< Luke 18 >
1 And he spake also a simile to them, that it behoveth [us] always to pray, and not to faint,
Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
2 saying, 'A certain judge was in a certain city — God he is not fearing, and man he is not regarding —
„Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest, “selgitas Jeesus.
3 and a widow was in that city, and she was coming unto him, saying, Do me justice on my opponent,
„Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
4 and he would not for a time, but after these things he said in himself, Even if God I do not fear, and man do not regard,
Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
5 yet because this widow doth give me trouble, I will do her justice, lest, perpetually coming, she may plague me.'
on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
6 And the Lord said, 'Hear ye what the unrighteous judge saith:
Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik, “ütles Issand.
7 and shall not God execute the justice to His choice ones, who are crying unto Him day and night — bearing long in regard to them?
„Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
8 I say to you, that He will execute the justice to them quickly; but the Son of Man having come, shall he find the faith upon the earth?'
Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
9 And he spake also unto certain who have been trusting in themselves that they were righteous, and have been despising the rest, this simile:
Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
10 'Two men went up to the temple to pray, the one a Pharisee, and the other a tax-gatherer;
„Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
11 the Pharisee having stood by himself, thus prayed: God, I thank Thee that I am not as the rest of men, rapacious, unrighteous, adulterers, or even as this tax-gatherer;
Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad, abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
12 I fast twice in the week, I give tithes of all things — as many as I possess.
Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
13 'And the tax-gatherer, having stood afar off, would not even the eyes lift up to the heaven, but was smiting on his breast, saying, God be propitious to me — the sinner!
Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
14 I say to you, this one went down declared righteous, to his house, rather than that one: for every one who is exalting himself shall be humbled, and he who is humbling himself shall be exalted.'
Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
15 And they were bringing near also the babes, that he may touch them, and the disciples having seen did rebuke them,
Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
16 and Jesus having called them near, said, 'Suffer the little children to come unto me, and forbid them not, for of such is the reign of God;
Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla, “ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
17 verily I say to you, Whoever may not receive the reign of God as a little child, may not enter into it.'
Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
18 And a certain ruler questioned him, saying, 'Good teacher, what having done — shall I inherit life age-during?' (aiōnios )
Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“ (aiōnios )
19 And Jesus said to him, 'Why me dost thou call good? no one [is] good, except One — God;
„Miks sa mind heaks nimetad?“vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
20 the commands thou hast known: Thou mayest not commit adultery, Thou mayest do no murder, Thou mayest not steal, Thou mayest not bear false witness, Honour thy father and thy mother.'
Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
21 And he said, 'All these I did keep from my youth;'
„Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud, “vastas mees.
22 and having heard these things, Jesus said to him, 'Yet one thing to thee is lacking; all things — as many as thou hast — sell, and distribute to the poor, and thou shalt have treasure in heaven, and come, be following me;'
Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
23 and he, having heard these things, became very sorrowful, for he was exceeding rich.
Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
24 And Jesus having seen him become very sorrowful, said, 'How hardly shall those having riches enter into the reign of God!
Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
25 for it is easier for a camel through the eye of a needle to enter, than for a rich man into the reign of God to enter.'
Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
26 And those who heard, said, 'And who is able to be saved?'
Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
27 and he said, 'The things impossible with men are possible with God.'
Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
28 And Peter said, 'Lo, we left all, and did follow thee;'
Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
29 and he said to them, 'Verily I say to you, that there is not one who left house, or parents, or brothers, or wife, or children, for the sake of the reign of God,
„Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
30 who may not receive back manifold more in this time, and in the coming age, life age-during.' (aiōn , aiōnios )
saab palju tagasi selles elus ja igavese elu tulevases maailmas.“ (aiōn , aiōnios )
31 And having taken the twelve aside, he said unto them, 'Lo, we go up to Jerusalem, and all things shall be completed — that have been written through the prophets — to the Son of Man,
Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
32 for he shall be delivered up to the nations, and shall be mocked, and insulted, and spit upon,
Ta antakse võõramaalaste kätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
33 and having scourged they shall put him to death, and on the third day he shall rise again.'
Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
34 And they none of these things understood, and this saying was hid from them, and they were not knowing the things said.
Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
35 And it came to pass, in his coming nigh to Jericho, a certain blind man was sitting beside the way begging,
Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
36 and having heard a multitude going by, he was inquiring what this may be,
Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
37 and they brought him word that Jesus the Nazarene doth pass by,
Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
38 and he cried out, saying, 'Jesus, Son of David, deal kindly with me;'
Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
39 and those going before were rebuking him, that he might be silent, but he was much more crying out, 'Son of David, deal kindly with me.'
Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
40 And Jesus having stood, commanded him to be brought unto him, and he having come nigh, he questioned him,
Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
41 saying, 'What wilt thou I shall do to thee?' and he said, 'Sir, that I may receive sight.'
„Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“„Issand, ma tahan jälle näha, “anus ta.
42 And Jesus said to him, 'Receive thy sight; thy faith hath saved thee;'
„Siis näe!“ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
43 and presently he did receive sight, and was following him, glorifying God; and all the people, having seen, did give praise to God.
Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.