2 Korintlastele 4
1 Et me oleme selles teenistuses Jumala armust, siis ei väsi me minemast edasi.
Zato imajuæi ovu službu kao što bismo pomilovani, ne dosaðuje nam se;
2 Me oleme lahti öelnud kõigest häbiväärsest ja varjatavast, me ei kavalda ega moonuta Jumala sõna, vaid pöördume tõe avaldamisega kõigi inimeste südametunnistuse poole Jumala ees.
Nego se odrekosmo tajnoga srama da ne živimo u lukavstvu, niti da izvræemo rijeè Božiju, nego javljanjem istine da se pokažemo svakoj savjesti èovjeèijoj pred Bogom.
3 Aga kui meie evangeelium ongi kaetud, siis on see kaetud nende eest, kes hukka lähevad.
Ako li je pak pokriveno jevanðelje naše, u onima je pokriveno koji ginu,
4 Selle ajastu jumal on pimestanud uskmatute mõistuse, et neile ei paistaks evangeeliumi valgus Kristuse aus, kes on Jumala kuju. (aiōn g165)
U kojima Bog svijeta ovoga oslijepi razume nevjernika, da im ne zasvijetli vidjelo jevanðelja slave Hristove, koji je oblièje Boga, koji se ne vidi. (aiōn g165)
5 Me ei kuuluta ju iseendid, vaid Issandat Jeesust Kristust, ja me ise oleme teie teenijad Jeesuse pärast.
Jer sebe ne propovijedamo nego Hrista Isusa Gospoda, a sebe same vaše sluge Isusa Gospoda radi.
6 Sest Jumal, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!“, on pannud oma valguse meie südames särama, et anda meile teadmine Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest.
Jer Bog koji reèe da iz tame zasvijetli vidjelo, zasvijetli u srcima našima na svjetlost poznanja slave Božije u licu Isusa Hrista.
7 See aare on meis kui savinõudes; nõnda näeme, et see erakordne vägi on Jumalalt, mitte meist.
Ali ovo blago imamo u zemljanijem sudovima, da premnoštvo sile bude od Boga a ne od nas.
8 Me oleme igast küljest kõvasti surutud, kuid mitte purustatud; hämmingus, kuid mitte meeleheitel;
U svemu imamo nevolje, ali nam se ne dosaðuje; zbunjeni smo, ali ne gubimo nada;
9 tagakiusatud, kuid mitte hüljatud; pikali löödud, kuid mitte hävitatud.
Progone nas, ali nijesmo ostavljeni; obaljuju nas, ali ne ginemo.
10 Me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus.
I jednako nosimo na tijelu smrt Gospoda Isusa, da se i život Isusov na tijelu našemu pokaže.
11 Sest kuni me elame, antakse meid surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu saaks ilmsiks meie surelikus ihus.
Jer mi živi jednako se predajemo na smrt za Isusa, da se i život Isusov javi na smrtnome tijelu našemu.
12 Nõnda on surm tegutsev meie sees, aga elu teie sees.
Zato dakle smrt vlada u nama, a život u vama.
13 Et meil on seesama usu vaim, nagu on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin“, siis meiegi usume ja räägime.
Imajuæi pak onaj isti duh vjere kao što je napisano: vjerovah, zato govorih; mi vjerujemo, zato i govorimo.
14 Me teame, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab koos teiega enese ette.
Znajuæi da æe onaj koji podiže Isusa, i nas podignuti s Isusom, i postaviti s vama.
15 Kõik see sünnib teie heaks nõnda, et Jumala arm, mis puudutab üha rohkem inimesi, tooks kaasa ülevoolava tänu Jumala austuseks.
Jer je sve vas radi, da blagodat umnožena izobiluje hvalama na slavu Božiju.
16 Seepärast me ei tüdi. Isegi kui me väliselt kulume, uueneme me sisemiselt päevast päeva.
Zato nam se ne dosaðuje; no ako se naš spoljašnji èovjek i raspada, ali se unutrašnji obnavlja svaki dan.
