< Johannese 4 >

1 Jeesus sai teada, et variserideni on jõudnud kuuldus, nagu oleks ta kogunud ja ristinud rohkem jüngreid kui Johannes.
Sa ugomo asere Yeso mausi unu guna afarisiyawa wa kunna agi ma kem ahana akatuma makuri ma zorsowe matike yahaya me.
2 Kuid tegelikult Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid.
(Azome yeso mani ma zorso anuba ahana aka tuma kami kani).
3 Ta lahkus Juudamaalt ja suundus uuesti tagasi Galileasse.
Ma dusa maceki manyanga mu yahudiya, makuri a manyanga mu galili.
4 Selleks pidi ta minema läbi Samaaria.
Ya cukuno gbas ni uwatu a manyanga mu samariya.
5 Nii jõudis ta Samaaria linnani nimega Sühhar, selle maavalduse lähedale, mille Jaakob oli kinkinud oma pojale Joosepile.
Ma-eh anire nipin ni manyanga mu samariya, sa atisa nini agi saikar, ma-manu nan nu ubinani u manyanga me sa yakubu mei nya van umeme yusufu.
6 Sealsamas asub ka Jaakobi kaev, mille kõrvale Jeesus istuski teekäigust väsinuna. Oli kuues tund.
Urijiya uyakubuwabini ani urani: Barki auzo atanu, Yeso macukuno ani me ayo urijiya me, ina tii ma uwui uni wazi.
7 Peagi tuli üks samaaria naine vett võtma. „Anna mulle juua!“palus Jeesus teda.
Abini me ure uca wanu samariya ma-eh utuka uymei. Yeso magun me, “Nyankum gmei in sii.”
8 Sest Jeesuse jüngrid olid läinud linna toitu hankima.
Ana katuma kameme waribe anipin ukpa imumare.
9 „Kuidas sina, juut, palud vett minult, Samaaria naiselt?“imestas naine. (Sest juutidel ei tohtinud samaarlastega midagi tegemist olla.)
Ucha wanu Samariya magun, “Yeso aneni u Yahude udi ikum gmei ma saa ahira am mi sanzi unanu samariya?” (Barki a yahudawa wazo me anu inde nan anu samariya). 10
10 Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult teaksid, mida Jumalal on anda ja kes see on, kes küsib sinult juua, siis sa oleksid teda palunud ja ta oleks sulle elavat vett andnud.“
Yeso makabirka me magu dagusi urusa unyanki wa asere uni, nani desa magunan hu unyanki me gmei me uda ikome ma nyaki we gmei mu zatu marsa.
11 „Isand, sul ei ole ju ämbrit, millega vett ammutada, “ütles naine, „ja see kaev on sügav. Kust sa siis saad seda elavat vett?
Uneme magunmme hu una aje uzo we ini imum u inta ugei me, urijiya me uyenne uzi coccom abani hu udi kem gmei mu zatu umarsa.
12 Või oled sa suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu, jõi sellest ise ning jõid ka tema pojad ja kariloomad?“
Ya cukuno hu uteki acco uru me yakubu unuge sa cekin duru urijiya me, nicce ni meme wana ahana ameme, nan ma damba ma meme, sa wa sii gmei mu rijiya ugenne me.
13 „Igaüks, kes joob seda vett, “vastas Jeesus talle, „tunneb varsti jälle janu.
Yeso maka birka me magu, “Vat desa masa gmei maginome madi kuri makunna niwee ne gmei.
14 Aga kes joob vett, mida mina annan, ei tunne enam iialgi janu. Minu antud vesi muutub tema sees veeallikaks, millest voolab vett igaveseks eluks.“ (aiōn g165, aiōnios g166)
Desa masaa gmei me sa indi nya me madi kuri makunna niwee nigmei ba gmei me sandi nyame madi cukuna me uvenke uni ahira ameme uzatu umarsa.” (aiōn g165, aiōnios g166)
15 „Isand, anna mulle seda vett, “ütles naine, „et ma ei peaks janu tundma ega käima siit vett toomas!“
Unee me magume, hu una kura gmei me mu venke me, kati niwee nigmei nikuri nimekum, barki inkuri in'eh utukame.
16 „Mine kutsu oma mees ja tule tagasi!“käskis Jeesus.
Yeso magumme dusa uka aye nan nu ruma uwe me.
17 „Mul pole meest, “vastas naine. „Sa ütlesid õigesti, et sul pole meest, “ütles Jeesus.
Uneeme makabirka me inzin nu rumaba, “Yeso magummee kadura kani wabuka uzin nu uruma ba.
18 „Sest viis meest on sul olnud ja see, kes sul praegu on, ei ole sinu mees. See on tõsi!“
Wa wuza anya kani chibi desazi nan me uruma une maniba abanna wakuka kadura.”
19 „Isand, ma näen, et sa oled prohvet, “ütles naine.
Uneeme magumme hu una kura marusa hu una kadura kani.
20 „Meie esiisad ülistasid Jumalat sellel mäel, aga teie, juudid, ütlete, et Jeruusalemm on koht, kus peab Jumalat ülistama.“
Acokoro aru uzi biregara anipo nige me shi be yagu u urshalima uni ahira me sa ateki shi unu uree idingi u wuzizza ubi ringara men.”
21 „Usu mind, naine, “ütles Jeesus. „Tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa enam sellel mäel ega Jeruusalemmas.
Yeso magunmme unee hem mi uganiya u eze, sa adi da wuzaa biregara ba, azesere anipo, nani urshalima ba.
22 Teie, samaarlased, kummardate seda, keda te ei tunne. Meie teame, keda me kummardame, sest pääste tuleb juutidelt.
Shi itunguzuno imum be sa ita shi ini, haru ti tunguzuno imum be sa ti rusa ini, barki ukem ubura uro usoro yahudawa uni zi.
23 Tuleb aeg, ja see on juba tulnud, mil tõelised ülistajad teenivad Isa vaimus ja tões. Just sääraseid ülistajaid otsib Isa.
Uganiya u eze, wamu aye, sa anu tukunzino ukadura wadi tunguno acco anyimo abibe, nan kadura anu usanda utugungino ugino uni asere ma nyara we.
24 Jumal on Vaim ja kes teda ülistab, peab seda tegema vaimus ja tões.“
Ugomo asere bibe bini an debe sa wa tunguzino me wa tunguzino me anyino abibe nan kadura.
25 Naine ütles: „Ma tean, et tuleb Messias“(keda kutsutakse Kristuseks). „Kui tema tuleb, siis ta seletab meile kõik.“
Unee me magunme, “Inrusa masihiya ma eze, desa atisame ugomo Asere uganiyame sama aye, madi bezi imum vat.
26 „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see, “ütles Jeesus talle.
Yeso magunme mimani unatize tige me sa in zin.”
27 Just siis jõudsid jüngrid tagasi ja olid üllatunud, nähes Jeesust naisterahvaga rääkimas. Siiski ei küsinud ükski neist: „Mis tal vaja on?“või „Miks sa temaga räägid?“
Abinime ahana akatuma kameme waze wakemme mazin tize nan vanu u'eh imum me i nyawe biygan anyimo aweme daki uye magu nyanini vana u'eh me ma nyara nyani nyanini ya wuna mazin in tize nan me.
28 Ent naine jättis oma veekannu kaevu juurde, tõttas linna ja rääkis kõigile:
Uneh me mahiri ma ceki nidong ni meme, ma kuri anipin ma buki anu,
29 „Tulge vaatama meest, kes ütles mulle kõik, mis ma iial olen teinud! Kas ehk tema ongi Messias?“
“Ayyenii liri unu be sa mabom vat imum sa ma wuza ini kati nyani memani asere me?”
30 Seepeale tulid teisedki selle linna elanikud Jeesuse juurde.
Wanno wasuri anyimo anipin me wa ka kem me.
31 Samal ajal käisid jüngrid Jeesusele peale, öeldes: „Rabi, söö midagi!“
Arani anyimo anime ahana akatuma kameme wa tir me tari wagunmme hu una aje, “Re'imare.”
32 Tema aga ütles neile: „Mul on toitu, millest teie midagi ei tea.“
Abini me magun we inzini imare be sa shi iteshi ini.” 33
33 Siis arutasid jüngrid isekeskis: „Kas keegi on talle süüa toonud?“
Ahana akatuma kameme wa igi acce awe me, kat uyye mani ma ayye men inimare me?”
34 Jeesus ütles neile: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja viin lõpule tema töö.
Yeso magun, “We imimare im ine ini in wuzi katuma kade sa matuman inkuri in minca katuma ka meme.
35 Kas teil ei ole ütlust „Veel on neli kuud, ja alles siis tuleb lõikus“? Aga mina ütlen teile, avage oma silmad ja vaadake põlde! Need on lõikuseks küpsed!
Izinu gusa agi usana-ahira wade tipeu tinazi hanii? In zini uboo ushi, irani tirung l iri in tabari uguna adri bisana me.
36 Juba praegu saab lõikaja palka ja kogub vilja igavesse ellu, et külvaja ja lõikaja võiksid rõõmustada üheskoos. (aiōnios g166)
Unu kara ubisana me madi kem imum be sa ma nyara, makuri mazinu orzo ubi sana me ahana uvenke uzatu umarsa, barki una tibira nan unu orso wa wuzi iraba irom nigo me. (aiōnios g166)
37 Ega ilmaasjata öelda, et üks külvab, aga teine lõikab.
Abanna me, ni gbuang ne tizeme kadura kani sa na guna uyyen inti bira, a uyyen unu orso.
38 Mina saadan teid lõikama sealt, kus teie ei ole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, teie lõikate nende töö vilja.“
Matumashi uka wa saa ni re-ren shi ya kem ya re uronta me.”
39 Aga paljud samaarlased sellest linnast hakkasid uskuma Jeesusesse temaga rääkinud naise tunnistuse pärast: „Ta ütles mulle kõik, mis ma iial olen teinud!“
Asamariyawa gbardang anipin ni gino me wa hem imme barki tize tu unee ugino me sa ma magu, ma boom vat imum be sa ma wuzii ini.
40 Kui samaarlased nüüd Jeesuse juurde tulid, käisid nad talle peale, et ta jääks nende linna. Ja Jeesus jäigi sinna kaheks päevaks,
Sa asamariyawa wa ha-a ahira ameme wa gunme matuu ahira aweme mawu tiye tire nan we.
41 ning veel paljud hakkasid uskuma, kui nad tema sõnu kuulsid.
Ayye gbardang wa keki ana je me wa hem in kadura me barki tize timeme.
42 Naisele, kes oli rääkinud neile Jeesusest, ütlesid nad: „Nüüd me usume mitte enam sinu jutu pärast, vaid me oleme teda ise kuulnud ja teame, et tema on tõepoolest maailma Päästja.“
Wa dusa wagun, “Vanu u-eh me haru ta hem in kadura barki imumbe sawabuka cas ba barki haru ta kunna ina cee aru me.”
43 Kahe päeva pärast läks Jeesus edasi Galileasse.
Sa mawuna tiye tire mahiri madusa ama nyanga mu galili.
44 Ta oli varem ise öelnud, et ühtki prohvetit ei tunnustata tema kodumaal.
Barki anime Yeso mabuki uguna vana ukadra ka sere ada hira me iri imum ini amanyanganmu meme.
45 Kui ta nüüd Galileasse tuli, tervitasid inimesed teda rõõmuga, sest nad olid käinud paasapühade ajal Jeruusalemmas ja näinud kõike, mida Jeesus oli teinud.
Sa ma biki a manyanga mu galili ini anu galiliyawa wa-eh wakabi me barki wa iri vat imum be sa ma wuzi ini a urshalima uganiya u idi, barki we me wa haa udi me.
46 Jeesus läks uuesti Kaanasse Galileamaal, kus ta oli muutnud vee veiniks. Samal ajal oli seal keegi kuninga ametnik, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
Manno makuri mahaa ukana a manyanga mu galili, ahirame sa magamirka gmei macukuno, uwango. Ukarna hum uyye marani desa vana umeme mazi uhumaba.
47 Kuuldes, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks Kapernauma ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
Sawa kunna Yeso masuro amanyanga muyahudiya makuri amanyanga mu galili mano madusa ahira ameme maka tirame tari agi ma-eh ma human vaname barki amarani ayino iwono.
48 Jeesus ütles: „Ükski teist ei usu muidu, kui ta ei näe tunnustähti ja imesid!“
Yeso magume inka daki mawuza imombe sa idi nyashi biyyau ida nyashi kadura ba.
49 Ametnik aga palus: „Issand, tule enne, kui mu laps sureb!“
Una katuma kanyino kalikobo me, magunme unu-udang aye a kpana kum kudaa sarki wono.
50 „Mine koju, su poeg jääb ellu, “vastas Jeesus talle. Mees uskus tema sõna ja läks koju.
Yeso magunme; dusa imum iwe vana me maciki uhuma mawono ba, unome madusa ma hem in tizeme sa Yeso mabuka ma dusa atan tume.
51 Juba tee peal tulid sulased talle vastu ning teatasid, et ta poeg elab.
Maraa anyimo tanu ba ana katuma ka meme wa kabi me, wagun me, vana u weme ma huma.
52 Siis ta uuris nende käest, millal poiss oli paranema hakanud. „Eile seitsmendal tunnil kadus tal äkki palavik, “vastasid nad.
Madusa ma ikiwe uganiya be sa nipum ni vana me ni ba tuba uwuna u me shew wagun me, ninji inna azumo a inde uwui ukoni me wa ceki me.”
53 Nüüd meenus poisi isale, et just sel ajal oli Jeesus talle öelnud: „Sinu poeg jääb ellu!“Nii sai usklikuks see ametnik ja kogu ta pere.
Ine ini acco me marusi uganiyame sa Yeso maukime, vana uwe me mahuma. Meme in nicce ni meme ma kabi kadura me, nan ana akura ameme vat.
54 See oli Jeesuse teine tunnustäht, mille ta andis pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
Iginome ine ini imum ibiyyau ikure sa Yeso mawuzi, sa ma kuri amanyanga mu galili usoro amanyanga mu yahudiya.

< Johannese 4 >