1 Corinthians 13
1 Though I speak with the tongues of men and of angels, and have not love, I am become as sounding brass, or a tinkling cymbal.
Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul puuduks armastus, siis ma oleksin kõmisev gong või kõlksuv vasktaldrik.
2 And though I have the gift of prophecy, and understand all mysteries and all knowledge, and though I have all faith, so as to remove mountains, and have not love, I am nothing.
Ja kui mul oleks prohvetiand ja ma mõistaksin kõiki saladusi ning tunnetaksin kõike ja mul oleks täielik usk, nii et võiksin mägesid teisaldada, aga mul ei oleks armastust, siis poleks ma midagi.
3 And though I bestow all my goods to feed the poor, and though I give up my body that I may be burned, and have not love, it profiteth me nothing.
Kui ma kogu oma vara ära jagaksin ja oma ihu annaksin tuleleekidele, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.
4 Love suffereth long, is kind; love envieth not; love vaunteth not herself, is not puffed up,
Armastus on pika meelega, armastus on helde, ta ei ole kade, ta ei hoople ega ole ennast täis,
5 doth not behave herself unseemly, seeketh not her own, is not easily provoked, maketh no account of an injury,
ta ei käitu ebasündsalt, ta ei ole isekas, ta ei ärritu ega pea arvet halva üle,
6 rejoiceth not at iniquity, but rejoiceth in the truth,
ta ei rõõmusta ülekohtust, vaid tunneb rõõmu tõe üle.
7 beareth all things, believeth all things, hopeth all things, endureth all things.
Ta toetab alati, usaldab alati, loodab alati, talub kõike.
8 Love never faileth; but whether there are prophesyings, they will come to an end; whether tongues, they will cease; whether knowledge, it will be done away.
Armastus ei hääbu kunagi! Aga prohvetikuulutused – need lakkavad; keeled – need vaikivad; tunnetus – see ammendub.
9 For we know in part, and we prophesy in part;
Sest poolikult me tunnetame ja meie prohvetisõnumidki on poolikud.
10 but when that which is perfect is come, that which is in part will be done away.
Aga kui tuleb täiuslik, siis kaob see, mis on poolik.
11 When I was a child, I spoke as a child, I had the feelings of a child, I thought as a child; since I have become a man, I have put away the things of the child.
Kui ma olin veel väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, arvasin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, minetasin ma lapse kombed.
12 For now we see in a mirror, obscurely; but then face to face; now I know in part, but then I shall fully know even as I also am fully known.
Praegu me näeme ainult nagu peegeldust peeglist, siis näeme aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
13 And now there abide faith, hope, love, these three; but the greatest of these is love.
Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus.
