1 Korintlastele 3
1 Nii ei saanud minagi, vennad ja õed, rääkida teiega kui vaimulikult küpsetega, vaid kui ebaküpsetega, kui lapsukestega Kristuses.
Καὶ ἐγώ, ἀδελφοί, οὐκ ἠδυνήθην ὑμῖν λαλῆσαι ὡς πνευματικοῖς, ἀλλ᾽ ὡς σαρκικοῖς, ὡς νηπίοις ἐν Χριστῷ.
2 Ma toitsin teid piimaga, mitte tahke toiduga, sest te ei suutnud seda veel süüa ega suuda praegugi,
Γάλα ὑμᾶς ἐπότισα, καὶ οὐ βρῶμα· οὔπω γὰρ ἐδύνασθε, ἀλλ᾽ οὔτε ἔτι νῦν δύνασθε·
3 sest te olete ikka veel lihalikud. On ju nii, et kuni teie seas on kadedust ja riidu, siis te olete lihalikud ja elate nõnda nagu muudki inimesed?
ἔτι γὰρ σαρκικοί ἐστε· ὅπου γὰρ ἐν ὑμῖν ζῆλος καὶ ἔρις καὶ διχοστασίαι, οὐχὶ σαρκικοί ἐστε, καὶ κατὰ ἄνθρωπον περιπατεῖτε;
4 Sest kui üks ütleb: „Mina olen Pauluse poolt“ja teine „Mina Apollose poolt“eks ole te nagu inimesed ikka?
Ὅταν γὰρ λέγῃ τις, Ἐγὼ μέν εἰμι Παύλου, ἕτερος δέ, Ἐγὼ Ἀπολλώ, οὐχὶ σαρκικοί ἐστε;
5 Kes on siis Apollos? Või kes on Paulus? Ainult teenijad, kes aitasid teid tulla usule, sedamööda kuidas Issand igaühele on andnud.
Τίς οὖν ἐστι Παῦλος, τίς δὲ Ἀπολλώς, ἀλλ᾽ ἢ διάκονοι δι᾽ ὧν ἐπιστεύσατε, καὶ ἑκάστῳ ὡς ὁ Κύριος ἔδωκεν;
6 Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada.
Ἐγὼ ἐφύτευσα, Ἀπολλὼς ἐπότισεν, ἀλλ᾽ ὁ Θεὸς ηὔξανεν.
7 Nõnda siis ei ole tähtis ei istutaja ega kastja, vaid Jumal, kes kasvatab.
Ὥστε οὔτε ὁ φυτεύων ἐστί τι, οὔτε ὁ ποτίζων, ἀλλ᾽ ὁ αὐξάνων Θεός.
8 Istutaja ja kastja on üheväärsed, kumbki neist saab palga vastavalt oma töövaevale.
Ὁ φυτεύων δὲ καὶ ὁ ποτίζων ἕν εἰσιν· ἕκαστος δὲ τὸν ἴδιον μισθὸν λήψεται κατὰ τὸν ἴδιον κόπον.
9 Sest meie oleme Jumala kaastöölised, teie aga olete Jumala põllumaa, Jumala hoone.
Θεοῦ γάρ ἐσμεν συνεργοί· Θεοῦ γεώργιον, Θεοῦ οἰκοδομή ἐστε.
10 Selle anniga, mille Jumal mulle on kinkinud, olen mina kui oskuslik ehitusmeister pannud paika vundamendi, millele keegi teine ehitab edasi. Ent igaüks kaalugu hoolikalt, kuidas ta sellele ehitab!
Κατὰ τὴν χάριν τοῦ Θεοῦ τὴν δοθεῖσάν μοι, ὡς σοφὸς ἀρχιτέκτων θεμέλιον τέθεικα, ἄλλος δὲ ἐποικοδομεῖ. Ἕκαστος δὲ βλεπέτω πῶς ἐποικοδομεῖ.
11 Keegi ei saa rajada teist alust selle kõrvale, mis on juba olemas, ja see on Jeesus Kristus.
Θεμέλιον γὰρ ἄλλον οὐδεὶς δύναται θεῖναι παρὰ τὸν κείμενον, ὅς ἐστιν Ἰησοῦς Χριστός.
12 Kas siis keegi ehitab sellele vundamendile hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puust, heintest või õlgedest –
Εἰ δέ τις ἐποικοδομεῖ ἐπὶ τὸν θεμέλιον τοῦτον χρυσόν, ἄργυρον, λίθους τιμίους, ξύλα, χόρτον, καλάμην,
13 kord saab igaühe töö nähtavaks, Issanda päev teeb selle avalikuks, sest see ilmub tules. Tules katsutakse läbi igaühe töö väärtus.
ἑκάστου τὸ ἔργον φανερὸν γενήσεται· ἡ γὰρ ἡμέρα δηλώσει, ὅτι ἐν πυρὶ ἀποκαλύπτεται· καὶ ἑκάστου τὸ ἔργον ὁποῖόν ἐστι τὸ πῦρ δοκιμάσει.
14 Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab tasu.
Εἴ τινος τὸ ἔργον μένει ὃ ἐποικοδόμησε, μισθὸν λήψεται.
15 Kelle töö põleb ära, jääb tasust ilma. Ta ise küll pääseb, aga otsekui läbi tule.
Εἴ τινος τὸ ἔργον κατακαήσεται, ζημιωθήσεται· αὐτὸς δὲ σωθήσεται, οὕτω δὲ ὡς διὰ πυρός.
16 Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?
Οὐκ οἴδατε ὅτι ναὸς Θεοῦ ἐστε, καὶ τὸ πνεῦμα τοῦ Θεοῦ οἰκεῖ ἐν ὑμῖν;
17 Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub tema. Sest Jumala tempel on püha ja seda olete ka teie.
Εἴ τις τὸν ναὸν τοῦ Θεοῦ φθείρει, φθερεῖ τοῦτον ὁ Θεός· ὁ γὰρ ναὸς τοῦ Θεοῦ ἅγιός ἐστιν, οἵτινές ἐστε ὑμεῖς.
18 Ärge petke ennast! Kui keegi teie seast peab ennast targaks selle ajastu kohaselt, siis ta saagu esmalt rumalaks, et saada tõesti targaks! (aiōn g165)
Μηδεὶς ἑαυτὸν ἐξαπατάτω· εἴ τις δοκεῖ σοφὸς εἶναι ἐν ὑμῖν ἐν τῷ αἰῶνι τούτῳ, μωρὸς γενέσθω, ἵνα γένηται σοφός. (aiōn g165)
19 Sest selle maailma tarkus on Jumala silmis rumalus. Sest kirjutatud on: „Ta püüab targad nende kavaluses kinni.“
Ἡ γὰρ σοφία τοῦ κόσμου τούτου μωρία παρὰ τῷ Θεῷ ἐστι. Γέγραπται γάρ, Ὁ δρασσόμενος τοὺς σοφοὺς ἐν τῇ πανουργίᾳ αὐτῶν.
20 Ja veel: „Issand tunneb tarkade arutlusi ja teab, et need on tühised.“
Καὶ πάλιν, Κύριος γινώσκει τοὺς διαλογισμοὺς τῶν σοφῶν, ὅτι εἰσὶ μάταιοι.
21 Ärgu siis ükski kiidelgu inimestest! Sest kõik on teie päralt:
Ὥστε μηδεὶς καυχάσθω ἐν ἀνθρώποις· πάντα γὰρ ὑμῶν ἐστιν,
22 olgu Paulus või Apollos või Keefas, olgu maailm või elu või surm, olgu olevik või tulevik – kõik on teie päralt!
εἴτε Παῦλος, εἴτε Ἀπολλώς, εἴτε Κηφᾶς, εἴτε κόσμος, εἴτε ζωή, εἴτε θάνατος, εἴτε ἐνεστῶτα, εἴτε μέλλοντα· πάντα ὑμῶν ἐστιν,
23 Teie aga olete Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt!
ὑμεῖς δὲ Χριστοῦ, Χριστὸς δὲ Θεοῦ.
