< Matthew 13 >
1 The same day Jesus went out of the house, and sat by the sea side.
Hiljem samal päeval lahkus Jeesus majast ja istus järve äärde õpetama.
2 And great multitudes were gathered to him, so that he went into a boat, and sat down; and the whole multitude stood on the shore.
Tema ümber kogunes nii palju inimesi, et ta pidi astuma paati ja sealt istudes õpetama, sellal kui kogu rahvas seisis rannas.
3 And he spoke many things to them in parables, saying, Behold, a sower went forth to sow;
Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid. „Külvaja läks välja külvama, “alustas ta.
4 And when he sowed, some [seeds] fell by the way side, and the fowls came and devoured them:
„Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära.
5 Some fell upon stony places, where they had not much earth: and forthwith they sprung up, because they had no deepness of earth:
Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid.
6 And when the sun had risen, they were scorched; and because they had not root, they withered.
Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri.
7 And some fell among thorns; and the thorns sprung up, and choked them:
Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja.
8 But others fell into good ground, and brought forth fruit, some a hundred-fold, some sixty-fold, some thirty-fold.
Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem.
9 Who hath ears to hear, let him hear.
Kellel on kõrvad, see kuulaku!“
10 And the disciples came, and said to him, Why speakest thou to them in parables?
Jüngrid tulid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Miks sa kasutad rahvale rääkides mõistujutte?“
11 He answered and said to them, Because it is given to you to know the mysteries of the kingdom of heaven, but to them it is not given.
„Teil on eesõigus, et teile on avaldatud taevariigi saladusi, aga neile ei ole sellist arusaamist antud, “vastas Jeesus.
12 For whoever hath, to him shall be given, and he shall have more abundance: but whoever hath not, from him shall be taken away even that which he hath.
„Neil, kel juba on, antakse veel, rohkem kui küllalt. Aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
13 Therefore I speak to them in parables: because they seeing see not; and hearing they hear not, neither do they understand.
Sellepärast kõnelen ma neile mõistujuttudega. Sest kuigi nad näevad, nad ei näe, ja kuigi nad kuulevad, nad ei kuule ega saa aru.
14 And in them is fulfilled the prophecy of Isaiah, which saith, By hearing ye shall hear, and shall not understand; and seeing ye shall see, and shall not perceive:
Neis täitub Jesaja prohvetikuulutus: „Kuigi te kuulete, ei saa te aru, ja kuigi te näete, te ei taipa.
15 For this people's heart is become gross, and [their] ears are dull of hearing, and their eyes they have closed; lest at any time they should see with [their] eyes, and hear with [their] ears, and should understand with [their] heart, and should be converted, and I should heal them.
Neil on põikpäine hoiak, nad ei taha kuulata ja nad on oma silmad sulgenud. Kui nad ei oleks seda teinud, siis ehk suudaksid nad oma silmadega näha, kõrvadega kuulda ja mõistusega aru saada. Siis võiksid nad minu juurde tagasi tulla ja ma teeksin nad terveks.“
16 But blessed [are] your eyes, for they see: and your ears, for they hear.
Teie silmad on õnnistatud, sest nad näevad. Ka teie kõrvad on õnnistatud, sest nad kuulevad.
17 For verily I say to you, That many prophets and righteous [men] have desired to see [the things] which ye see, and have not seen [them]; and to hear [the things] which ye hear, and have not heard [them].
Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja head inimesed on igatsenud näha seda, mida teie näete, kuid ei näinud seda. Nad igatsesid kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei kuulnud seda.
18 Hear ye therefore the parable of the sower.
Niisiis, kuulake külvaja lugu.
19 When any one heareth the word of the kingdom, and understandeth [it] not, then cometh the wicked [one], and catcheth away that which was sown in his heart. This is he who received seed by the way side.
Kui inimesed kuulevad kuningriigi sõnumit ega mõista seda, siis tuleb vanakuri ja kisub välja selle, mis neisse külvati. See juhtub teeraja peale külvatud seemnetega.
20 But he that received the seed into stony places, the same is he that heareth the word, and immediately with joy receiveth it;
Kivisele pinnasele külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit ja võtavad selle rõõmsalt kohe vastu.
21 Yet he hath not root in himself, but endureth for a while: for when tribulation or persecution ariseth because of the word, forthwith he is offended.
Nad peavad mõnda aega vastu, aga kuna neil ei ole juuri, siis langevad nad probleemide ja raskuste tekkides kiiresti.
22 He also that received seed among the thorns is he that heareth the word; and the care of this world, and the deceitfulness of riches choke the word, and he becometh unfruitful. (aiōn )
Ohakate sekka külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit, kuid elu mured ja raha ahvatlus lämmatavad sõnumi, nii et nad jäävad viljatuks. (aiōn )
23 But he that receiveth seed into the good ground is he that heareth the word, and understandeth [it]; who also beareth fruit, and bringeth forth, some a hundred fold, some sixty, some thirty.
Heale pinnasele külvatud seemned on inimesed, kes kuulevad sõnumit, mõistavad seda ja annavad hea saagi − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“
24 Another parable he proposed to them, saying, The kingdom of heaven is likened to a man who sowed good seed in his field:
Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet.
25 But while men slept, his enemy came and sowed tares among the wheat, and departed.
Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid. Seejärel ta lahkus.
26 But when the blade had sprung up, and brought forth fruit, then appeared the tares also.
Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi.
27 So the servants of the householder came and said to him, Sir, didst thou not sow good seed in thy field? from whence then hath it tares?
Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?“
28 He said to them, An enemy hath done this. The servants said to him, Wilt thou then that we go and gather them?
„Seda tegi keegi vaenlane, “vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?“küsisid töölised.
29 But he said, No; lest while ye gather the tares, ye root up also the wheat with them.
„Ei, “vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida.
30 Let both grow together until the harvest: and in the time of harvest I will say to the reapers, Gather ye first the tares, and bind them in bundles to burn them: but gather the wheat into my barn.
Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.““
31 Another parable he proposed to them, saying, The kingdom of heaven is like a grain of mustard-seed, which a man took, and sowed in his field:
Ta tõi neile veel ühe näite: „Taevariik on nagu sinepiseeme, mille põllumees külvas oma põllule.
32 Which indeed is the least of all seeds: but when it is grown, it is the greatest among herbs, and becometh a tree, so that the birds of the air come and lodge on its branches.
Kuigi see on kõige väiksem seeme, kasvab see suuremaks kui teised taimed. Õigupoolest kasvab see puuks, mis on nii suur, et linnud saavad selle okstel istuda.“
33 Another parable he spoke to them; The kingdom of heaven is like leaven, which a woman took, and hid in three measures of meal, till the whole was leavened.
Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu juuretis, mille naine segas suure koguse jahu sekka, kuni kogu tainas hakkas kerkima.“
34 All these things Jesus spoke to the multitude in parables; and without a parable he spoke not to them:
Jeesus selgitas neid asju rahvale mõistujuttude abil. Õigupoolest ei rääkinud ta neile midagi ilma jutustusteta.
35 That it might be fulfilled which was spoken by the prophet, saying, I will open my mouth in parables; I will utter things which have been kept secret from the foundation of the world.
Sellega täitusid prohveti sõnad: „Ma kõnelen jutustuste abil ja selgitan asju, mis on maailma loomisest peale varjatud olnud.“
36 Then Jesus sent the multitude away, and went into the house: and his disciples came to him, saying, Declare to us the parable of the tares of the field.
Siis lahkus ta rahva juurest ja läks majja. Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid talt: „Selgita palun meile jutustust umbrohust põllul.“
37 He answered and said to them, He that soweth the good seed is the Son of man;
„See, kes külvab head seemet, on inimese Poeg, “selgitas Jeesus.
38 The field is the world; the good seed are the children of the kingdom; but the tares are the children of the wicked [one];
„Põld on maailm. Hea seeme on kuningriigi lapsed. Umbrohu seeme on vanakurja lapsed.
39 The enemy that sowed them is the devil; the harvest is the end of the world; and the reapers are the angels. (aiōn )
Vaenlane, kes umbrohuseemneid külvas, on kurat. Lõikus on maailma lõpp. Saagikoristajad on inglid. (aiōn )
40 As therefore the tares are gathered and burned in the fire; so shall it be in the end of this world. (aiōn )
Just nagu umbrohi kogutakse kokku ja põletatakse ära, on ka maailma lõpus. (aiōn )
41 The Son of man shall send forth his angels, and they shall gather out of his kingdom all things that offend, and them who do iniquity;
Inimese Poeg saadab oma inglid välja ja nad koguvad kokku kõik patuse ja kõik, kes kurja teevad,
42 And shall cast them into a furnace of fire: there shall be wailing and gnashing of teeth.
ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
43 Then shall the righteous shine as the sun in the kingdom of their Father. Who hath ears to hear, let him hear.
Säravad need, kes elavad õigesti, nagu päike oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku!
44 Again, the kingdom of heaven is like treasure hid in a field; which, when a man hath found, he hideth, and for joy thereof goeth and selleth all that he hath, and buyeth that field.
Taevariik on nagu põllusse peidetud aare. Üks mees leidis selle, mattis uuesti maha ning läks siis rõõmsalt ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
45 Again, the kingdom of heaven is like a merchant seeking goodly pearls:
Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees.
46 Who, when he had found one pearl of great price, went and sold all that he had, and bought it.
Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.
47 Again, the kingdom of heaven is like a net, that was cast into the sea, and gathered of every kind:
Või taas, taevariik on nagu kalavõrk, mis heideti merre ja mis püüdis sisse igasuguseid kalu.
48 Which, when it was full, they drew to the shore, and sat down, and gathered the good into vessels, but cast away the bad.
Kui võrk sai täis, veeti see kaldale. Head kalad pandi korvidesse, aga halvad visati minema.
49 So shall it be at the end of the world: the angels shall come forth, and sever the wicked from among the just, (aiōn )
Niimoodi on ka siis, kui tuleb maailma lõpp. Inglid lähevad välja ja eraldavad halvad inimesed headest (aiōn )
50 And shall cast them into the furnace of fire: there shall be wailing and gnashing of teeth.
ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
51 Jesus saith to them, Have ye understood all these things? They say to him, Yes, Lord.
Kas te nüüd saate kõigest aru?“„Jah, “vastasid nad.
52 Then said he to them, Therefore every scribe [who is] instructed to the kingdom of heaven, is like a man [that is] a householder, who bringeth forth out of his treasure [things] new and old.
„Iga vaimulik õpetaja, kes on taevariigi kohta õppinud, on nagu majaomanik, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid, “ütles Jeesus.
53 And it came to pass, [that] when Jesus had finished these parables, he departed thence.
Pärast seda kui Jeesus lõpetas nende jutustuste rääkimise, ta lahkus.
54 And when he had come into his own country, he taught them in their synagogue, so that they were astonished, and said, Whence hath this [man] this wisdom, and [these] mighty works?
Ta läks tagasi oma kodulinna ja õpetas seal sünagoogis. Inimesed olid hämmastunud ja küsisid: „Kust ta saab oma tarkuse ja imeteod?
55 Is not this the carpenter's son? is not his mother called Mary? and his brethren, James, and Joses, and Simon, and Judas?
Kas ta pole mitte puusepa poeg? Kas tema ema ei ole Maarja ning tema vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?
56 And his sisters, are they not all with us? Whence then hath this [man] all these things?
Kas tema õed ei ela siin meie keskel? Kust saab siis tema selle kõik?“
57 And they were offended in him. But Jesus said to them, A prophet is not without honor, save in his own country, and in his own house.
Ja nad keeldusid temasse uskumast. „Prohvetit austatakse kõikjal, välja arvatud oma kodumaal ja oma perekonnas, “ütles Jeesus neile.
58 And he did not many mighty works there, because of their unbelief.
Kuna nad ei uskunud temasse, ei teinud ta seal palju imesid.