Luuka 11
1 Jeesus oli ühes paigas palvetamas. Kui ta lõpetas, ütles üks tema jüngritest talle: „Issand, õpeta meid palvetama, nii nagu Johannes õpetas oma jüngreid!“
A, i a ia e inoi ana i tetahi wahi, a ka mutu, ka ki atu tetahi o ana akonga ki a ia, E te Ariki, whakaakona matou ki te inoi, me Hoani hoki i whakaako ra i ana akonga.
2 Ta ütles neile: „Kui te palvetate, siis ütelge: „Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu!
Ka mea ia ki a ratou, Ka inoi koutou, mea atu, E to matou Matua i te rangi, Kia tapu tou ingoa. Kia tae mai tou rangatiratanga. Kia meatia tau e pai ai ki runga ki te whenua, kia rite ano ki to te rangi.
3 Meie igapäevast leiba anna meile iga päev.
Homai ta matou taro ki a matou, to tenei ra, to tenei ra.
4 Anna meile andeks meie patud, nõnda nagu meie andestame igaühele, kes patustab meie vastu! Ja ära saada meid kiusatusse.““
Murua o matou hara; e murua ana hoki e matou o nga tangata katoa e hara ana ki a matou. Aua hoki matou e kawea kia whakawaia.
5 Jeesus ütles neile: „Oletame, et ühel teist on sõber, kes tuleb keskööl tema juurde ja ütleb: „Sõber, anna mulle kolm pätsi leiba,
I mea ano ia ki a ratou, Ko wai o koutou ki te mea he hoa tona, a ka tae atu ki a ia i waenganui po, ka mea ki a ia, E hoa, homai ki ahau etahi taro, kia toru;
6 sest mu sõber on reisilt tulnud minu juurde ja mul ei ole midagi talle süüa pakkuda.“
Kua tae mai hoki toku hoa ki ahau i te ara, kahore aku mea e whakatakoto ai ahau mana?
7 Ja seesolija vastab: „Ära tüüta mind. Uks on juba lukus ja lapsed on minuga voodis. Ma ei saa üles tõusta ja sulle anda!“
A ka whakahoki tera i roto, ka mea, Hoha ki, kati ra: kua tutakina noatia ake te tatau, kei te moenga matou ko aku tamariki; e kore e ahei kia whakatika atu ahau ki te hoatu ki a koe.
8 Ma ütlen teile, et kui ta ei tõuse leiba andma tema sõpruse pärast, siis teeb ta seda tema järjekindluse pärast ja annab talle nii palju, kui vaja.
Ko taku kupu tenei ki a koutou, Ahakoa kahore ia i whakatika ki te hoatu ki a ia, no te mea he hoa nona, ma tana tohe ano ka ara ake ai ia, ka hoatu ai ki a ia i nga mea i tonoa e ia.
9 Nii ma ütlen teile: küsige, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage uksele, ja teile avatakse!
Ko taku kupu ano tenei ki a koutou, Inoi, a ka hoatu ki a koutou; e rapu, a ka kite koutou; patukia, a ka uakina ki a koutou.
10 Igaüks, kes palub, see saab; kes otsib, see leiab; ja kes koputab, sellele avatakse!
Ka whiwhi hoki nga tangata katoa ina inoi; ka kite ina rapu; ka uakina ki te tangata e patuki ana.
11 Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?
Ko tehea matua o koutou ki te inoia e tana tama tetahi taro, e hoatu ranei ki a ia he kamaka? ki te inoia he ika, e hoatu ranei ki a ia he nakahi hei ika?
12 Või kui ta küsib muna, annaks talle skorpioni?
Ki te inoia he hua manu, e hoatu ranei ki a ia he kopiona?
13 Kui nüüd teie, kes te olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa taevas annab Püha Vaimu nendele, kes teda paluvad!“
Ki te mea ko koutou, hunga kino nei, e matau ana ki te hoatu mea papai ki a koutou tamariki: tera noa ake te homaitanga o te Wairua Tapu e to koutou Matua i te rangi ki te hunga e inoi ana ki a ia.
14 Kord ajas Jeesus välja kurja vaimu, kes oli keeletu. Kui kuri vaim oli lahkunud, hakkas tumm mees rääkima ja rahvas oli imestunud.
Na e pei rewera ana ia, he mea wahangu ano hoki. A, no te putanga o te rewera ki waho, ka korero te wahangu; a miharo ana te mano.
15 Aga mõned neist ütlesid: „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude valitseja Peltsebuli abil!“
Na ka mea etahi o ratou, Na te rangatira o nga rewera, na Perehepura, tana peinga rewera.
16 Teised panid teda aga proovile, küsides tunnustähte taevast.
Na ka whakamatautau etahi, ka mea ki tetahi tohu i a ia i te rangi.
17 Jeesus teadis nende mõtteid ja ütles neile: „Iga kuningriik, mis on riius lõhenenud, laastatakse, ja maja, mis on lõhenenud, hävitatakse.
Otiia i matau ia ki o ratou whakaaro, a ka mea ki a ratou, Ki te tahuri iho tetahi rangatiratanga ki a ia ano, ka kore; ki te tahuri hoki tetahi whare ki tetahi whare, ka hinga.
18 Kui saatan on riius iseendaga, kuidas saab tema kuningriik püsida? Teie ju ütlete, et ma ajan kurje vaime välja Peltsebuliga.
A ki te tahuri iho a hatana ki a ia ano, me pehea e tu ai tona rangatiratanga? e mea na hoki koutou, na Perehepura taku peinga rewera.
19 Kui mina peaksin kurje vaime välja ajama Peltsebuli abil, kelle abil siis teie kasvandikud neid välja ajavad? Seepärast mõistku nemad kohut teie üle!
Na, ki te mea na Perehepura taku peinga rewera, na wai te peinga a a koutou tama? mo konei hei kaiwhakawa ratou mo koutou.
20 Aga kui mina ajan Jumala sõrmega kurje vaime välja, siis on Jumala riik saabunud teie juurde.
Tena ki te mea na te ringa o te Atua taku peinga rewera, ina, kua tae mai te rangatiratanga o te Atua ki a koutou.
21 Kui vägimees valvab täies relvastuses oma maja, on tema vara kaitstud.
Ki te tiakina e te tangata kaha, he patu nei ana, tona whare, ka ata takoto ana taonga:
22 Aga kui keegi veel tugevam teda ründab ja ta alistab, siis võtab ta ära tema relvastuse ja jagab laiali temalt saadud saagi.
Ki te puta mai ia te mea e kaha atu ana i a ia, a ka hinga tera, na ka tangohia ana patu i whakamanawa ai ia, ka tuwhatuwhaia ona taonga.
23 Kes ei ole minuga, on minu vastu, ja kes ei kogu minuga, pillub laiali.
Ko te tangata ehara i te hoa noku, he hoariri ia ki ahau: ko te tangata kahore e kohikohi tahi maua, e titaritari ana.
24 Kui rüve vaim väljub inimesest, hulgub ta põuastes paikades ja otsib hingamist, kuid ei leia seda. Siis ta ütleb: „Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma ära tulin.“
Ka puta te wairua poke i roto i te tangata, ka haereere ia ra nga wahi waikore rapu okiokinga ai; a, kahore e kitea, ka mea ia, Ka hoki ahau ki toku whare i puta mai ai ahau.
25 Tulles leiab ta selle tühjana, puhtaks pühitud ja ehitud.
A, no te taenga atu, rokohanga atu kua oti te tahitahi, te whakapaipai.
26 Siis võtab ta kaasa veel seitse vaimu, kes on kurjemad kui ta ise, ning asub sinna elama. Selle inimese hilisem olukord läheb halvemaks kui varasem.“
Na ka haere ia, ka tango i etahi atu wairua tokowhitu, he kino atu i a ia; a ka tomo atu, ka noho i reira: a kino atu i te timatanga te whakamutunga o taua tangata.
27 Kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgas häält: „Õnnistatud on ema, kes su sünnitas ja sind imetas.“
A i ia e korero ana i enei mea, ka karanga ake tetahi wahine i roto i te mano, ka mea ki a ia, Koa tonu te kopu i kawea ai koe, me nga u i ngotea e koe.
28 Ta vastas: „Pigem on õnnistatud need, kes Jumala sõna kuulevad ja sellele kuuletuvad.“
Ano ra hoki ko ia, Engari ra, tino koa te hunga e whakarongo ana ki te kupu a te Atua, a e mahi ana.
29 Aga kui rahvahulk kasvas, ütles Jeesus: „See sugupõlv on kuri. Ta nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui Joona tunnustäht.
A, no ka rupeke te mano, ka anga ia ka korero, He whakatupuranga kino tenei: e rapu ana ki tetahi tohu; a e kore tetahi tohu e hoatu, ko te tohu anake o Hona poropiti.
30 Nii nagu Joona sai tunnustäheks Niineve rahvale, nii on ka Inimese Poeg sellele sugupõlvele.
I waiho nei hoki a Hona hei tohu ki nga tangata o Ninewe, ka pera ano te Tama a te tangata ki tenei whakatupuranga.
31 Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval koos selle sugupõlvega ja mõistab ta süüdi, sest tema tuli maailma otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja nüüd on siin keegi suurem kui Saalomon!
Ka whakatika ngatahi te kuini o te tonga i te whakawakanga me nga tangata o tenei whakatupuranga, ka whakatau i te he ki a ratou; i haere hoki ia i nga pito o te whenua ki te whakarongo ki te whakaaro nui o Horomona; a tenei tetahi he nui ke atu i a Horomona.
32 Niineve mehed astuvad kohtupäeval üles selle sugupõlve vastu ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona kuulutuse peale, aga siin on nüüd üks, kes on suurem kui Joona.
Ka whakatika ngatahi nga tangata o Ninewe i te whakawakanga me tenei whakatupuranga, ka whakatau i te he ki a ratou: i ripeneta hoki ratou i te kauwhautanga a Hona; a tenei tetahi he nui ke atu i a Hona.
33 Keegi ei süüta lampi ja peida seda ära või pane vaka alla. Ta paneb selle lambijalale, et sisseastuja näeks valgust.
Ka tahuna te rama, e kore e waiho e te tangata ki te wahi ngaro, ki raro ranei i te puhera, engari ki runga ki te turanga, kia kitea ai te marama e te hunga e tomo atu ana.
34 Silm on ihu lamp. Kui su silm on hea, on su ihu täidetud valgusega. Aga kui see on kuri, on ihu täis pimedust.
Ko te kanohi te rama o te tinana: na, ki te atea tou kanohi, ka marama ano tou tinana katoa; tena ki te kino, ka pouri ano hoki tou tinana.
35 Vaata siis, et valgus su sees ei oleks pimedus!
Na reira kia ata titiro mehemea ehara i te pouri te marama i roto i a koe.
36 Seepärast, kui kogu su ihu on valgust täis ja ükski osa pole pimeduses, siis on ta sama valgusküllane nagu siis, kui lamp sind valgustaks!“
Na, a ki te marama tou tinana katoa, a ki te kore ona wahi pouri, ka marama katoa ano, me te mea ko te mura o te rama e whakamarama ana i a koe.
37 Kui Jeesus oli rääkimise lõpetanud, kutsus keegi variser teda enda juurde sööma. Ta läks ja istus lauda.
Na, i a ia e korero ana, ka tono tetahi parihi kia kai ia ki a ia; a haere ana ia ki roto, ka noho.
38 Aga variser oli üllatunud, et Jeesus enne sööki käsi ei pesnud.
A, i te kitenga o te Parihi, ka miharo, no te mea kahore ia e horoi i mua o te kainga.
39 Issand ütles talle: „Teie, variserid, puhastate karika ja kausi väljastpoolt, aga seestpoolt olete täidetud kadeduse ja kurjusega.
Ka mea te Ariki ki a ia, Tenei koutou, e nga Parihi, te horoi nei i waho o te kapu, o te rihi; ko roto ia o koutou e ki ana i te pahua, i te kino.
40 Te mõistmatud inimesed! Kas mitte tema, kes tegi välise, ei teinud ka sisemise?
E te hunga kuware, kihai ianei i hanga a roto e te kaihanga o waho?
41 Ent andke kausis olev vaestele, ja siis on teie jaoks kõik puhas!
Engari hoatu nga mea o roto hei atawhainga mo nga rawakore; a ka ma nga mea katoa ki a koutou.
42 Häda teile, variserid, et te annate kümnist mündist, ruudist ja igast maitsetaimest, aga te ei hooli õiglusest ja Jumala armastusest. Te peaksite tegema teist, jätmata esimest unarusse.
Otira, aue, te mate mo koutou, e nga Parihi! e hoatu ana hoki e koutou te wahi whakatekau, o te miniti, o te ru, o nga otaota katoa, a kapea ake te whakarite whakawa me te aroha ki te Atua: he tika ano ko enei kia meatia, kia kaua ano hoki era e kapea.
43 Häda teile, variserid, et te armastate tähtsaid istmeid sünagoogides ja tervitusi turuplatsidel.
Aue, te mate mo koutou, e nga parihi! ko ta koutou hoki e rawe ai ko nga nohoanga rangatira i nga whare karakia, me nga ohatanga i nga kainga hokohoko.
44 Häda teile, et te olete kui tähistamata hauad, millel inimesed teadmata kõnnivad.“
Aue, te mate mo koutou, e nga karaipi, e nga Parihi, e te hunga tinihanga! e rite na koutou ki nga urupa ngaro, e kore e kitea e nga tangata e haereere ana i runga.
45 Üks kirjatundja vastas talle: „Õpetaja, seda öeldes sa solvad ka meid.“
Na ka whakahoki tetahi o nga kaiwhakaako o te ture, ka mea ki a ia, E te Kaiwhakaako, he whakahe ano hoki mo matou enei korero au.
46 Jeesus aga vastas: „Häda ka teile, kirjatundjad, sest te rõhute inimesi koormatega, mida nad vaevu suudavad kanda, ja te ise ei liiguta nende aitamiseks sõrmegi!
Na ko tana meatanga, Aue, te mate mo koutou hoki, e nga kaiwhakaako o te ture! e whakawaha ana hoki koutou i nga tangata ki nga kawenga taimaha rawa hei pikaunga, a e kore tetahi o o koutou matihao e pa atu ki aua kawenga.
47 Häda teile, sest te ehitate prohvetitele haudu, teie esiisad on nad aga tapnud!
Aue, te mate mo koutou! ko koutou nei hoki hei hanga i nga urupa o nga poropiti, na o koutou matua hoki ratou i whakamate.
48 Nii te ise tunnistate, et kiidate heaks oma esiisade teod. Nemad tapsid prohvetid, aga teie ehitate neile hauad.
Na, he kaiwhakaatu koutou he kaiwhakaae ki nga mahi a o koutou matua: na ratou hoki ratou i whakamate, ko koutou hoki hei hanga i o ratou urupa.
49 Seepärast ütleb Jumal oma tarkuses: „Ma saadan neile prohvetid ja apostlid, osa neist nad tapavad ja teisi kiusavad taga.“
Na konei ano te matauranga o te Atua i mea ai, Maku e tono he poropiti, he apotoro ki a ratou, a ka whakamate, ka tukino ratou i etahi o ratou:
50 Sellepärast vastutab see sugupõlv kõigi prohvetite vere eest, mis on valatud maailma algusest peale,
Kia rapua ai he utu i tenei whakapaparanga mo te toto o nga poropiti katoa i ringihia nei no te timatanga ra ano o te ao;
51 Aabeli verest kuni Sakarja vereni, kes tapeti altari ja templi vahel. Jah, ma ütlen teile, see sugupõlv vastutab kõige selle eest!
No te toto o Apera, tae noa ki te toto o Hakaraia i mate nei ki waenganui o te aata, o te wahi tapu: ae ra, ka mea atu ahau ki a koutou, E rapua he utu i tenei whakapaparanga.
52 Häda teile, kirjatundjad, sest te olete ära võtnud teadmise võtme. Ise te sisse ei läinud, aga olete takistanud neid, kes tahavad minna!“
Aue, te mate mo koutou, e nga kaiwhakaako o te ture! kua tangohia hoki e koutou te ki o te matauranga: kihai koutou i tomo ki roto, a i arai hoki koutou i te hunga e tomo ana.
53 Kui Jeesus sealt lahkus, hakkasid variserid ja kirjatundjad talle vihaselt vastu teda küsimustega rünnates ja
Na, i tona putanga mai ki waho, ka timata te tohetohe kaha a nga karaipi, a nga Parihi ki a ia, he mea kia maha atu ai ana korero:
54 oodates, et ta ütleks midagi, millest kinni hakata.
E whakamoho ana hoki, kia mau tetahi kupu a tona mangai.
