2 Korintlastele 6
1 Jumala kaastöölistena me manitseme teid, et te ei teeks tühjaks Jumala armu, mille olete vastu võtnud.
tasya sahAyA vayaM yuSmAn prArthayAmahE, IzvarasyAnugrahO yuSmAbhi rvRthA na gRhyatAM|
2 Sest tema ütleb: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.“Ma ütlen teile, nüüd on soodus aeg, nüüd on päästepäev!
tEnOktamEtat, saMzrOSyAmi zubhE kAlE tvadIyAM prArthanAm ahaM| upakAraM kariSyAmi paritrANadinE tava| pazyatAyaM zubhakAlaH pazyatEdaM trANadinaM|
3 Me ei anna kellelegi põhjust komistamiseks, et meie tööd ei laimataks,
asmAkaM paricaryyA yanniSkalagkA bhavEt tadarthaM vayaM kutrApi vighnaM na janayAmaH,
4 vaid näitame end Jumala sulastena kõiges, taludes kannatlikult ahistust, raskusi, kitsikust,
kintu pracurasahiSNutA klEzO dainyaM vipat tAPanA kArAbandhanaM nivAsahInatvaM parizramO jAgaraNam upavasanaM
5 peksu, vangistust, omakohut, rasket tööd, magamata öid ja nälga.
nirmmalatvaM jnjAnaM mRduzIlatA hitaiSitA
6 Me teenime Jumalat puhtuses, tunnetuses, kannatlikkuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses,
pavitra AtmA niSkapaTaM prEma satyAlApa IzvarIyazakti
7 tõe sõnas, Jumala väes. Me võitleme õiguse relvadega, olgu ründel või kaitses,
rdakSiNavAmAbhyAM karAbhyAM dharmmAstradhAraNaM
8 lugupeetuna või häbistatuna, laimatuna või kiidetuna. Meid peetakse petisteks, aga me räägime tõtt;
mAnApamAnayOrakhyAtisukhyAtyO rbhAgitvam EtaiH sarvvairIzvarasya prazaMsyAn paricArakAn svAn prakAzayAmaH|
9 tundmatuks, aga me oleme tuntud; surma saagiks, aga me elame; karistust väärivaks, aga meid pole hukatud.
bhramakasamA vayaM satyavAdinO bhavAmaH, aparicitasamA vayaM suparicitA bhavAmaH, mRtakalpA vayaM jIvAmaH, daNPyamAnA vayaM na hanyAmahE,
10 Me oleme kurvad, aga me rõõmustame alati; vaesed, aga me teeme paljusid rikkaks; me ei oma midagi, aga meie päralt on kõik.
zOkayuktAzca vayaM sadAnandAmaH, daridrA vayaM bahUn dhaninaH kurmmaH, akinjcanAzca vayaM sarvvaM dhArayAmaH|
11 Korintlased! Me oleme olnud teiega täiesti avameelsed ja avanud teile oma südamed.
hE karinthinaH, yuSmAkaM prati mamAsyaM muktaM mamAntaHkaraNAnjca vikasitaM|
12 Meie ei keela teile oma kiindumust, aga teie keelate seda meile.
yUyaM mamAntarE na sagkOcitAH kinjca yUyamEva sagkOcitacittAH|
13 Ütlen seda kui oma lastele: vastake meile samaga, avage teiegi oma südamed!
kintu mahyaM nyAyyaphaladAnArthaM yuSmAbhirapi vikasitai rbhavitavyam ityahaM nijabAlakAniva yuSmAn vadAmi|
14 Ärge laske panna end ikkesse koos uskmatutega! Sest mis on õigusel ühist ülekohtuga või mis osadust valgusel pimedusega?
aparam apratyayibhiH sArddhaM yUyam EkayugE baddhA mA bhUta, yasmAd dharmmAdharmmayOH kaH sambandhO'sti? timirENa sarddhaM prabhAyA vA kA tulanAsti?
15 Mis kokkulepe saab Kristusel olla Beliariga või mida ühist usklikul uskmatuga?
bilIyAladEvEna sAkaM khrISTasya vA kA sandhiH? avizvAsinA sArddhaM vA vizvAsilOkasyAMzaH kaH?
16 Kuidas saab Jumala tempel nõustuda ebajumalatega? Meie ju oleme elava Jumala tempel, nagu Jumal on öelnud: „Ma elan koos nendega ja kõnnin nende keskel ja olen nende Jumal ja nemad on minu rahvas.“
Izvarasya mandirENa saha vA dEvapratimAnAM kA tulanA? amarasyEzvarasya mandiraM yUyamEva| IzvarENa taduktaM yathA, tESAM madhyE'haM svAvAsaM nidhAsyAmi tESAM madhyE ca yAtAyAtaM kurvvan tESAm IzvarO bhaviSyAmi tE ca mallOkA bhaviSyanti|
17 Seepärast, „Lahkuge nende keskelt ja eralduge neist, ütleb Issand. Ärge puudutage midagi rüvedat ja mina võtan teid vastu.“
atO hEtOH paramEzvaraH kathayati yUyaM tESAM madhyAd bahirbhUya pRthag bhavata, kimapyamEdhyaM na spRzata; tEnAhaM yuSmAn grahISyAmi,
18 Ja, „Mina olen teie Isa ja teie olete minu pojad ja tütred, ütleb Kõigeväeline Issand.“
yuSmAkaM pitA bhaviSyAmi ca, yUyanjca mama kanyAputrA bhaviSyathEti sarvvazaktimatA paramEzvarENOktaM|
