditoa ki nan pia toatieba tudapiiga, naani waa ba kpa kali ki biigi o yaa fidi ki biigi o ya baa fidi ki tuogi leni yua n kpendi o kani ki pia toatieba tudapiilie?

32 Ja kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita saadikuid paluma rahutingimusi, kui vastane on veel kaugel.

O ya sua ke o kan fidi, o baa soani o tondiba hali ke yibalo daa ye foagima, ki mia o wan waani o wan bua yaala, ban mangi leni bi yaba.

33 Samamoodi ei saa ükski teie seast, kes ei loobu kõigest, mis tal on, olla minu jünger.

Li tie yeni, yi siiga yua n ŋa wan pia yaala kuli kan tua n ŋoadikoa.

34 Sool on küll hea, aga kui sool kaotab maitse, kuidas siis sellele maitse tagasi anda?

Mi yaama tie ya bonla n mani, ama maa luo mi manu, bi baa taa be ki go mangi ma?

35 See ei kõlba mulda ega sõnnikuhunnikusse. See visatakse ära. Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu!“

Maa pia mayuli ki tinga po, maa go pia mayuli ti bugidi po, kali ban lu ma bebe. Yua n pia a tuba ki baa gbadi wan gbadi.”