< Johannese 4 >

1 Jeesus sai teada, et variserideni on jõudnud kuuldus, nagu oleks ta kogunud ja ristinud rohkem jüngreid kui Johannes.
Ugbu a, Jisọs matara na ndị Farisii anụla na ọ na-eme ka ọtụtụ mmadụ bụrụ ndị na-eso ụzọ ya na-emekwa baptizim karịa Jọn.
2 Kuid tegelikult Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid.
Ma ọ bụkwaghị Jisọs na onwe ya na-eme baptizim kama ọ bụ ndị na-eso ụzọ ya mere ha baptizim.
3 Ta lahkus Juudamaalt ja suundus uuesti tagasi Galileasse.
Ọ hapụrụ Judịa laghachi azụ na Galili.
4 Selleks pidi ta minema läbi Samaaria.
Ma ọ ga-esite nʼetiti Sameria gafee.
5 Nii jõudis ta Samaaria linnani nimega Sühhar, selle maavalduse lähedale, mille Jaakob oli kinkinud oma pojale Joosepile.
Ya mere, ọ batara nʼotu obodo nta dị na Sameria a na-akpọ Saika, nʼakụkụ ala ahụ Jekọb nyere Josef nwa ya nwoke.
6 Sealsamas asub ka Jaakobi kaev, mille kõrvale Jeesus istuski teekäigust väsinuna. Oli kuues tund.
Olulu mmiri Jekọb dị nʼebe ahụ, ma ebe ọ bụ na ike gwụrụ Jisọs nʼije ya, ọ nọdụrụ ala nʼakụkụ olulu mmiri ahụ. Ọ bụ ihe dị ka oge ehihie.
7 Peagi tuli üks samaaria naine vett võtma. „Anna mulle juua!“palus Jeesus teda.
Otu nwanyị onye Sameria bịara ịdọrọ mmiri, Jisọs sịrị ya, “Nyetụ m mmiri ka m ṅụọ.”
8 Sest Jeesuse jüngrid olid läinud linna toitu hankima.
(Ndị na-eso ụzọ ya abaala nʼime obodo ịga zụta nri.)
9 „Kuidas sina, juut, palud vett minult, Samaaria naiselt?“imestas naine. (Sest juutidel ei tohtinud samaarlastega midagi tegemist olla.)
Nwanyị ahụ sịrị ya, “Olee otu gị bụ onye Juu si arịọ m bụ nwanyị Sameria mmiri ka ị ṅụọ?” (Nʼihi na ndị Juu na ndị Sameria anaghị emekọrịta ihe ọbụla.)
10 Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult teaksid, mida Jumalal on anda ja kes see on, kes küsib sinult juua, siis sa oleksid teda palunud ja ta oleks sulle elavat vett andnud.“
Jisọs zara sị, “Ọ bụrụ na ị matara onyinye Chineke, na onye ahụ na-arịọ gị mmiri, ị gaara arịọ ya, ọ gakwara enye gị mmiri nke ndụ.”
11 „Isand, sul ei ole ju ämbrit, millega vett ammutada, “ütles naine, „ja see kaev on sügav. Kust sa siis saad seda elavat vett?
Nwanyị ahụ sịrị ya, “Nna anyị ukwu, o nweghị ihe ọbụla i ji ị ga-eji dọrọ mmiri, olulu a dịkwa omimi. Oleekwanụ ebe ị ga-eweta mmiri ndụ a.
12 Või oled sa suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu, jõi sellest ise ning jõid ka tema pojad ja kariloomad?“
Ọ bụ na ị ka nna nna anyị Jekọb ukwuu, onye gwuuru anyị olulu mmiri a? Ya onwe ya na ụmụ ya na igwe ehi na atụrụ ya ṅụkwara mmiri sitere na ya?”
13 „Igaüks, kes joob seda vett, “vastas Jeesus talle, „tunneb varsti jälle janu.
Jisọs zara sị, “Onye ọbụla ṅụrụ mmiri a, akpịrị ga-akpọ ya nkụ ọzọ.
14 Aga kes joob vett, mida mina annan, ei tunne enam iialgi janu. Minu antud vesi muutub tema sees veeallikaks, millest voolab vett igaveseks eluks.“ (aiōn g165, aiōnios g166)
Ma onye ọbụla ga-aṅụ mmiri ahụ m nyere ya, akpịrị agaghị akpọkwa ya nkụ ọzọ. Nʼeziokwu, mmiri ahụ m nyere ya ga-aghọrọ ya isi iyi nke na-asọpụtara ya ndụ ebighị ebi.” (aiōn g165, aiōnios g166)
15 „Isand, anna mulle seda vett, “ütles naine, „et ma ei peaks janu tundma ega käima siit vett toomas!“
Mgbe ahụ nwanyị ahụ sịrị ya, “Onyenwe anyị nye m mmiri a, ka akpịrị ghara ịkpọ m nkụ ọzọ, ka m gharakwa ịdị na-abịa ebe a ịdọrọ mmiri.”
16 „Mine kutsu oma mees ja tule tagasi!“käskis Jeesus.
Ọ gwara ya sị, “Gaa kpọta di gị ma lọghachi.”
17 „Mul pole meest, “vastas naine. „Sa ütlesid õigesti, et sul pole meest, “ütles Jeesus.
Nwanyị ahụ zaghachiri ya sị, “Enweghị m dị.” Jisọs sịrị ya, “I kwuru eziokwu mgbe ị sịrị na i nweghị di.
18 „Sest viis meest on sul olnud ja see, kes sul praegu on, ei ole sinu mees. See on tõsi!“
I nweela di ise, ma nwoke gị na ya bi ugbu a abụghị di gị. Ihe kwuru bụ nnọọ eziokwu.”
19 „Isand, ma näen, et sa oled prohvet, “ütles naine.
Nwanyị ahụ sịrị ya “Nna anyị ukwu, ahụrụ m na ị bụ onye amụma.
20 „Meie esiisad ülistasid Jumalat sellel mäel, aga teie, juudid, ütlete, et Jeruusalemm on koht, kus peab Jumalat ülistama.“
Nna nna anyị ha fere ofufe nʼugwu a, ma unu na-ekwu nʼebe ndị mmadụ ga-eferịrị ofufe bụ naanị na Jerusalem.”
21 „Usu mind, naine, “ütles Jeesus. „Tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa enam sellel mäel ega Jeruusalemmas.
Jisọs sịrị ya, “Nwanyị kwere okwu m, oge na-abịa mgbe ị na-agaghị akpọ isiala nye Nna, maọbụ nʼugwu a ma ọ bụkwanụ na Jerusalem.
22 Teie, samaarlased, kummardate seda, keda te ei tunne. Meie teame, keda me kummardame, sest pääste tuleb juutidelt.
Unu na-efe ihe unu na-amaghị ma anyị na-efe ihe anyị matara, nʼihi na nzọpụta sitere nʼaka ndị Juu.
23 Tuleb aeg, ja see on juba tulnud, mil tõelised ülistajad teenivad Isa vaimus ja tões. Just sääraseid ülistajaid otsib Isa.
Ma oge na-abịa, ugbu a ọ bịala, mgbe ndị na-efe Nna ahụ nʼeziokwu ga-efe ya nʼime mmụọ na nʼeziokwu. Nʼihi na ọ bụ ndị dị otu a ka Nna chọrọ ka ha na-efe ya.
24 Jumal on Vaim ja kes teda ülistab, peab seda tegema vaimus ja tões.“
Chineke bụ mmụọ ndị niile na-efe ya ga-eferịrị ya nʼime mmụọ na eziokwu.”
25 Naine ütles: „Ma tean, et tuleb Messias“(keda kutsutakse Kristuseks). „Kui tema tuleb, siis ta seletab meile kõik.“
Nwanyị ahụ sịrị ya, “Amaara m na Mezaya” (onye a na-akpọ Kraịst) “na-abịa. Mgbe ọ bịara, ọ ga-akọwaziri anyị ihe niile.”
26 „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see, “ütles Jeesus talle.
Jisọs sịrị ya, “Mụ, onye na-agwa gị okwu, abụ m ya.”
27 Just siis jõudsid jüngrid tagasi ja olid üllatunud, nähes Jeesust naisterahvaga rääkimas. Siiski ei küsinud ükski neist: „Mis tal vaja on?“või „Miks sa temaga räägid?“
Nʼoge ahụ ndị na-eso ụzọ ya lọghachitara. Ọ gbagwojukwara ha anya nke ukwuu ịhụ na ya na nwanyị na-ekwurịta okwu. Ma o nweghị onye nʼime ha jụrụ nwanyị ahụ sị, “Gịnị ka ị chọrọ?” ma ọ bụkwanụ, “Gịnị kpatara gị na ya ji na-ekwurịta okwu?”
28 Ent naine jättis oma veekannu kaevu juurde, tõttas linna ja rääkis kõigile:
Mgbe ahụ, nwanyị ahụ hapụrụ ite mmiri ya laghachi nʼime obodo ga gwa ndị mmadụ,
29 „Tulge vaatama meest, kes ütles mulle kõik, mis ma iial olen teinud! Kas ehk tema ongi Messias?“
“Bịanụ lee otu nwoke onye gwara m ihe niile m merela. Ọ ga-abụ na ọ bụ ya bụ Kraịst ahụ?”
30 Seepeale tulid teisedki selle linna elanikud Jeesuse juurde.
Ha sitere nʼobodo ahụ gbapụtasịa soro ụzọ ahụ, ka ha gakwuru ya.
31 Samal ajal käisid jüngrid Jeesusele peale, öeldes: „Rabi, söö midagi!“
Ma otu ọ dị, ndị na-eso ụzọ ya rịọrọ ya sị, “Onye ozizi rienụ nri.”
32 Tema aga ütles neile: „Mul on toitu, millest teie midagi ei tea.“
Ma ọ sịrị ha, “Enwere m nri m na-eri nke unu na-amaghị maka ya.”
33 Siis arutasid jüngrid isekeskis: „Kas keegi on talle süüa toonud?“
Mgbe ahụ ndị na-eso ụzọ ya sịrịtara onwe ha, “Ọ ga-abụ na o nwere onye butere ya nri?”
34 Jeesus ütles neile: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja viin lõpule tema töö.
Jisọs sịrị ha, “Nri m bụ ime uche onye ahụ zitere m nakwa ịrụcha ọrụ ya.
35 Kas teil ei ole ütlust „Veel on neli kuud, ja alles siis tuleb lõikus“? Aga mina ütlen teile, avage oma silmad ja vaadake põlde! Need on lõikuseks küpsed!
Unu na-asị, ‘ọ fọdụghị ọnwa anọ ka ịghọ mkpụrụ nʼubi ruo?’ Ma ana m agwa unu, megheenụ anya unu lee ubi ahụ, ha achaala maka ọghụghọ.
36 Juba praegu saab lõikaja palka ja kogub vilja igavesse ellu, et külvaja ja lõikaja võiksid rõõmustada üheskoos. (aiōnios g166)
Ọ bụladị ugbu a, onye na-aghọ mkpụrụ na-anata ụgwọ ọrụ, ọ na-achịkọta mkpụrụ ahụ maka ndụ ebighị ebi, ka onye ghara mkpụrụ na onye ghọrọ ya nwee ike ịṅụrịkọta ọṅụ. (aiōnios g166)
37 Ega ilmaasjata öelda, et üks külvab, aga teine lõikab.
Ya mere okwu ahụ nke na-asị, ‘Otu onye na-agha mkpụrụ, onye ọzọ na-aghọkwa ya bụ eziokwu.’
38 Mina saadan teid lõikama sealt, kus teie ei ole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, teie lõikate nende töö vilja.“
E zigara m unu ka unu gaa ghọta ihe unu na-arụghị ọrụ maka ya. Ndị ọzọ rụrụ ọrụ a, ma unu ewe uru dị nʼọrụ ha.”
39 Aga paljud samaarlased sellest linnast hakkasid uskuma Jeesusesse temaga rääkinud naise tunnistuse pärast: „Ta ütles mulle kõik, mis ma iial olen teinud!“
Ọtụtụ ndị obodo Sameria kweere na ya nʼihi ama ahụ nwanyị ahụ gbara, “Ọ gwara m ihe niile m mere.”
40 Kui samaarlased nüüd Jeesuse juurde tulid, käisid nad talle peale, et ta jääks nende linna. Ja Jeesus jäigi sinna kaheks päevaks,
Ya mere mgbe ndị Sameria bịakwutere ya, ha rịọrọ ya ka ọ nọnyetụrụ ha, ọ nọnyekwaara ha ụbọchị abụọ.
41 ning veel paljud hakkasid uskuma, kui nad tema sõnu kuulsid.
Ọtụtụ ndị ọzọ kwerekwara na ya nʼihi okwu ya.
42 Naisele, kes oli rääkinud neile Jeesusest, ütlesid nad: „Nüüd me usume mitte enam sinu jutu pärast, vaid me oleme teda ise kuulnud ja teame, et tema on tõepoolest maailma Päästja.“
Ha gwara nwanyị ahụ, “Ihe anyị jiri kwere ugbu a abụghị ihe i kwuru, kama ọ bụ nʼihi na anyị onwe anyị anụla olu ya, matakwa na onye a bụ Onye nzọpụta nke ụwa nʼeziokwu.”
43 Kahe päeva pärast läks Jeesus edasi Galileasse.
Mgbe ụbọchị abụọ ahụ gasịrị, ọ hapụrụ ebe ahụ gawa Galili.
44 Ta oli varem ise öelnud, et ühtki prohvetit ei tunnustata tema kodumaal.
(Jisọs nʼonwe ya ekwuola na onye amụma anaghị enwe ugwu nʼobodo ya.)
45 Kui ta nüüd Galileasse tuli, tervitasid inimesed teda rõõmuga, sest nad olid käinud paasapühade ajal Jeruusalemmas ja näinud kõike, mida Jeesus oli teinud.
Mgbe ọ bịaruru Galili, ndị Galili nabatara ya ebe ha onwe ha gara mmemme na Jerusalem, ma hụkwa ọtụtụ ọrụ ebube ọ rụrụ nʼoge mmemme ahụ.
46 Jeesus läks uuesti Kaanasse Galileamaal, kus ta oli muutnud vee veiniks. Samal ajal oli seal keegi kuninga ametnik, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
Ọzọkwa, ọ bịaruru Kena nke Galili bụ ebe ahụ o mere mmiri ka ọ ghọọ mmanya. E nwekwara otu onye na-arụ ọrụ nʼụlọeze nọ nʼebe ahụ, nke ahụ na-adịghị nwa ya nwoke ike na Kapanọm.
47 Kuuldes, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks Kapernauma ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
Mgbe ọ nụrụ na Jisọs esitela na Judịa bịarute na Galili, o jekwuuru ya rịọ ya ka ọ bịa gwọọ nwa ya, nʼihi na ọ nọ nʼọnụ ọnwụ.
48 Jeesus ütles: „Ükski teist ei usu muidu, kui ta ei näe tunnustähti ja imesid!“
Jisọs sịrị ya, “Ọ bụrụ na unu ahụghị ọrụ ebube na ihe ịrịbama, unu agaghị ekwe ma ọlị.”
49 Ametnik aga palus: „Issand, tule enne, kui mu laps sureb!“
Onye a na-arụ ọrụ nʼụlọeze sịrị ya, “Nna m ukwu, biko bịa tupu nwa m a nwụọ.”
50 „Mine koju, su poeg jääb ellu, “vastas Jeesus talle. Mees uskus tema sõna ja läks koju.
Jisọs sịrị ya, “Laa, nwa gị nwoke ga-adị ndụ.” Nwoke ahụ kweere nʼihe Jisọs kwuru laa.
51 Juba tee peal tulid sulased talle vastu ning teatasid, et ta poeg elab.
Mgbe ọ ka nọ nʼụzọ, ndị ohu ya zutere ya kọọrọ ya na ahụ adịla nwa ya nwoke mma.
52 Siis ta uuris nende käest, millal poiss oli paranema hakanud. „Eile seitsmendal tunnil kadus tal äkki palavik, “vastasid nad.
Mgbe ọ jụrụ ha oge nwa ya jiri gbakee, ha sịrị ya, “Oke ahụ ọkụ ahụ kwụsịrị ya ụnyaahụ nʼelekere mbụ nke ehihie.”
53 Nüüd meenus poisi isale, et just sel ajal oli Jeesus talle öelnud: „Sinu poeg jääb ellu!“Nii sai usklikuks see ametnik ja kogu ta pere.
Nwoke ahụ ghọtara na ọ bụ kpomkwem nʼoge awa ahụ Jisọs gwara ya, “Nwa gị nwoke ga-adị ndụ.” Ya mere ya na ezinaụlọ ya niile kwenyere.
54 See oli Jeesuse teine tunnustäht, mille ta andis pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.
Nke a bụ ihe ịrịbama nke abụọ Jisọs rụrụ na Galili mgbe o siri Judịa bịa.

< Johannese 4 >