Heebrealastele 11
1 Ent usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mis pole veel nähtav.
U hem in kaduer une uni be imum besa tizinu ube me.
2 Selle usu kohta on meie esivanemad saanud hea tunnistuse.
Barki ahira une uni acokoro aru wakem uhem Asere.
3 Usu kaudu me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nähtamatust on sündinud nähtav. (aiōn g165)
Ahira une uni a barki unee unu ubuka Asere uhana ati mumu be be hira daki abara ini usuro imum be sa daki iraa ni ba. (aiōn g165)
4 Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain. Selle tõttu tunnistas Jumal ta õigeks, kui Jumal kiitis heaks tema annid, ja usu kaudu kõneleb Aabel meile veel surnunagi.
Ahira une uni a barki unee unu ubuka Asere uhana ati mumu be be hira daki abara ini usuro imum be sa daki iraa ni ba. imumbe ya teki kondi its unu ree sa ya teki i kainu, barki ani mani a nonziko me, unu guna me unu biyyau ba Asere bini ma kem u hem wa sere barki sadiga ume sa manya, barki anime uye habila mazin in teze sa izi mumu wono.
5 Usus võeti ära Eenok, nii et ta ei näinud surma: teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga enne ülesvõtmist oli ta saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane.
Usuro uhem u kadure aziki a nuhu uhana azesere barki kati ma iri iwon, daki a kem ba barki Asere aziki me, abuki aduku ziki me, unuguna ya sani iruba in gomo Asere.
6 Kuid ilma usuta on võimatu olla meelepärane. Sest igaüks, kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.
Idi zin ini casi akem de be sa madi romi Asere iruba, in daki unu nya nice ni kadure ba, barki ya cukuno vat de sa madi ge ahira Asere, ya cukuno gbas ini ma nya kadure barki uzina umeme, abanna de sa wa nyara imum ini ahira de sa wa nyara me.
7 Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja pühas kartuses ehitas ta laeva, millega pääses tema pere. Usu kaudu mõistis ta hukka maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.
Ahira hem in kadure ka Nuhu mā kabi kadure ahira Asere ahira ati mummu sa daki a ira ba, ahira u nyinza u ti nanu nan tini pum, ma bari uzirigi ugmei barki maburi nice ni meme nan na hana me wu unee Nuhu makabi iriba neze ige be sa izin in kadure.
8 Usus läks Aabraham kuulekalt teele, kui teda kutsuti paika, mille ta pidi saama pärandiks. Ta läks teele, teadmata, kuhu ta läheb.
Ahira uhem in kadure uni ibrahim, uganiya sa atiti me daki ma yeze nice ba madusa maha maka kaba imum be sa izi ime, madusa masuri daki marusi ahira sa ma hazin ba.
9 Usu läbi rajas ta oma kodu tõotatud maale otsekui sisserändaja võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kellele see tõotus samuti kuulus.
Ahira uhem in kadure ma cukuno u uno anyanga be sa atirzi tize ti guna adi nyame, ma wusi ti cukum anyimo udanga nigo nan ki shaku a yakubu, anu ukaba imum tirza utize ti inde nan me.
10 Sest ta ootas kindlale vundamendile rajatud linna, mille kavandaja ja ehitaja on Jumal.
Barki ma hira nipin nizin in ni tin, unu ususo unipin me nan nu ira u nini memani Asere.
11 Ja usu läbi sai isegi viljatu Saara väe suguvõsa alustamiseks, kuigi oli sünnituseast juba ammu väljas, sest ta pidas tõotuse andjat ustavaks.
Ahira atize tika dura ibrahim mā kem ugoo sa azi me nan nu nee umeme saratu tiwe tiweme ta wu piit, saratu maciki sarki uyoo makuri aki uganiya uyoo sa wa hem inde sa mawuzi we utirza utize unu ishew mani.
12 Nii sündis ühest elujõu kaotanud mehest nõnda rohkesti järglasi, nagu on taevas tähti ja nagu merekaldal liiva, mida ei saa ära lugeda.
Barki anenime, ahira unu inde ugino me, unu ge sa maciki kasi ikizi ini, a tuba unee ahira ameme, wa wu gbardang kasi iwirang ya zesere gusi ikiki uteku, ige sa daki adake ada dassa ba.
13 Need kõik surid uskudes. Nad ei saanud kätte tõotusi, kuid nad nägid ja tervitasid neid eemalt. Ja nad tunnistasid, et nad on võõrad ja läbirändajad maa peal.
Wa wee vat uwe anyimo uhem in kadure azo uguna agi wa kaba tirza utize ba, ahira agino wa wa kabi wa awada piit, abinime wa hem una guna we agenu wani ana tanu unee.
14 Sest kes nõnda räägivad, näitavad, et nad igatsevad kodumaad.
Abanna ande sa wa boo utize gino wa suro ama saa wa bezi uguna wa nyari manyanga mawe.
15 Kui nad oleks meenutanud kodumaad, kust nad olid lahkunud, siis nad oleks saanud ju pöörduda tagasi.
Inda wa bassa manyaga sa wa suron, wada kem una ukuro.
16 Aga nad igatsevad paremat, see tähendab taevast kodumaad. Seepärast Jumal ei häbene lasta end hüüda nende Jumalaks, kuna tema on valmistanud neile linna.
Abanna me sa azi, wa nyāra manyanga be sa mateki anu ree, mane mani mage samarā azesere, ine ya wuna Asere me daki magunna mu eh, ugunna a titi ugomo Asere ba, barki mabarka nipin barki we.
17 Usu läbi Aabraham, kui Jumal ta proovile pani, loovutas ohvriks Iisaki; tema, kellele olid antud tõotused, tõi ohvrimäele oma ainsa poja,
Ahira uhem u kadure ibrahim, uganiya uman sā a wuzi me, uguna ma witi vana umeme ishaku uhadaya.
18 kuigi Jumal oli talle öelnud: „Sinu sugu loetakse Iisakist.“
Memani vana u inde ahira meme cas, de be sa a tirzi tize unu guna, ahira ameme ani atubi bisana biwe me.
19 Aabraham leidis, et Jumal võib isegi surnuid üles äratada, ja selle võrdpildina sai ta Iisaki surmast tagasi.
Ibrahim ma batti iriba imeme Asere mazin in nikara nu hirza ishaku inki marā amu can muni ma, ani mani azi inki buki ni, usuro anu kize mani makuri ma kabi me.
20 Usus õnnistas ka Iisak Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.
Usuro uhem ukadure kani ishaku māwu yakubu nan isuwa anyo a re-re usuro imum be sa i eze inje.
21 Usus õnnistas surev Jaakob Joosepi mõlemat poega ja kummardas palves oma kepi najal.
Ahira uhem u kadure yakubu, uganiya sa maraa una iwono, mawu ahana isubu wa-re me anyo are-re, yakubu ma tarsi imum re-re, ma hibina ubina umeme.
22 Usus meenutas Joosep oma elu lõpul Iisraeli laste lahkumist ja andis korralduse oma luude kohta.
Usuro uhem u kadure ka isubu unganiya sa mawu u cokoro gbardang mā buki tize abanga usuro ahana isra'ila umaasa mabuki we abanga a ubo ameme.
23 Usus varjasid Moosese vanemad pärast ta sündimist teda kolm kuud, sest nad nägid, et ta on ilus laps, ega kartnud teha kuninga käsu vastu.
Ahira uhem u kadure ka musa, uganiya sa ayoo me, aka nco me wahuznze me tipeu ti taru barki vana ure-re māzi, daki wa kunna biyau bi inko tize tu gomo ba.
24 Usus keeldus Mooses suureks saades laskmast end nimetada vaarao tütrepojaks,
Ahira uhem u kadure kani musa ma gāme atisa me vana uca ufir, auna.
25 eelistades pigem taluda kurja kohtlemist koos Jumala rahvaga, kui nautida üürikest aega pattu.
Anyo anime ma hem uguna madi sii rere nan na Asere, asesere ugunna uronta umadini uku ganiya cingilin.
26 Ta pidas Egiptuse aardeist suuremaks rikkuseks teotust Kristuse pärast, sest ta kinnitas oma pilgu tulevasele tasule.
Marusi anu guna uvente unucce barki utarsa ugomo Asere ire imum ini rere sa iteki ukem wanu masar ma inko aje ameme ahira imumbe sa i eze ina je.
27 Usus lahkus ta Egiptusest, kartmata kuninga raevu, sest otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana.
Ahira uhem u musa ma ciki u masar, daki ma kunna biyyau bi iriba ugomo ba, ma tiri iri ba kusi mahira ige be sa ada hira ini ba.
28 Usus korraldas ta paasapüha ja verega piserdamise uksepiitadele, et hävitusingel ei puutuks nende esmasündinuid.
Ahira uhem ma wuzi u idi u keterewa, (u hangirka) wannu zanuka umaye, barki kati a huzi ahana u tuba wanu isra'ila.
29 Usus läksid Iisraeli lapsed läbi Punase mere nagu kuiva maa, aga kui egiptlased üritasid sama, siis nad uppusid.
Ahira uhem ukadure waka fa ubahan mahiya kasi adizi ahuū uganiya sa ma masarwa wa nyari ukafaa, ubar watuwe.
30 Usus varisesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende ümber.
Ahira uhem uni ugomibi u yerko wa rizi, sa wa keti uni atiye usunare.
31 Usus ei hukkunud hoor Raahab koos uskmatutega, sest ta oli rahuga vastu võtnud maakuulajad.
Ahira uhem u rahap vana u eh u tarsa ahana aru madi ma wee nigo nan ande sa wazo me me nyinza utinanu ba, barkin ma inki anu ugungizi no umanyanga akura ameme, ma kuri ma tibi anyimo ani huma.
32 Mida ma veel ütleksin? Mul puudub aeg hakata rääkima Gideonist, Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, Saamuelist ja prohvetitest,
Nyanini tidi gu? uganiya udi sizige me inki indi bui tize anicce ni gidiyon, barki, kasu ana kadure katize ta Asere.
33 kes usu läbi vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said kätte tõotusi. Nad sulgesid lõvide lõuad,
Ahira uhem ukadure wari ni kono asesere ati pin-pin sasas wa wuzi katuma ka rere wanno wakabi utirziza utize, wa impi ti nyo timadaru.
34 summutasid tule jõu, pääsesid mõõgatera eest, said nõtrusest tugevaks, osutusid vägevaks sõjas, lõid põgenema võõraste sõjahulgad.
Wa huu nikara nuraa, wa suburka anyo aka sangali wanno wakem uhuma ahira tikoni, wacukuno ahana aruma anikono, uhuma aruma ani kono ubine ani wakem warii nikono asesere ama sojojin anu zatu tarsa Asere.
35 Naised said tagasi oma surnud ülestõusmise läbi. Teised lasksid end piinata surnuks, võtmata vastu pakutud vabadust ja eelistades paremat ülestõusmist.
Aneh wakabi anu aweme ande sa hirzawe amu cau a yonko aye, daki wa nyari ubari uweme ba barki wazinu ube uhira amu cau.
36 Teised said tunda jõhkrat pilkamist ja piitsahoope ning ahelaid vangikongis.
Aye wasii nyarang nanu tira nan nu cobo, nan ninyang ani rere.
37 Neid on visatud kividega surnuks, pooleks saetud, mõõgaga hukatud. Nad on käinud lamba- ja kitsenahas ja olnud puuduses, rõhutud, vaevatud –
Avingizi we ina po, ahira we kani kara unu vira uwesi makayo. A huzi we in kasangali wazi nu kese in ma wāa mitam ham miman wasomi apatti we a yomiwe.
38 maailm ei olnud neid väärt. Nad ekslesid tühermaadel, mägedes, koobastes ja maalõhedes.
Unee me daki waziki we anyo ire mum ba, wa maki ukese ujazza, nan na apo nan mabere, nan tiwa.
39 Ja kuigi neid kõiki usu pärast kiideti, ei saanud nad kätte tõotust,
Sa anu agino me anu hem Asere wani barki unu hem in kadure kawe, daki wakabi tirza utize me ba.
40 sest Jumal on midagi paremat kavandanud meie jaoks, et ainult koos meiega saaksid nad täiuslikuks.
Barki ugomo Asere mabarka duru ire mum ire-re vat sa ida mara me ba senke nan harn.
