< John 4 >

1 Therfor as Jhesu knew, that the Farisees herden, that Jhesu makith and baptisith mo disciplis than Joon,
Kui Jeesus mõistis, et variserid olid avastanud, et ta võidab poolehoidu ja ristib rohkem jüngreid kui Johannes
2 thouy Jhesus baptiside not, but hise disciplis, he lefte Judee,
(kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid),
3 and wente ayen in to Galilee.
lahkus ta Juudamaalt ja läks tagasi Galileasse.
4 And it bihofte hym to passe bi Samarie.
Teekonnal pidi ta läbi Samaaria minema.
5 Therfor Jhesus cam in to a citee of Samarie, that is seid Sicar, bisidis the place, that Jacob yaf to Joseph, his sone.
Nii jõudis ta Samaaria linna Sühhari juurde, mis asub selle põllu lähedal, mille Jaakob oli oma pojale Joosepile andnud.
6 And the welle of Jacob was there; and Jhesus was weri of the iourney, and sat thus vpon the welle. And the our was, as it were the sixte.
Jaakobi kaev oli seal, ja Jeesus, kes oli teekonnast väsinud, istus otse kaevu kõrvale maha. Oli umbes keskpäev.
7 And a womman cam fro Samarie, to drawe watir. And Jhesus seith to hir, Yyue me drynk.
Üks samaaria naine tuli vee järele. Jeesus ütles talle: „Palun anna mulle juua!“,
8 And hise disciplis weren gon in to the citee, to bie mete.
sest tema jüngrid olid läinud linna toitu ostma.
9 Therfor thilke womman of Samarie seith to him, Hou thou, `whanne thou art a Jewe, axist of me drynk, that am a womman of Samarie? for Jewis vsiden not to dele with Samaritans.
„Sina oled juut ja mina samaaria naine. Kuidas saad sa minult juua küsida?“vastas naine, sest juudid ei suhtle samaarlastega.
10 Jhesus answerde, and seide to hir, If thou wistist the yifte of God, and who `he is, that seith to thee, Yyue me drynk, thou perauenture woldist haue axid of hym, and he schulde haue youun to thee quyk watir.
Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult tunneksid ära Jumala anni ja selle, kes sinult küsib: „Palun anna mulle juua“, siis küsiksid sa temalt ja tema annaks sulle eluvett.“
11 The womman seith to him, Sire, thou hast not where ynne to drawe, and the pit is deep; wherof thanne hast thou quik watir?
„Isand, sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav. Kust sa kavatsed eluvee saada?“kostis naine.
12 Whethir thou art grettere than oure fadir Jacob, that yaf to vs the pit? and he drank therof, and hise sones, and hise beestis.
„Meie isa Jaakob andis meile kaevu. Ta jõi sellest ise, samuti ta pojad ja kariloomad. Kas sa oled temast parem?“
13 Jhesus answerde, and seide to hir, Eche man that drynkith of this watir, schal thirste efte soone;
Jeesus vastas: „Igaühel, kes sellest kaevust vett joob, tuleb jälle janu.
14 but he that drynkith of the watir that Y schal yyue hym, schal not thirste with outen ende; but the watir that Y schal yyue hym, schal be maad in hym a welle `of watir, spryngynge vp in to euerlastynge lijf. (aiōn g165, aiōnios g166)
Aga sellel, kes joob vett, mille mina annan, ei tule enam kunagi janu. Vesi, mille mina annan, saab tema sees pulbitsevaks veeallikaks, mis annab talle igavese elu.“ (aiōn g165, aiōnios g166)
15 The womman seith to hym, Sire, yyue me this watir, that Y thirste not, nether come hidur to drawe.
„Isand, “vastas naine, „palun anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ja ma ei peaks tulema vee järele!“
16 Jhesus seith to hir, Go, clepe thin hosebonde, and come hidir.
„Mine kutsu oma mees ja tulge siia tagasi, “ütles Jeesus talle.
17 The womman answerde, and seide, Y haue noon hosebonde. Jhesus seith to hir, Thou seidist wel, That Y haue noon hosebonde;
„Mul ei ole meest, “vastas naine. „Sul on õigus, kui ütled, et sul ei ole meest, “lausus Jeesus talle.
18 for thou hast hadde fyue hosebondis, and he that thou hast, is not thin hosebonde. This thing thou seidist sotheli.
„Sul on olnud viis meest ja see, kellega sa praegu elad, ei ole sinu mees. Nii et su sõnad on õiged.“
19 The womman seith to hym, Lord, Y se, that thou art a prophete.
„Isand, ma näen, et sa oled prohvet, “vastas naine.
20 Oure fadris worschipiden in this hil, and ye seien, that at Jerusalem is a place, where it bihoueth to worschipe.
„Ütle mulle seda: meie esivanemad teenisid Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jumalat tuleb teenida Jeruusalemmas.“
21 Jhesus seith to hir, Womman, bileue thou to me, for the our schal come, whanne nether in this hil, nethir in Jerusalem, ye schulen worschipe the fadir.
Jeesus vastas: „Naine, usu mind, tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas.
22 Ye worschipen that ye knowen not; we worschipen that that we knowen; for helthe is of the Jewis.
Te tõesti ei tunne Jumalat, keda te kummardate, kuid meie teenime Jumalat, keda me tunneme, sest pääste tuleb juutidelt.
23 But the tyme is comun, and now it is, whanne trewe worschiperis schulen worschipe the fadir in spirit and treuthe; for also the fadir sekith suche, that worschipen hym.
Kuid tuleb aeg − ja õigupoolest on see juba käes −, mil tõelised jumalateenijad teenivad Isa vaimus ja tões, sest Isa soovib selliseid teenijaid.
24 God is a spirit, and it bihoueth hem that worschipen hym, to worschipe in spirit and treuthe.
Jumal on Vaim, nii et Jumala teenijad peavad teenima vaimus ja tões.“
25 The womman seith to hym, Y woot that Messias is comun, that is seid Crist; therfor whanne he cometh, he schal telle vs alle thingis.
Naine ütles: „Ma tean, et Messias tuleb.“(See, keda nimetatakse Kristuseks). „Kui ta tuleb, siis selgitab ta meile kõike.“
26 Jhesus seith to hir, Y am he, that spekith with thee.
Jeesus vastas: „MINA OLEN − seesama, kes sinuga räägib.“
27 And anoon hise disciplis camen, and wondriden, that he spak with the womman; netheles no man seide to hym, What sekist thou, or, What spekist thou with hir?
Just siis tulid jüngrid tagasi. Nad olid rabatud, et Jeesus räägib naisega, kuid keegi neist ei küsinud: „Mida sa teed?“ega „Miks sa temaga räägid?“
28 Therfor the womman lefte hir watir pot, and wente in to the citee, and seide to tho men,
Naine jättis veekruusi maha, jooksis tagasi linna ja rääkis rahvale:
29 Come ye, and se ye a man, that seide to me alle thingis that Y haue don; whether he be Crist?
„Tulge ja tutvuge mehega, kes rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud! Kas see võiks Messias olla?“
30 And thei wenten out of the citee, and camen to hym.
Niisiis läksid inimesed linnast välja teda vaatama.
31 In the mene while hise disciplis preieden hym, and seiden, Maistir, ete.
Vahepeal soovitasid jüngrid Jeesusele: „Rabi, söö ometi midagi!“
32 But he seide to hem, Y haue mete to ete, that ye knowen not.
Kuid Jeesus vastas: „Mul on toitu, millest te midagi ei tea.“
33 Therfor disciplis seiden togidir, Whether ony man hath brouyt him mete to ete?
„Kas keegi tõi talle süüa?“küsisid jüngrid üksteiselt.
34 Jhesus seith to hem, My mete is, that Y do the wille of hym that sente me, that Y perfourme the werk of hym.
Jeesus ütles neile: „Minu toit on täita tema tahtmist, kes mu läkitas, ja tema töö lõpule viia.
35 Whether ye seien not, that yit foure monethis ben, and rype corn cometh? Lo! Y seie to you, lifte vp youre iyen, and se ye the feeldis, for now thei ben white to repe.
Kas teil pole mitte ütlus: „Lõikuseni on veel neli kuud?“Avage silmad ja vaadake ringi! Vili põldudel on küps, lõikuseks valmis.
36 And he that repith takith hire, and gaderith fruyt in to euerlastynge lijf; that bothe he that sowith, and he that repith, haue ioye togidere. (aiōnios g166)
Lõikajale on tasutud ja ta kogub vilja igaveseks eluks, et mõlemad, nii külvaja kui ka lõikaja, saaksid rõõmustada. (aiōnios g166)
37 In this thing is the word trewe, for anothir is that sowith, and anothir that repith.
Nii et vanasõna „Üks külvab, teine lõikab“on õige.
38 Y sente you to repe, that that ye `haue not trauelid; `othere men han trauelid, and ye han entrid `in to her trauels.
Ma saadan teid koguma saaki, mille nimel te ei ole tööd teinud. Teised tegid raske töö ja teie lõikate kasu sellest, mida nad tegid.“
39 And of that citee many Samaritans bileueden in hym, for the word of the womman, that bare witnessyng, That he seide to me alle thingis that Y haue don.
Paljud selle linna samaarlased uskusid temasse naise sõnade tõttu: „Ta rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud.“
40 Therfor whanne Samaritans camen to hym, thei preieden hym to dwelle there; and he dwelte there twey daies.
Kui nad siis tulid teda vaatama, anusid nad, et ta nende juurde jääks. Ta jäi sinna kaheks päevaks
41 And many mo bileueden for his word,
ja tema kõneletu tõttu uskusid temasse veel paljud.
42 and seiden to the womman, That now not for thi speche we bileuen; for we han herd, and we witen, that this is verili the sauyour of the world.
Nad ütlesid naisele: „Nüüd me ei usu temasse lihtsalt sinu sõnade tõttu, vaid me ise oleme teda kuulnud. Oleme veendunud, et ta on tõesti maailma Päästja.“
43 And aftir twei daies he wente out fro thennus, and wente in to Galilee.
Kahe päeva pärast läks ta edasi Galilea poole.
44 And he bar witnessyng, that a profete in his owne cuntre hath noon onour.
Jeesus ise oli teinud märkuse, et prohvetit ei austata tema oma kodumaal.
45 Therfor whanne he cam in to Galilee, men of Galilee resseyueden hym, whanne thei hadden seyn alle thingis that he hadde don in Jerusalem in the feeste dai; for also thei hadden comun to the feeste dai.
Aga kui ta saabus Galileasse, võtsid inimesed ta heal meelel vastu, sest ka nemad olid käinud paasapühal ja näinud kõike, mida ta oli Jeruusalemmas teinud.
46 Therfor he cam eftsoone in to the Cane of Galile, where he made the watir wiyn. And `a litil kyng was, whos sone was sijk at Cafarnaum.
Ta külastas taas Galileas asuvat Kaanat, kus ta oli vee veiniks muutnud. Lähedal asuvas Kapernauma linnas elas kuninga ametnik, kelle poeg oli väga haige.
47 Whanne this hadde herd, that Jhesu schulde come fro Judee in to Galilee, he wente to hym, and preiede hym, that he schulde come doun, and heele his sone; for he bigan to die.
Kui ta kuulis, et Jeesus oli tulnud Juudamaalt tagasi Galileasse, läks ta Jeesuse juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
48 Therfor Jhesus seide to him, But ye se tokenes and grete wondris, ye bileuen not.
„Kui te ei näe tunnustähti ja imetegusid, siis te ei usu mind, “ütles Jeesus.
49 The litil kyng seith to hym, Lord, come doun, bifor that my sone die.
„Issand, lihtsalt tule enne, kui mu laps sureb!“anus ametnik.
50 Jhesus seith to hym, Go, thi sone lyueth. The man bileuede to the word, that Jhesus seide to hym, and he wente.
„Mine koju, “ütles Jeesus talle. „Su poeg jääb elama!“Mees uskus, mida Jeesus oli talle öelnud, ning läks kodu poole.
51 And now whanne he cam doun, the seruauntis camen ayens hym, and telden to hym, and seiden, That his sone lyuede.
Kui ta oli alles teel, tulid sulased talle vastu uudisega, et tema poeg on elus ja paraneb.
52 And he axide of hem the our, in which he was amendid. And thei seiden to hym, For yistirdai in the seuenthe our the feuer lefte him.
Ta küsis neilt, mis ajal oli tema pojal parem hakanud. „Eile kella ühe ajal päeval lahkus temast palavik, “ütlesid nad talle.
53 Therfor the fadir knewe, that thilke our it was, in which Jhesus seide to hym, Thi sone lyueth; and he bileuede, and al his hous.
Siis isa mõistis, et see oli täpselt see aeg, mil Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg jääb elama!“Siis uskusid tema ja kõik ta kodakondsed Jeesusesse.
54 Jhesus dide eft this secounde tokene, whanne he cam fro Judee in to Galilee.
See oli teine imeline tunnustäht, mille Jeesus tegi pärast Juudamaalt Galileasse tulemist.

< John 4 >