Luuka 12
1 Vahepeal, kui kokku oli kogunenud mitmetuhandeline rahvahulk, nii et üksteise peal tallati, kõneles Jeesus esmalt oma jüngritele: „Olge valvel variseride juuretise pärast, mis on silmakirjalikkus!
Xu qaƣlarda, mingliƣan kixilǝr yiƣilip, bir-birini dǝssiwǝtküdǝk ⱪista-ⱪistang boluxup kǝtkǝndǝ, u awwal muhlisliriƣa sɵz ⱪilip mundaⱪ dedi: — Pǝrisiylǝrning eqitⱪusidin, yǝni sahtipǝzlikidin ⱨoxyar bolunglar.
2 Midagi ei ole varjatut, mida ei paljastataks, ega salajast, mis teatavaks ei saaks.
Qünki yoxurulƣan ⱨeqⱪandaⱪ ix axkarilanmay ⱪalmaydu, wǝ ⱨeqⱪandaⱪ mǝhpiy ix ayan bolmay ⱪalmaydu.
3 Mis te olete pimedas öelnud, saab kuuldavaks valges, ja mida te kõrva sosistate salakambrites, seda kuulutatakse katustelt.
Xunga silǝrning ⱪarangƣuda eytⱪanliringlar yoruⱪta anglinidu; ɵyning iqkiridǝ hupiyanǝ piqirlaxⱪanliringlarmu ɵgzilǝrdǝ jakarlinidu.
4 Ma ütlen teile, sõbrad, ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi teha!
Mǝn silǝr dostlirimƣa xuni eytimǝnki, tǝnni ɵltürüp, baxⱪa ⱨeq ix ⱪilalmaydiƣanlardin ⱪorⱪmanglar.
5 Aga ma näitan teile, keda te peate kartma: kartke teda, kellel on meelevald teid pärast tapmist heita põrgusse! Jah, ma ütlen teile, teda kartke! (Geenna g1067)
Lekin mǝn silǝrgǝ kimdin ⱪorⱪuxunglar kerǝklikini kɵrsitip ⱪoyay: Ɵltürgǝndin keyin, dozahⱪa taxlaxⱪa ⱨoⱪuⱪluⱪ bolƣuqidin ⱪorⱪunglar; bǝrⱨǝⱪ silǝrgǝ eytay — Uningdin ⱪorⱪunglar! (Geenna g1067)
6 Kas ei müüda viit varblast kahe penni eest? Ometi pole Jumal unustanud ühtki neist.
Bǝx ⱪuxⱪaq ikki tiyingǝ setilidiƣu? Lekin ularning ⱨeqbirimu Huda tǝripidin untulup ⱪalƣini yoⱪ.
7 Ent teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete rohkem väärt kui palju varblasi.
Lekin ⱨǝtta ⱨǝrbir tal qeqinglarmu sanalƣandur. Xundaⱪ ikǝn, ⱪorⱪmanglar; silǝr nurƣunliƣan ⱪuxⱪaqtin ⱪimmǝtliksilǝr!
8 Ma ütlen teile, et igaüks, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees.
— Biraⱪ mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, kim meni insanlarning aldida etirap ⱪilsa, Insan’oƣlimu uni Hudaning pǝrixtiliri aldida etirap ⱪilidu.
9 Aga kes mind ära salgab inimeste ees, salatakse ära ka Jumala inglite ees.
Biraⱪ insanlarning aldida meni tonumiƣan kixi, Hudaning pǝrixtiliri aldidimu tonulmaydu.
10 Igaühele, kes ütleb sõna Inimese Poja vastu, antakse andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei andestata.
Insan’oƣliƣa ⱪarxi sɵz ⱪilƣan ⱨǝrⱪandaⱪ kixi kǝqürümgǝ erixǝlǝydu; lekin Muⱪǝddǝs Roⱨⱪa kupurluⱪ ⱪilƣuqi bolsa kǝqürümgǝ erixǝlmǝydu.
11 Kui teid viiakse sünagoogidesse ning võimude ja valitsejate ette, siis ärge muretsege, kuidas end kaitsta või mida öelda,
Lekin kixilǝr silǝrni sinagoglarƣa yaki ⱨɵkümdarlar wǝ ǝmǝldarlarning aldiƣa elip berip soraⱪⱪa tartⱪanda, «[Ərzgǝ] ⱪandaⱪ jawab bǝrsǝm?» yaki «Nemǝ desǝm bolar?» dǝp ǝndixǝ ⱪilmanglar.
12 sest sel hetkel õpetab Püha Vaim teile, mida te peate ütlema.“
Qünki nemǝ deyix kerǝklikini xu waⱪti-saitidǝ Muⱪǝddǝs Roⱨ silǝrgǝ ɵgitidu.
13 Keegi rahva seast ütles talle: „Õpetaja, käsi mu vennal jagada pärandus minuga!“
Kɵpqilik arisidin birsi uningƣa: — Ustaz, akamƣa [atimizdin] [ⱪalƣan] mirasni mǝn bilǝn tǝng ülixixkǝ buyruƣayla — dedi.
14 Jeesus vastas: „Kes mind on määranud teie vahele kohtunikuks või õigusemõistjaks?“
Lekin u uningƣa jawabǝn: — Buradǝr, kim meni silǝrning üstünglarƣa sotqi yaki ülǝxtürgüqi ⱪildi? — dedi.
15 Siis ta ütles neile: „Olge valvel igasuguse ahnuse pärast, sest inimese elu ei seisne tema omandi külluses.“
U kɵpqilikkǝ ⱪarap: — Pǝhǝs bolup ɵzünglarni ⱨǝrhil tamahorluⱪtin saⱪlanglar. Qünki insanning ⱨayati uning mal-mülüklirining kɵplükigǝ baƣliⱪ ǝmǝstur, dedi.
16 Ja siis ta rääkis neile tähendamissõna: „Ühe rikka mehe põld andis hea saagi.
Andin u ularƣa mundaⱪ bir tǝmsilni eytip bǝrdi: — «Bir bayning yeri mol ⱨosul beriptu.
17 Ta mõtles endamisi: „Mida ma pean tegema? Mul pole kuhugi oma saaki panna.“
U kɵnglidǝ «Ⱪandaⱪ ⱪilay? Qünki bunqiwala ⱨosulni ⱪoyƣudǝk yerim yoⱪ» — dǝp oylaptu.
18 Ja ta ütles: „Ma teen nii: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad, kuhu ma kogun vilja ülejäägi.
Andun u: — «Mundaⱪ ⱪilay: — Ⱨazirⱪi ambarlirimni quwuwetip, tehimu qongini yasap, barliⱪ mǝⱨsulatlirim wǝ baxⱪa mal-mülüklirimni xu yǝrgǝ yiƣip saⱪlay!
19 Ja ma ütlen iseendale: „Sul on kõrvale pandud külluses vara paljudeks aastateks. Puhka, söö, joo ja ole rõõmus!““
Andin ɵz-ɵzümgǝ: «Əy jenim, yiƣip saⱪliƣan, kɵp yil yǝtküdǝk nemǝtliring bar, raⱨǝt iqidǝ yǝp-iqip hux bolƣin!» dǝydiƣan bolimǝn» dǝp oylaptu.
20 Aga Jumal ütles talle: „Sina rumal! Selsamal ööl võetakse sinult su elu. Aga kes saab siis selle, mis sa oled endale soetanud?“
Lekin Huda uningƣa: «Əy ǝhmǝⱪ, bügün keqila jening sǝndin tǝlǝp ⱪilip elinidu; undaⱪta bu topliƣining kimgǝ ⱪalidu?» dǝptu.
21 Nii on igaühega, kes kogub asju enda jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.“
Hudaning aldida dɵlǝtmǝn bolmay, ɵzigǝ hǝzinǝ yiƣⱪanning ⱨali xundaⱪ bolar».
22 Siis Jeesus ütles jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege oma elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, mida selga panna,
Andin u muhlisliriƣa mundaⱪ dedi: — Xuning üqün mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, turmuxunglar toƣruluⱪ, nemǝ yǝrmiz yaki nemǝ kiyǝrmiz, dǝp ǝndixǝ ⱪilmanglar.
23 sest elu on enam kui toit ja ihu enam kui rõivad.
Qünki ⱨayatliⱪ yemǝkliktin, tǝn kiyim-keqǝktin ǝzizdur.
24 Vaadake kaarnaid – nad ei külva ega lõika, neil ei ole hoiuruumi ega aita, ometi Jumal toidab neid. Kui palju enam väärt lindudest olete teie!
Ⱪuzƣunlarƣa ⱪaranglar! Ular terimaydu wǝ yiƣmaydu, ularning ambar, iskilatlirimu yoⱪ. Lekin Huda ularnimu ozuⱪlanduridu. Silǝr ⱪuxlardin ⱪanqilik ǝziz-ⱨǝ!
25 Aga kes teie seast suudaks muretsemisega ennast ühe küünragi pikemaks teha?
Aranglarda ⱪaysinglar ƣǝm-ⱪayƣu bilǝn ɵmrünglarni birǝr saǝt uzartalaysilǝr?
26 Ja kui te seda väikest asja ei suuda, milleks siis teiste asjade pärast muretseda!
Əgǝr xunqilik kiqikkinǝ ixmu ⱪolunglardin kǝlmisǝ, nemǝ üqün ⱪalƣan ixlar toƣrisida ƣǝm-ǝndixǝ ⱪilisilǝr?
27 Vaadake, kuidas lilled kasvavad! Nad ei tööta ega ketra. Siiski ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud riietatud nii nagu igaüks neist.
Nelupǝrlǝrning ⱪandaⱪ ɵsidiƣanliⱪiƣa ⱪarap beⱪinglar! Ular ǝmgǝkmu ⱪilmaydu, qaⱪmu egirmǝydu; lekin silǝrgǝ xuni eytayki, ⱨǝtta Sulayman toluⱪ xan-xǝrǝptǝ turƣandimu uning kiyinixi nilupǝrlǝning bir güliqilikimu yoⱪ idi.
28 Kui aga Jumal niimoodi riietab väljal rohtu, mis täna on, aga homme heidetakse tulle, kui palju enam ta riietab siis teid, te nõdrausulised!
Əy ixǝnqi ajizlar! Əmdi Huda daladiki bügün eqilsa, ǝtisi ⱪurup oqaⱪⱪa selinidiƣan axu gül-giyaⱨlarni xunqǝ bezigǝn yǝrdǝ, silǝrni tehimu kiyindürmǝsmu?!
29 Ärge muretsege selle pärast, mida süüa või juua, ärge vaevake ennast sellega.
Xundaⱪ ikǝn, nemǝ yǝymiz, nemǝ iqimiz dǝp bax ⱪaturmanglar, ⱨeqnemidin ǝndixǝ ⱪilmanglar.
30 Sest kõigi nende asjade järel jookseb paganlik maailm, kuid teie Isa ju teab, et te seda vajate.
Qünki ⱨǝrⱪaysi ǝldikilǝr mana xundaⱪ ⱨǝmmǝ nǝrsilǝrgǝ intilidu. Biraⱪ Atanglar silǝrning bu nǝrsilǝrgǝ moⱨtajliⱪinglarni bilidu;
31 Pigem otsige tema kuningriiki, ja see kõik antakse teile samuti!
xundaⱪ ikǝn, Uning padixaⱨliⱪiƣa intilinglar wǝ u qaƣda, bularning ⱨǝmmisi silǝrgǝ ⱪoxulup nesip bolidu.
32 Ära karda, väike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!
Ⱪorⱪmanglar, i kiqik pada! Qünki Atanglar padixaⱨliⱪni silǝrgǝ ata ⱪilixni hux kɵrdi.
33 Müüge enda omand ja andke tulu vaestele! Varuge enesele kulumatud kukrud ja soetage püsiv varandus taevas, kuhu varas ei tule ja mida koi ei riku.
Mal-mülkünglarni setip, [kǝmbǝƣǝllǝrgǝ] hǝyrhaⱨliⱪ ⱪilinglar. Ɵzünglarƣa uprimaydiƣan ⱨǝmyan, ǝrxlǝrdǝ ⱨǝrgiz tügǝp kǝtmǝydiƣan bir hǝzinǝ ⱨazirlanglar; — xu yǝrdǝ oƣri yeⱪin kǝlmǝydu, küyǝ yǝp yoⱪap kǝtmǝydu.
34 Sest kus on su varandus, seal on ka su süda!
Qünki bayliⱪinglar ⱪǝyǝrdǝ bolsa, ⱪǝlbinglarmu xu yǝrdǝ bolidu.
35 Olge riietatud teenimiseks ja hoidke oma lambid põlemas
Silǝr belinglarni qing baƣlap, qiraƣliringlarni yandurup turunglar;
36 nagu inimesed, kes ootavad isandat pulmapeolt koju. Et kui ta tuleb ja koputab, on nad otsekohe valmis talle ust avama.
huddi hojayinining toy ziyapitidin ⱪaytip kelixini kütüp turƣan qakarlardǝk, ⱨǝrdaim tǝyyar turunglar. Xuning bilǝn hojayin kelip ixikni ⱪaⱪⱪanda, qakarlar dǝrⱨal qiⱪip ixikni aqidiƣan bolidu.
37 Õnnistatud on need sulased, kelle isand saabudes leiab nad ootamas. Ma kinnitan teile: ta riietab end teenimiseks, paneb nad lauda istuma ja toidab neid.
Hojayin ⱪaytip kǝlgǝndǝ, qakarlirining oyƣaⱪ, tǝyyar turƣanliⱪini kɵrsǝ, bu qakarlarning bǝhtidur! Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, hojayin ɵzi belini baƣlap, ularni dastihanƣa olturƣuzup, ularning aldiƣa kelip xǝhsǝn ɵzi ularni kütüwalidu!
38 Õnnistatud on need sulased, kelle isand leiab nad valvamas, isegi kui ta tuleb teise või kolmanda vahikorra ajal öösel.
Wǝ ǝgǝr hojayin ikkinqi yaki üqinqi jesǝktǝ kǝlsimu, qakarlirining xundaⱪ oyƣaⱪliⱪini kɵrsǝ, bu ularning bǝhtidur!
39 Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, millisel öötunnil varas tuleb, ei laseks ta oma majja sisse murda.
Lekin xuni bilip ⱪoyunglarki, ǝgǝr ɵy igisi oƣrining keqidǝ ⱪaysi waⱪitta kelidiƣanliⱪini bilgǝn bolsa, u oyƣaⱪ turup oƣrining ɵygǝ texip kirixigǝ ⱨǝrgiz yol ⱪoymaytti!
40 Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!“
Xuning üqün silǝrmu ⱨǝrdaim tǝyyar turunglar; qünki Insan’oƣli silǝr oylimiƣan waⱪit-saǝttǝ ⱪaytip kelidu.
41 Peetrus küsis: „Issand, kas sa räägid seda tähendamissõna meile või kõikidele?“
Petrus uningdin: — I Rǝb, sǝn bu tǝmsilni bizgila ⱪaritip eyttingmu yaki ⱨǝmmǝylǝngǝ ⱪaritipmu? — dǝp soridi.
42 Issand vastas: „Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma sulaste üle neid õigel ajal toitma?
Rǝb mundaⱪ dedi: — Hojayini ɵz ɵyidikilǝrgǝ mǝs’ul ⱪilip, ularƣa tegixlik bolƣan axliⱪni waⱪti-waⱪtida tǝⱪsim ⱪilip berixkǝ tǝyinlǝydiƣan ixǝnqlik wǝ pǝmlik ƣojidar kim bolidu?
43 Õnnistatud on sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat!
Hojayin ɵyigǝ ⱪaytⱪanda, qakirining xundaⱪ ⱪiliwatⱪinining üstigǝ kǝlsǝ, bu qakarning bǝhtidur!
44 Tõesti, ma ütlen teile, ta annab tema hoolde kogu oma vara.
Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, hojayin uni pütün igilikini baxⱪuruxⱪa ⱪoyidu.
45 Aga kui see sulane mõtleb: „Mu isanda tulek viibib, “ning hakkab peksma teisi sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ja purjutama,
Lekin mubada xu qakar kɵnglidǝ: «Hojayinim ⱨayal bolup ⱪalidu» dǝp, baxⱪa qakarlar wǝ dedǝklǝrni bozǝk ⱪilixⱪa wǝ yǝp-iqip, mǝst boluxⱪa baxlisa,
46 siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea. Ta raiub sulase tükkideks ja annab talle sama koha uskmatutega.
Xu qakarning hojayini kütülmigǝn bir küni, oylimiƣan bir waⱪitta ⱪaytip kelidu wǝ uni kesip ikki parqǝ ⱪilip, uning nesiwisini etiⱪadsizlar bilǝn ohxax tǝⱪdirdǝ bekitidu.
47 See sulane, kes küll teab oma isanda tahtmist, kuid ei valmistu ega tee tema tahtmise järgi, saab palju peksa.
Əmdi hojayinining iradisini bilip turup, tǝyyarlinip turmiƣan wǝ hojayinining iradisi boyiqǝ ⱪilmiƣan qakar boluxiƣa tayaⱪ yǝydu.
48 Kuid kes ei tea, aga teeb karistamist väärivaid asju, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kellele on usaldatud palju, sellelt küsitakse palju rohkem.
Biraⱪ hojayinining iradisini bilmǝy turup, tayaⱪ yeyixkǝ tegixlik ixlarni ⱪilƣan qakar azraⱪ tayaⱪ yǝydu. Kimgǝ kɵp berilsǝ, uningdin tǝlǝp ⱪilinidiƣini kɵp bolidu. Qünki adǝmlǝr kimgǝ kɵp amanǝt ⱪoyƣan bolsa, uningdin tǝlǝp ⱪilidiƣinimu kɵp bolidu.
49 Tuld olen ma tulnud tooma maa peale, ja kuidas ma soovin, et see oleks juba süttinud!
Mǝn yǝr yüzigǝ ot taxlap tutaxturuxⱪa kǝldim wǝ bu otning tutixixiƣa nǝⱪǝdǝr tǝⱪǝzzamǝn!
50 Aga mul on vaja läbi minna ristimisest! Ja millise koorma all ma olen, kuni see on lõpetatud!
Lekin mǝn aldi bilǝn bir qɵmüldürüx bilǝn qɵmüldürülüxüm kerǝk wǝ bu qümüldürülüxüm ǝmǝlgǝ axurulƣuqǝ intayin ⱪiynilimǝn!
51 Kas te arvate, et ma tulin rahu tooma maa peale? Ei, üldse mitte, vaid lahkmeelt.
Silǝr meni yǝr yüzigǝ tinqliⱪ elip kǝldimikin, dǝp oylap ⱪaldinglarmu? Yaⱪ, mǝn xuni silǝrgǝ eytayki, tinqliⱪ ǝmǝs, bɵlünüx elip kǝldim!
52 Nüüdsest on ühes peres viis üksteise vastu lahkmeeles: kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu.
Qünki buningdin keyin, bir ɵydiki bǝx kixi bɵlünidu; üqi ikkisigǝ ⱪarsi wǝ ikkisi üqigǝ ⱪarxi bɵlünidu.
53 Lahkmeeles on isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia vastu ja minia ämma vastu.“
Ata oƣliƣa wǝ oƣul atisiƣa, ana ⱪiziƣa wǝ ⱪiz anisiƣa, ⱪeynana kelinigǝ wǝ kelin ⱪeynanisiƣa ⱪarxi turidu.
54 Jeesus ütles ka rahvahulgale: „Kui te näete pilve tõusmas läänest, ütlete kohe: „Läheb vihmale.“Ja nii ta läheb.
Əysa yǝnǝ toplaxⱪan adǝmlǝrgǝ mundaⱪ dedi: — Silǝr künpetix tǝrǝptin bulutning qiⱪⱪinini kɵrsǝnglar, dǝrⱨal «yamƣur yaƣidu» dǝysilǝr, wǝ dǝrwǝⱪǝ xundaⱪ bolidu.
55 Ja kui puhub lõunatuul, siis te ütlete: „Läheb palavaks.“Ja nõnda see on.
Jǝnub tǝrǝptin xamalning qiⱪⱪinini kɵrsǝnglar, «Ⱨawa issiydu» dǝysilǝr wǝ dǝrwǝⱪǝ xundaⱪ bolidu.
56 Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva ilmeid te teate, kuidas tõlgendada! Aga kuidas te siis praegust aega ei oska tõlgendada?
Əy sahtipǝzlǝr! Silǝr yǝr bilǝn kɵkning rǝnggini pǝrⱪ etǝlǝysilǝr-yu, ⱪandaⱪsigǝ bu zamanni pǝrⱪ etǝlmǝysilǝr?!
57 Miks te ise ei otsusta, mis on õige?
Əmdi nemixⱪa ⱪaysi ixlarning durus ikǝnlikigǝ ɵzünglar ⱨɵküm ⱪilip baⱪmaysilǝr?!
58 Kui sa oma vastasega lähed valitseja ette, püüa temaga ruttu teel olles ära leppida, et ta sind ei veaks kohtuniku juurde ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ja kohtuteener ei heidaks sind vanglasse.
Qünki dǝwagiring bilǝn birgǝ sotqi aldiƣa barƣiningda, uning bilǝn yolda ketiwatⱪiningda, uning bilǝn yarixip dost boluxⱪa intilgin; bolmisa, u seni sotqiƣa, sotqi bolsa gundipayƣa tapxuridu wǝ gundipay seni zindanƣa taxlaydu.
59 Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne, kui sa oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.“
Mǝn sanga xuni eytip ⱪoyayki, [ⱪǝrzingning] ǝng ahirⱪi bir tiyininimu ⱪoymay tɵlimigüqǝ, xu yǝrdin ⱨǝrgiz qiⱪalmaysǝn.
