John 8
1 Jesus went to the mount of Olives:
Jeesus aga läks Õlimäele.
2 And early in the morning he came again into the temple, and all the people came to him; and he sat down and taught them.
Varahommikul läks ta tagasi templisse, kus tema ümber kogunes palju inimesi; ta istus maha ja õpetas neid.
3 And the scribes and Pharisees brought to him a woman taken in adultery: and when they had set her in the midst,
Vaimulikud õpetajad ja variserid tõid ühe abielurikkumiselt tabatud naise ja panid ta kõigi ette seisma.
4 They say to him, Master, this woman was taken in adultery, in the very act.
Nad ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.
5 Now Moses in the law commanded us, that such should be stoned; but what sayest thou?
Moosese seadus käsib sellised naised kividega surnuks visata. Mida ütled sina?“
6 This they said, tempting him, that they might have to accuse him. But Jesus stooped down, and with [his] finger wrote on the ground, [as though he heard them not].
Nad ütlesid seda selleks, et Jeesus proovile panna ja lõksu püüda, et nad saaksid ta süüdi mõista. Kuid Jeesus kummardus maha ja kirjutas sõrmega maapinnale.
7 So when they continued asking him, he raised himself, and said to them, He that is without sin among you, let him first cast a stone at her.
Nad nõudsid jätkuvalt vastust, seega tõusis ta püsti ja ütles neile: „See, kes teist ei ole kunagi pattu teinud, võib tema pihta esimese kivi visata.“
8 And again he stooped down, and wrote on the ground.
Siis kummardus ta taas maha ja jätkas maa peale kirjutamist.
9 And they who heard [it], being convicted by [their own] conscience, went out one by one, beginning at the eldest, [even] to the last: and Jesus was left alone, and the woman standing in the midst.
Kui nad seda kuulsid, hakkasid nad ükshaaval lahkuma, alates vanimast, ning jätsid Jeesuse üksinda rahva keskele koos naisega, kes ikka veel seisis seal.
10 When Jesus had raised himself, and saw none but the woman, he said to her, Woman, where are those thy accusers? hath no man condemned thee?
Jeesus ajas end sirgu ja küsis naiselt: „Kus nad on? Kas keegi ei jäänud sind surma mõistma?“
11 She said, No man, Lord. And Jesus said to her, Neither do I condemn thee: go, and sin no more.
„Ei keegi, isand, “vastas naine. „Ega minagi sind surma mõista, “ütles Jeesus talle. „Mine, ja ära tee enam pattu.“
12 Then Jesus spoke again to them, saying, I am the light of the world: he that followeth me shall not walk in darkness, but shall have the light of life.
Jeesus hakkas uuesti rahvale rääkima ja ütles: „Mina olen maailma valgus. Kui te järgite mind, ei käi te pimeduses, sest teil on eluandev valgus.“
13 The Pharisees therefore said to him, Thou testifiest concerning thyself; thy testimony is not true.
Variserid vastasid: „Sa ei või iseenda tunnistaja olla! Sinu sõnad ei tõesta midagi!“
14 Jesus answered and said to them, Though I testify concerning myself, [yet] my testimony is true: for I know whence I came, and whither I go; but ye cannot tell whence I come, and whither I go.
„Isegi kui ma olen iseenda tunnistaja, on mu tunnistus tõsi, “ütles Jeesus neile, „sest ma tean, kust ma tulen ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma tulin või kuhu ma lähen.
15 Ye judge after the flesh, I judge no man.
Te otsustate tüüpilisel inimlikul moel, aga mina ei otsusta kellegi üle.
16 And yet if I judge, my judgment is true: for I am not alone, but I and the Father that sent me.
Isegi kui ma otsustaksin, oleks minu otsus õige, sest ma ei tee seda üksi. Isa, kes mu läkitas, on minuga.
17 It is also written in your law, that the testimony of two men is true.
Teie enda seadus ütleb, et kahe tunnistaja tunnistus on kehtiv.
18 I am one that testifieth concerning myself; and the Father that sent me, testifieth concerning me.
Mina ise olen enda tunnistaja ja mu teine tunnistaja on mu Isa, kes mu läkitas.“
19 Then said they to him, Where is thy Father? Jesus answered, Ye neither know me, nor my Father: if ye had known me, ye would have known my Father also.
„Kus su isa on?“küsisid nad temalt. „Te ei tunne mind ega mu Isa, “vastas Jeesus. „Kui te tunneksite mind, tunneksite ka mu Isa.“
20 These words Jesus spoke in the treasury, as he taught in the temple: and no man laid hands on him, for his hour was not yet come.
Jeesus selgitas seda templi varakambri lähedal õpetades. Siiski ei võtnud keegi teda kinni, sest tema aeg ei olnud veel tulnud.
21 Then said Jesus again to them, I am going away, and ye will seek me, and will die in your sins: whither I go, ye cannot come.
Jeesus ütles neile jälle: „Ma lahkun ja te otsite mind, aga te surete oma patus. Te ei saa tulla sinna, kuhu mina lähen.“
22 Then said the Jews, will he kill himself? because he saith, Whither I go, ye cannot come.
Juudid imestasid valjuhäälselt: „Kas ta kavatseb end ära tappa? Kas ta seda mõtleb, kui ütleb: „Te ei saa tulla sinna, kuhu mina lähen“?“
23 And he said to them, Ye are from beneath; I am from above: ye are of this world; I am not of this world.
Jeesus ütles neile: „Te olete alt, mina ülevalt. Te olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.
24 I said therefore to you, that ye will die in your sins: for if ye believe not that I am [he], ye will die in your sins.
Sellepärast ma ütlesin teile, et te surete oma pattudes. Sest kui te ei usu minusse, et „mina olen“, surete oma pattudes.“
25 Then said they to him, Who art thou? And Jesus saith to them, Even [the same] that I said to you from the beginning.
Siis nad küsisid temalt: „Kes sa oled?“„Täpselt see, keda alguses ütlesin end olevat, “vastas Jeesus.
26 I have many things to say, and to judge of you: but he that sent me, is true: and I speak to the world those things which I have heard from him.
„Ma võiksin teie kohta veel palju öelda ja palju hukka mõista. Aga see, kes mu läkitas, räägib tõtt, ja see, mida mina teile siin selles maailmas räägin, on see, mida ma temalt kuulen.“
27 They understood not that he spoke to them concerning the Father.
Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.
28 Then said Jesus to them, When ye have lifted up the Son of man, then shall ye know that I am [he], and [that] I do nothing of myself; but as my Father hath taught me, I speak these things.
Niisiis Jeesus selgitas neile: „Kui olete inimese Poja üles tõstnud, siis teate, et mina olen „ma olen“ja et ma ei tee iseenesest midagi, vaid räägin ainult seda, mida Isa mulle õpetab.
29 And he that sent me is with me: the Father hath not left me alone; for I do always those things that please him.
See, kes minu läkitas, on minuga; ta ei ole mind maha jätnud, sest ma teen alati seda, mis on talle meele järele.“
30 As he spoke these words, many believed on him.
Paljud, kes kuulsid Jeesust neid asju rääkimas, hakkasid temasse uskuma.
31 Then said Jesus to those Jews who believed on him, If ye continue in my word, ye are my disciples indeed;
Siis Jeesus ütles neile juutidele, kes temasse uskusid: „Kui te järgite mu õpetust, siis olete tõesti minu jüngrid.
32 And ye shall know the truth, and the truth shall make you free.
Te tunnete ära tõe ja tõde teeb teid vabaks.“
33 They answered him, We are Abraham's offspring, and were never in bondage to any man: how sayest thou, Ye shall be made free?
„Me oleme Aabrahami järeltulijad! Me pole kunagi kellegi orjad olnud, “vastasid nad. „Kuidas saad sa öelda, et me saame vabaks?“
34 Jesus answered them, Verily, verily, I say to you, Whoever committeth sin, is the servant of sin.
Jeesus vastas: „Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes pattu teeb, on patu ori.
Orjal ei ole perekonnas alatist kohta, kuid poeg on igavesti perekonna osa. (aiōn g165)
36 If the Son therefore shall make you free, ye shall be free indeed.
Kui Poeg teid vabaks teeb, siis olete tõeliselt vabad.
37 I know that ye are Abraham's offspring; but ye seek to kill me, because my word hath no place in you.
Ma tean, et te olete Aabrahami järeltulijad, kuid ometi üritate mind tappa, sest te keeldute mu sõnu vastu võtmast.
38 I speak that which I have seen with my Father: and ye do that which ye have seen with your father.
Ma räägin teile seda, mida Isa on mulle ilmutanud, samal ajal teete teie seda, mida teie isa teid käsib.“
39 They answered and said to him, Abraham is our father. Jesus saith to them, If ye were Abraham's children, ye would do the works of Abraham.
„Meie isa on Aabraham, “vastasid nad. „Kui te tõesti oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite seda, mida Aabraham tegi, “ütles Jeesus neile.
40 But now ye seek to kill me, a man that hath told you the truth, which I have heard from God: this did not Abraham.
„Aga te üritate mind praegu tappa, sest ma räägin teile tõtt, mida ma Jumalalt kuulen. Aabraham ei oleks iial seda teinud.
41 Ye do the deeds of your father. Then said they to him, We are not born of fornication; we have one Father, [even] God.
Te teete seda, mida teeb teie isa.“„Meie ei ole väljaspool abielu sündinud, “kostsid nad. „Ainult Jumal on meie isa!“
42 Jesus said to them, If God were your Father, ye would love me: for I proceeded forth and came from God; neither came I of myself, but he sent me.
Jeesus vastas: „Kui Jumal oleks tõesti teie isa, siis te armastaksite mind. Ma tulin Jumala juurest ja olen nüüd siin. Otsust ei teinud mina, vaid see, kes mu läkitas.
43 Why do ye not understand my speech? [even] because ye cannot hear my word.
Miks te ei suuda mõista, mida ma räägin? Sellepärast, et te keeldute mu sõnumit kuulmast!
44 Ye are of [your] father the devil, and the lusts of your father ye will do: he was a murderer from the beginning, and abode not in the truth, because there is no truth in him. When he speaketh a lie, he speaketh of his own: for he is a liar, and the father of it.
Teie isa on kurat, ja teile meeldib oma isa kurje soove järgida. Ta oli algusest peale mõrtsukas. Ta pole kunagi tõe eest seisnud, sest temas ei ole tõde. Kui ta valetab, ilmutab ta oma tõelist olemust, sest ta on valetaja ja valede isa.
45 And because I tell [you] the truth, ye believe me not.
Niisiis sellepärast, et ma räägin teile tõtt, te ei usu mind!
46 Which of you convicteth me of sin? And if I speak the truth, why do ye not believe me?
Kas keegi teist suudab tõestada, et ma olen patus süüdi? Kui ma räägin teile tõtt, miks te ei usu mind?
47 He that is of God, heareth God's words: ye therefore hear [them] not, because ye are not of God.
Igaüks, kes kuulub Jumalale, kuulab, mida Jumal räägib. Põhjus, miks te ei kuula, on see, et te ei kuulu Jumalale.“
48 Then answered the Jews, and said to him, Say we not well that thou art a Samaritan, and hast a demon?
„Kas meil pole õigus, kui nimetame sind kurjast vaimust vaevatud samaarlaseks?“küsisid juudid.
49 Jesus answered, I have not a demon; but I honor my Father, and ye dishonor me.
„Ei, mul ei ole kurja vaimu, “vastas Jeesus. „Ma austan oma Isa, aga teie teotate mind.
50 And I seek not my own glory: there is one that seeketh and judgeth.
Ma ei ole siin endale ülistust otsimas. Aga on keegi kes teeb seda minu eest ja kes mõistab kohut minu kasuks.
51 Verily, verily, I say to you, If a man shall keep my saying, he shall never see death. (aiōn g165)
Ma räägin teile tõtt: kes järgib minu õpetust, see ei sure.“ (aiōn g165)
52 Then said the Jews to him, Now we know that thou hast a demon. Abraham is dead, and the prophets; and thou sayest, If a man shall keep my saying, he shall never taste death. (aiōn g165)
„Nüüd me teame, et sa oled kurjast vaimust vaevatud, “ütlesid juudid. „Aabraham suri ja prohvetid ka ning sina ütled meile: „Kes järgib minu õpetust, see ei sure“! (aiōn g165)
53 Art thou greater than our father Abraham, who is dead? and the prophets are dead: whom makest thou thyself?
Kas sa oled suurem kui meie isa Aabraham? Tema suri ja prohvetid surid. Kes sa oma arust oled?“
54 Jesus answered, If I honor myself, my honor is nothing: it is my Father that honoreth me, of whom ye say, that he is your God:
Jeesus vastas: „Kui ma ülistaksin iseennast, ei tähendaks see midagi. Aga Jumal ise on see, kes mind ülistab, tema, kelle kohta te väidate: „Ta on meie Jumal.“
55 Yet ye have not known him; but I know him: and if I should say, I know him not, I should be a liar like you: but I know him, and keep his saying.
Teie ei tunne teda, aga mina tunnen. Kui ma ütleksin: „Ma ei tunne teda“, oleksin ma valetaja nagu teie. Aga ma tunnen teda ja teen seda, mida ta ütleb.
56 Your father Abraham rejoiced to see my day: and he saw [it], and was glad.
Teie isa Aabraham ootas rõõmuga, et näha minu tulekut, ja ta oli väga õnnelik, kui seda nägi.“
57 Then said the Jews to him, Thou art not yet fifty years old, and hast thou seen Abraham?
Juudid vastasid: „Sa ei ole isegi mitte viiekümneaastane ja oled Aabrahami näinud?“
58 Jesus said to them, Verily, verily, I say to you, Before Abraham was, I am.
„Ma räägin teile tõtt: enne kui Aabraham sündis, olen mina, “ütles Jeesus.
59 Then they took up stones to cast at him: but Jesus hid himself, and went out of the temple, going through the midst of them, and so passed by.
Selle peale võtsid nad kive, et teda kividega surnuks visata, kuid Jeesus peideti nende eest ja ta lahkust templist.
