Romans 1
1 Paul, a servant of Jesus Christ, a called apostle, separated unto the glad-message of God—
See kiri on Pauluselt, Jeesuse Kristuse sulaselt. Mind kutsus apostliks Jumal. Jumal määras mind kuulutama head sõnumit,
2 Which he promised beforehand, through his prophets, in holy scriptures—
mida ta eelnevalt on? Pühakirjas oma prohvetite kaudu tõotanud.
3 Concerning his Son, —who came to be of the seed of David, according to flesh,
Hea sõnum on tema Pojast, kelle inimesest esiisa oli Taavet,
4 Who was distinguished as the Son of God—by power, according to a Holy Spirit, through means of a resurrection of the dead, —Jesus Christ our Lord;
kuid kes sai avalikuks kui Jumala Poeg, kui ta Püha Vaimu väel surnuist üles tõusis. Tema on Jeesus Kristus, meie Issand.
5 Through whom we have received favour and apostleship, for obedience of faith among all the nations, in behalf of his name,
Tema kaudu sain eesõiguse olla apostel, et kutsuda kõiki rahvaid kuulekalt temasse uskuma.
6 Among whom are, ye also, called of Jesus Christ:
Ka teie olete nende hulgas, keda kutsuti Jeesusele Kristusele kuuluma.
7 Unto all that are in Rome, beloved of God, called saints, favour unto you, and peace, from God our Father and Lord Jesus Christ.
Ma kirjutan teile kõigile, kes olete Roomas, keda Jumal armastab ja keda ta on oma eriliseks rahvaks kutsunud. Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
8 First, indeed, I give thanks unto my God, through Jesus Christ, concerning you all, because your faith is being announced throughout the whole world.
Lubage, et ma kõigepealt tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse kaudu teie kõigi eest, sest sellest, kuidas te Jumalasse usute, räägitakse kogu maailmas.
9 For God is, my witness, —unto whom I am rendering divine service in my spirit, in the glad message of his Son, —how incessantly, I am making mention of you
Ma palvetan alati teie eest, nagu võib kinnitada Jumal − see Jumal, keda ma teenin kogu oma olemusega, kui jagan head sõnumit tema Pojast.
10 At all times in my prayers, —making supplication—if, by some means, even now, at any time, I may have a way opened, in the will of God, to come unto you;
Oma palvetes palun ma alati, et võiksin lõpuks tulla ja teiega kohtuda, kui Jumal seda tahab.
11 For I am longing to see you, that I may impart some spiritual gift unto you, to the end ye may be established, —
Ma tõesti tahan teid külastada ja jagada teiega vaimulikku õnnistust teie kinnitamiseks.
12 That is to say—there may be a mutual encouragement among you, each by the other’s faith, both yours and mine.
Nii saame koos julgustust üksteise usust Jumalasse, nii teie usust kui ka minu omast.
13 I do not wish however that ye should be ignorant, brethren, that, many times, have I purposed to come unto you, but have been hindered, until the present, —in order that, some fruit, I might have among you also, even as among the other nations,
Mu vennad ja õed, ma tahan, et te teaksite, et olen sageli teinud plaane teie külastamiseks, kuid mind ei ole seni lastud tulla. Ma tahan näha teie keskel häid vaimulikke tulemusi, nagu ma olen näinud teiste inimeste hulgas.
14 Both to Greeks and to Barbarians, both to wise and to unwise, a debtor, I am:
Sest mul on kohustus töötada nii tsiviliseeritute kui ka tsiviliseerimatute, nii haritute kui ka harimatute heaks.
15 Thus, the eagerness on my part—unto you also who are in Rome, to announce the joyful message.
Sellepärast soovin ma tõesti innukalt tulla Roomasse ja jagada teiega head sõnumit.
16 For I am not ashamed of the joyful message; for it is God’s power unto salvation, to every one that believeth, both to Jew [first] and to Greek;
Kindlasti ei häbene ma head sõnumit, sest see on Jumala vägi päästa igaüht, kes temasse usub − kõigepealt juute ja siis ka kõiki teisi.
17 For, a righteousness of God, is therein revealed, —by faith unto faith: even as it is written—But, he that is righteous, by faith, shall live.
Sest hea sõnum näitab Jumalat kui head ja õiget, usaldusväärset algusest lõpuni. Nagu Pühakiri ütleb: „Kes on õiged Jumala ees, elavad teda uskudes.“
18 For there is being revealed an anger of God from heaven—against all ungodliness and unrighteousness of men who, the truth, in unrighteousness, do hold down; —
Jumala vastumeelsust ilmutatakse taevast nende vastu, kes on jumalatud ja kes ei ole moraalselt õiged, nende vastu, kes summutavad tõde halvaga, mida nad teevad.
19 Inasmuch as, what may be known of God, is manifest among them, for, God, unto them, hath made it manifest, —
See, mida on võimalik Jumala kohta teada, on ilmne, sest ta on selle neile väga selgeks teinud.
20 For, the unseen things of him, from a world’s creation, by the things made, being perceived, are clearly seen, even his eternal power and divinity, —to the end they should be without excuse; (aïdios g126)
Juba alates maailma loomisest on Jumala nähtamatu olemus − tema igavene vägi ja jumalikkus − selgelt nähtav selles, mida ta on teinud. Sellistel inimestel ei ole vabandust, (aïdios g126)
21 Inasmuch as, having come to know God, not, as God, did they glorify him, or give him thanks, but were made fruitless in their reasonings, and darkened was their undiscerning heart,
sest kuigi nad tundsid Jumalat, ei kiitnud ega ülistanud nad teda, vaid selle asemel muutus nende arvamus Jumalast täielikuks rumaluseks ning nende tühja mõistust täitis pimedus.
22 Professing to be wise, they were made foolish,
Kuigi nad väitsid, et on targad, said nad rumalaks.
23 And, exchanged the glory of the incorruptible God, for the likeness of an image of a corruptible man, and of birds and fourfooted beasts and reptiles:
Nad vahetasid surematu Jumala hiilguse surelike inimeste, lindude, loomade ja roomajate kujutiste vastu.
24 Wherefore God gave them up in the covetings of their hearts unto impurity, so as to be dishonouring their bodies among them, —
Niisiis jättis Jumal nad nende rikutud mõistuse kurjade soovide küüsi ja nad tegid üksteisele häbiväärseid, alandavaid asju.
25 Who, indeed, exchanged away the truth of God for the falsehood, and rendered worship and service unto the creature rather than unto the Creator, —who is blessed unto the ages. Amen! (aiōn g165)
Nad vahetasid Jumala tõe vale vastu ning kummardasid ja teenisid loodolevusi, mitte Loojat, kes on väärt kiitust igavesti. Aamen. (aiōn g165)
26 For this cause, God gave them up unto dishonourable passions; for, even their females, exchanged away the natural use into that which is against nature, —
Sellepärast jättis Jumal nad nende kurjade soovide küüsi. Nende naised vahetasid loomupärase seksuaalsuse ebaloomuliku vastu,
27 In like manner also, even the males, leaving the natural use of the female, flamed out in their eager desire one for another, males with males, the indecency, effecting, —and, the necessary recompence of their error, within themselves, duly receiving; —
ning samamoodi loobusid mehed seksist naistega ja põlesid himust üksteise vastu. Mehed tegid üksteisega sündsusetuid asju ning selle tulemusena tabasid neid nende loomuvastasuse paratamatud tagajärjed.
28 And, even as they did not approve to be holding, God, in acknowledgment, God gave them up unto a disapproved mind to be doing the things that are not becoming,
Kuna nad ei pidanud väärtuslikuks Jumala tundmaõppimist, jättis ta neid nende väärtusetu, usaldamatu mõtteviisi küüsi, tegema seda, mida ei tohiks kunagi teha.
29 Filled with all unrighteousness, wickedness, greed, baseness, full of envy, murder, strife, deceit, evil disposition,
Nad täitsid end kõigega, mis on vale: kurjuse, ahnuse, vihkamise, kadeduse, mõrvamise, tülitsemise, petmise, kuritahtlikkuse ja tagarääkimisega.
30 Whisperers, detractors, haters of God, insolent, arrogant, vain boasters, inventors of vices, unto parents unyielding,
Nad on tagaselja halvustavad ja Jumala vihkajad. Nad on ülbed, uhked ja hooplevad. Nad leiutavad uusi viise patustamiseks. Nad hakkavad oma vanematele vastu.
31 Without discernment, regardless of covenants, without natural affection, unmerciful: —
Nad ei taha aru saada, nad ei pea lubadusi, nad ei ilmuta mingit lahkust ega kaastunnet.
32 Who, indeed, having acknowledged the righteous sentence of God, —that, they who such things as these do practise, are worthy of death, not only, the same things, are doing, but are even delighting together with them who are practising [them].
Kuigi nad mõistavad täpselt, mida Jumal nõuab, teevad nad seda, mis on surma väärt. Nad ei tee seda mitte ainult ise, vaid nad toetavad selles ka teisi.
